1. Moosese
28 Niisiis kutsus Iisak Jaakobi, õnnistas teda ning andis talle käsu: „Sa ei tohi võtta endale naist kaananlaste tütreist!+ 2 Mine Paddan-Aramisse oma emaisa Betueli majja ning võta sealt endale naine oma ema venna Laabani tütreist.+ 3 Kõikvõimas Jumal õnnistab sind ja teeb sind viljakaks, ta annab sulle palju järeltulijaid ning sinust tuleb suur rahvas.+ 4 Ta annab sinule ja su järglastele Aabrahami õnnistuse,+ et sa võtaksid oma valdusse maa, kus sa võõrana elad ja mille Jumal on andnud Aabrahamile.”+
5 Nii saatis Iisak Jaakobi ära ja see läks Paddan-Aramisse aramealase Betueli poja Laabani juurde,+ kes oli Jaakobi ja Eesavi ema Rebeka vend.+
6 Eesav nägi, et Iisak oli Jaakobit õnnistanud ja saatnud ta Paddan-Aramisse, et ta sealt endale naise võtaks, ning oli teda õnnistades andnud talle käsu: „Ära võta endale naist kaananlaste tütreist!”+ 7 Jaakob oligi oma isale ja emale kuuletunud ning läinud Paddan-Aramisse.+ 8 Siis mõistis Eesav, et kaananlaste tütred on ta isale Iisakile vastumeelt,+ 9 ja nii läks Eesav ismaeliitide juurde ja võttis endale naiseks Mahalati, Aabrahami poja Ismaeli tütre, Nebajoti õe, lisaks neile naistele, kes tal juba olid.+
10 Jaakob lahkus Beer-Sebast ja suundus Haarani poole.+ 11 Mõne aja pärast jõudis ta ühte paika ja valmistus seal ööbima, sest päike oli loojunud. Ta võttis sealt paigast ühe kivi, pani endale pea alla ja heitis magama.+ 12 Ta nägi unes, et maa peal oli trepp*, mille ots ulatus taevasse ning mida mööda käisid üles-alla Jumala inglid.+ 13 Selle kohal oli Jehoova, kes ütles:
„Mina olen Jehoova, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal.+ Maa, mille peal sa lamad, annan ma sinule ja su järeltulijatele.+ 14 Sa saad nii palju järeltulijaid, nagu on mullapõrmu kübemeid,+ ning sa levid lääne ja ida, põhja ja lõuna poole ning sinu ja su järeltulijate kaudu saavad õnnistused osaks kõigile suguvõsadele* maa peal.+ 15 Mina olen sinuga ja kaitsen sind kõikjal, kuhu sa lähed, ning ma toon sind tagasi sellele maale.+ Ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis ma sulle olen tõotanud.”+
16 Siis ärkas Jaakob unest ja ütles: „Jehoova on tõesti selles paigas, aga mina ei teadnudki seda!” 17 Ta hakkas kartma ja lausus: „Milline aukartustäratav paik! See ei saa olla midagi muud kui Jumala koda+ ja taeva värav!”+ 18 Jaakob tõusis hommikul vara, võttis kivi, mis oli olnud ta pea all, pani selle sambana seisma ja valas selle peale õli.+ 19 Ta pani sellele paigale nimeks Peetel*, enne aga oli selle linna nimi olnud Luus.+
20 Jaakob andis tõotuse: „Kui Jumal on minuga ka edaspidi ja kaitseb mind mu teekonnal, annab mulle leiba süüa ja riided selga, 21 ning kui ma pöördun rahus tagasi oma isamajja, siis on Jehoova tõesti näidanud, et ta on minu Jumal. 22 Aga sellest kivist, mille ma olen sambaks pannud, saab Jumala koda,+ ja ma annan sulle, mu Jumal, kümnendiku kõigest, mis sa mulle annad.”