Kaks püsiva abielu võtit

1., 2. a) Kui kaua pidi abielu kestma? b) Mis teeb selle võimalikuks?

KUI Jumal sõlmis esimese mehe ja naise vahel abieluliidu, ei viidanud miski sellele, et see liit on vaid ajutine. Aadam ja Eeva pidid jääma ühte kogu eluks (1. Moosese 2:24). Jumala mõõdupuu järgi on auväärne abielu ühe mehe ja ühe naise liit. Ainult ühe või mõlema abikaasa jämeda seksuaalse ebamoraalsuse tõttu lubab Pühakiri lahutada ja uuesti abielluda (Matteuse 5:32).

² Kas kahel inimesel on võimalik määramatult pika aja jooksul õnnelikult koos elada? Jah on, ja Piibel näitab selgelt, millised kaks olulist tegurit ehk võtit aitavad selle võimalikuks teha. Kui mõlemad, nii abielumees kui -naine, neid kasutavad, võivad nad avada tee õnnele ja paljudele õnnistustele. Millised need võtmed on?

 3. Millist kolme liiki armastust peaksid abikaasad arendama?

³ Esimene võti on armastus. On huvitav, et Piibel räägib mitut liiki armastusest. On olemas südamlik, isiklik kiindumus, sedaliiki armastus, mis esineb lähedaste sõprade vahel (Johannese 11:3). Teiseks on olemas armastus, mida tunnevad perekonnaliikmed omavahel (Roomlastele 12:10). Kolmandaks on romantiline armastus, mida tuntakse vastassugupoolde kuuluja vastu (Õpetussõnad 5:15—20). Muidugi peaksid mees ja naine neid kõiki arendama. Kuid on olemas veel neljaski, teistest tähtsam armastuse liik.

 4. Milline on neljas armastuse liik?

⁴ Kristlike Kreeka Kirjade algkeeles märgistatakse seda neljandat armastuse liiki sõnaga a·gaʹpē. Seda sõna kasutatakse tekstis 1. Johannese 4:8, mis ütleb meile: „Jumal on armastus.” Tõepoolest, „me armastame, sest [Jumal] on meid enne armastanud” (1. Johannese 4:19). Kristlane arendab sellist armastust esiteks Jehoova Jumala ja teiseks oma ligimeste vastu (Markuse 12:29—31). Sõna a·gaʹpē kasutatakse ka tekstis Efeslastele 5:2, kus öeldakse: „Käige armastuses, nõnda nagu ka Kristus meid on armastanud ja on iseenese andnud meie eest.” Jeesus ütles, et selline armastus on tema tõeliste järelkäijate tundemärk: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus [a·gaʹpē] isekeskis!” (Johannese 13:35). Pane ka tähele, kuidas sõna a·gaʹpē kasutatakse 1. Korintlastele 13:13 sõnades: „Nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus [a·gaʹpē]!”

5., 6. a) Miks on armastus suurem kui usk ja lootus? b) Millistel põhjustel aitab armastus abielu püsivaks muuta?

⁵ Mille poolest on a·gaʹpē armastus suurem kui usk ja lootus? See juhindub põhimõtteist — õigeist põhimõtteist —, mis leiduvad Jumala Sõnas (Laul 119:105). See on omakasupüüdmatult huvitatud sellest, et teha teistele seda, mis on õige ja hea Jumala silmis, ükskõik kas inimene meie meelest seda väärib või mitte. Taoline armastus aitab abielupartneritel järgida Piibli nõuannet: ’Sallige üksteist ja andke andeks üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie’ (Koloslastele 3:13). Armastavad abikaasad tunnevad ja arendavad ’raugematut omavahelist armastust [a·gaʹpē], sest armastus katab kinni pattude hulga’ (1. Peetruse 4:8, UT). Pane tähele, et armastus katab eksimused kinni. See ei kõrvalda neid, sest ükski ebatäiuslik inimene ei ole vigadeta (Laul 130:3, 4; Jakoobuse 3:2).

⁶ Kui abikaasad arendavad seesugust armastust Jumala ja teineteise vastu, on nende abielu püsiv ja õnnelik, sest „armastus ei hävi ilmaski” (1. Korintlastele 13:8). Armastus on „täiuslik side” (Koloslastele 3:14). Kui oled abielus, siis kuidas võite sina ja su kaasa sedaliiki armastust arendada? Lugege üheskoos Jumala Sõna ja vestelge sellest. Uurige Jeesuse armastuse eeskuju ja püüdke teda jäljendada, püüdke mõelda ja käituda nagu tema. Peale selle käige kristlikel koosolekutel, kus õpetatakse Jumala Sõna. Ja paluge, et Jumal aitaks teil arendada seda ülevat armastust, mis on Jumala püha vaimu vili (Õpetussõnad 3:5, 6; Johannese 17:3; Galaatlastele 5:22; Heebrealastele 10:24, 25).

 7. Mis on lugupidamine ja kes peaks abielus lugupidamist osutama?

⁷ Kui abielupooled teineteist tõeliselt armastavad, peavad nad teineteisest ka lugu, ja lugupidamine ongi teine õnneliku abielu võti. Lugupidamist defineeritakse kui „teistega arvestamist, nende austamist”. Jumala Sõna annab kõigile kristlastele, kaasa arvatud abielumeestele ja -naistele nõu: „Vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!” (Roomlastele 12:10). Apostel Peetrus kirjutas: „Teie, mehed, elage naisega targasti kui nõrgema astjaga ja osutage neile austust” (1. Peetruse 3:7). Naisele antakse nõu, et tal oleks „oma mehe vastu sügav lugupidamine” (Efeslastele 5:33, NW). Selle inimese vastu, kellele tahetakse austust osutada, ollakse lahke, peetakse lugu tema väärikusest ja tema arvamustest ning ollakse valmis täitma igat mõistlikku palvet, mis ta esitab.

8.—10. Mil viisil aitab lugupidamine abieluliidu kindlaks ja õnnelikuks muuta?

⁸ See, kes tahab, et tema abielu oleks õnnelik, ilmutab lugupidamist oma abikaasa vastu sellega, et ta „ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus [abikaasale]” (Filiplastele 2:4). Ta ei mõtle ainult sellele, mis on temale hea, sest see on ju isekas. Ta mõtleb hoopis sellele, mis oleks parim ka tema abikaasale. Tegelikult seab ta kaasa huvid esikohale.

⁹ Lugupidamine aitab abielupartneritel tunnustada seda, et inimeste seisukohad võivad erineda. Ei ole mõistlik oodata, et kahel inimesel on igas asjas täiesti ühesugune arvamus. See, mis võib mehele tähtis olla, ei ole ehk naisele niisama oluline, ja see, mis meeldib naisele, ei meeldi ehk mehele. Kuid kumbki peaks suhtuma lugupidamisega teise arvamustesse ja eelistustesse, kui need vaid mahuvad Jehoova seaduste ja põhimõtete raamidesse (1. Peetruse 2:16; võrdle Fileemonile 14). Peale selle peaksid mõlemad pidama lugu teise väärikusest sel viisil, et nad ei tee ei avalikult ega omavahel olles teise kohta alandavaid märkusi ega nalju.

¹⁰ Tõepoolest, armastus Jumala ja teineteise vastu ning vastastikune lugupidamine on kaks eduka abielu olulist võtit. Kuidas võib neid mõningates abielu tähtsamates valdkondades rakendada?

11. Kellel on abieluliidus pea-seisund, nagu Pühakiri seda näitab?

¹¹ Piibel räägib meile, et mees loodi omadustega, mis võivad temast eduka perekonnapea teha. Nii vastutab mees Jehoova ees oma naise ja laste vaimse ning füüsilise heaolu eest. Ta peab langetama tasakaalukaid otsuseid, mis peegeldavad Jehoova tahet, ja andma jumalakartliku käitumisega head eeskuju. „Naised, olge allaheitlikud oma meestele, otsekui Issandale! Sest mees on naise pea, nõnda nagu ka Kristus on koguduse pea” (Efeslastele 5:22, 23). Ent Piibel ütleb, et ka mehel on pea, kes on temale autoriteet. Apostel Paulus kirjutas: „Ma tahan, et te teaksite, et Kristus on iga mehe pea ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea” (1. Korintlastele 11:3). Tark abielumees õpib pea-seisundit kasutama omaenda pead Jeesust Kristust jäljendades.

12. Millise hea eeskuju andis Jeesus nii allumises kui pea-seisundi kasutamises?

¹² Jeesuselgi on pea, Jehoova, ja ta allub Temale täielikult. Jeesus lausus: „Mina ei nõua oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud” (Johannese 5:30). Milline suurepärane eeskuju! Jeesus on „kõige loodu esmasündinu” (Koloslastele 1:15). Ta sai Messiaks. Temast pidi saama võitud kristlaste koguduse Pea ja Jumala Kuningriigi valitud Kuningas, kes on ülem kõigist inglitest (Filiplastele 2:9—11; Heebrealastele 1:4). Vaatamata sedavõrd kõrgele positsioonile ja ülevatele ootustele, ei olnud inimene Jeesus karm, järeleandmatu ega üleliia nõudlik. Ta polnud despoot, kes tuletab oma jüngritele pidevalt meelde, et nad peavad talle kuuletuma. Jeesus oli armastav ja kaastundlik ning seda eriti rõhutute vastu. Ta ütles: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Matteuse 11:28—30). Tema seltsis oli meeldiv olla.

13., 14. Kuidas armastav abielumees pea-seisundit kasutab, kui ta Jeesuse eeskuju järgib?

¹³ Abielumehel, kes soovib, et tema perekonnaelu oleks õnnelik, on hea mõelda Jeesuse suurepäraste omaduste üle. Hea abielumees pole karm ega diktaatorlik, ta ei kuritarvita oma pea-seisundit kui relva, et naist hirmuvalitsuse all hoida. Ta hoopis armastab ja austab teda. Kui Jeesus oli „südamelt alandlik”, on abielumehel veelgi enam põhjust selline olla, kuna erinevalt Jeesusest teeb tema vigu. Ja kui ta eksib, ootab ta, et naine temasse mõistvalt suhtuks. Seepärast tunnistab alandlik mees oma vigu, kuigi sõnu „Anna andeks, sul oli õigus” on ehk raske välja öelda. Naisel on palju kergem pidada lugu tagasihoidliku ja alandliku mehe pea-seisundist kui uhke ning kangekaelse omast. Ja samamoodi palub ka lugupidav naine andeks, kui ta on eksinud.

¹⁴ Jumal lõi naise suurepäraste omadustega, mida naine omalt poolt saab kasutada selleks, et abielu oleks õnnelik. Tark abielumees tunnustab seda ega takista naist neid ilmutamast. Üldiselt on naistel rohkem osavõtlikkust ja tundelisust, omadusi, mis on pere eest hoolitsemisel ja inimsuhetes tarvilikud. Tavaliselt suudab naine küllaltki osavalt kodu meeldivaks elupaigaks muuta. Õpetussõnade 31. peatükis kirjeldatud „tublil naisel” oli palju väärt omadusi ja oivalisi andeid ning tema pere sai neist täiel määral kasu. Mispärast? Sest tema mehe süda ’lootis tema peale’ (Õpetussõnad 31:10, 11).

15. Kuidas võib abielumees Kristuse eeskujul oma naisele armastust ja lugupidamist osutada?

¹⁵ Mõnes kultuuripiirkonnas tähtsustatakse mehe autoriteeti üle, nii et isegi temalt millegi küsimist peetakse lugupidamatuks. Ta võib kohelda oma naist peaaegu nagu orja. Selline pea-seisundi kuritarvitamine ei too kaasa halbu suhteid mitte üksnes naisega, vaid ka Jumalaga. (Võrdle 1. Johannese 4:20, 21.) Teisest küljest jätavad mõned mehed juhtimise hooletusse ja lasevad naisel peres valitseda. Abielumees, kes allub täielikult Kristusele, ei rõhu oma naist ega röövi temalt väärikust. Selle asemel jäljendab ta Jeesuse ennastsalgavat armastust ja võtab kuulda Pauluse nõuannet: „Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust ja on andnud iseenese tema eest” (Efeslastele 5:25). Kristus Jeesus armastas oma järelkäijaid niivõrd, et andis nende eest oma elu. Hea abielumees püüab jäljendada seesugust omakasupüüdmatut hoiakut ja taotleda oma naise heaolu, mitte aga tema üle võimutseda. Kui mees allub Kristusele ning ilmutab tema eeskujul armastust ja lugupidamist, ajendab see naistki mehele alluma (Efeslastele 5:28, 29, 33).

16. Milliseid omadusi peaks naine oma suhetes mehega ilmutama?

¹⁶ Mõni aeg pärast Aadama loomist „Jehoova Jumal ütles: ’Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on [„kes on talle täienduseks”, NW]!” (1. Moosese 2:18). Jumal lõi Eeva „täienduseks”, mitte konkurendiks. Abielu ei pidanud olema otsekui laev, millel on kaks konkureerivat kaptenit. Mees pidi olema armastav perekonnapea ning naine pidi ilmutama armastust ja lugupidamist ning mehele meeleldi alluma.

17., 18. Mil moel võib naine mehele tõeliseks abiks olla?

¹⁷ Ent hea naine ei ole mitte ainult allaheitlik. Ta püüab olla tõeline abi ja toetada mehe langetatud otsuseid. Muidugi on seda kergem teha, kui ta mehe otsustega nõus on. Ent isegi kui see nii pole, aitab tema koostöövalmidus kaasa sellele, et mehe langetatud otsus tooks paremaid tulemusi.

¹⁸ Naine võib aidata oma mehel olla hea perekonnapea ka muul moel. Selle asemel et meest kritiseerida või panna ta tundma, et ta pole kunagi temaga rahul, võib naine hoopis näidata, et ta hindab mehe pingutusi perekonna juhtimisel. Püüdes oma mehesse positiivselt suhtuda, peaks ta meeles pidama, et „tasane ja vaikne vaim” meeldib tema mehele ja on pealegi „kallis Jumala ees” (1. Peetruse 3:3, 4; Koloslastele 3:12). Kuidas aga on lugu siis, kui mees ei ole usklik? Ükskõik kas mees on usklik või mitte, Pühakiri kutsub abielunaisi üles „armastama oma mehi ja lapsi, olema viisakad, kasinad, majatalituses hoolikad, head, allaheitlikud oma meestele, et Jumala sõna mitte ei pilgataks” (Tiitusele 2:4, 5). Kui kerkib esile mõni südametunnistusega seotud küsimus ja naine esitab oma seisukoha „tasadusega ja aupaklikult”, on palju tõenäolisem, et uskmatu mees suhtub sellesse lugupidavalt. On uskmatuid mehi, kes on ’võidetud usule naiste käitumise läbi ilma Sõnata, kui nad on tähele pannud [nende] puhast, aukartlikku käitumist’ (1. Peetruse 3:1, 2, 16, UT; 1. Korintlastele 7:13—16).

19. Mis saab siis, kui mees käsib naisel Jumala seadust rikkuda?

¹⁹ Ent mis saab siis, kui mees käsib naisel teha midagi, mida Jumal on keelanud? Kui asi nii on, peab naine meeles pidama, et Jumal on tema kõrgeim Valitseja. Ta võtab eeskujuks seda, mida tegid apostlid siis, kui võimud käskisid neil Jumala seadust rikkuda. Apostlite teod 5:29 öeldakse: „Peetrus ja teised apostlid kostsid ning ütlesid: ’Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna.’ ”

20. Millises tähtsas valdkonnas on armastus ja lugupidamine äärmiselt olulised?

²⁰ Armastus ja lugupidamine on äärmiselt olulised veel ühes abielu valdkonnas — suhtlemises. Armastav abielumees vestleb naisega tema tegemistest ja probleemidest ning tema arvamusest eri küsimustes. Naine vajab seda. Mees, kes võtab aega oma naisega rääkimiseks ja tõesti kuulab seda, mis naisel öelda on, näitab, et ta armastab oma naist ja peab temast lugu (Jakoobuse 1:19). Mõned naised kurdavad, et mehed võtavad nendega vestlemiseks väga vähe aega. Seda on kurb kuulda. On tõsi, et praegusel kiirel ajal võib mees väljaspool kodu pikad päevad tööl olla ja et majanduslikust olukorrast tingituna peavad ka paljud naised tööl käima. Kuid abikaasad peavad teineteise jaoks aega varuma. Vastasel korral võivad nad üksteisest sõltumatuks muutuda. Kui nad siis tunnevad, et on sunnitud otsima osavõtlikku kaaslast väljaspool abielu, võib see kaasa tuua ränki probleeme.

21. Kuidas aitab õige kõneviis abieluõnne hoida?

²¹ On tähtis, mil moel naine ja mees suhtlevad. „Sõbralikud sõnad on .. magusad hingele ja kosutuseks kontidele!” (Õpetussõnad 16:24). Ükskõik kas abikaasa on usklik või mitte, kõigi kohta käib Piibli põhimõte „teie kõne olgu alati armu sees, soolaga soolatud” ehk meeldiv (Koloslastele 4:6). Kui ühel abielupoolel on olnud raske päev, võivad paar kaaslase lahket ja osavõtlikku sõna palju head teha. „Õigel ajal räägitud sõnad on otsekui kuldõunad hõbevaagnail!” (Õpetussõnad 25:11). Väga tähtsad on hääletoon ja sõnavalik. Näiteks võib teist ärritunult ja nõudlikult käskida: „Pane uks kinni!” Ent kui palju enam on „soolaga soolatud” rahuliku ja teist arvestava häälega öeldud sõnad: „Kas sa oleksid nii kena ja paneksid ukse kinni!”

22. Milline hoiak peab abikaasadel olema, et suhtlemine võiks alati laabuda?

²² Suhtlemine laabub hästi, kui abiks on leebed sõnad, heasoovlik ilme ja žestid, lahkus, mõistmine, hellus. Kui mees ja naine teevad hea suhtlemise nimel pingutusi, julgevad mõlemad vabalt oma vajadustest rääkida ning nad võivad pettumustunde või stressi korral teineteisele trööstiks ja toeks olla. „Rääkige lohutavalt masendunud hingedega,” õhutab Jumala Sõna (1. Tessalooniklastele 5:14, NW). Mõnikord on rõhutud meeleolus mees, teinekord jälle naine. Kumbki võib ’rääkida lohutavalt’, teist üles ehitades (Roomlastele 15:2, UT).

23., 24. Kuidas on armastusest ja lugupidamisest abi siis, kui tuleb ette erimeelsusi? Too näide.

²³ Abielupartnerid, kes osutavad armastust ja lugupidamist, ei pea igat lahkarvamust kohe ületamatuks probleemiks. Nad püüavad teineteise peale mitte ’vihaseks saada’ (Koloslastele 3:19, VP). Mõlemad peaksid meeles pidama, et „rahulik vastus vaigistab raevu” (Õpetussõnad 15:1). Ärge kunagi halvustage ega mõistke abikaasat hukka, kui ta räägib sellest, mida ta südames tunneb. Suhtuge sellesse hoopis kui võimalusse teise seisukohta paremini tundma õppida. Püüdke koos erimeelsused selgeks rääkida ja üksmeelele jõuda.

²⁴ Tuleta meelde seda juhtumit, mil Saara pakkus oma mehele Aabrahamile ühe probleemi lahendust ning see ei ühtinud mehe arvamusega. Jumal aga ütles Aabrahamile: „Kuule ta sõna” (1. Moosese 21:9—12). Aabraham võttiski ta sõna kuulda ja teda õnnistati. Samamoodi, kui naine teeb ettepaneku, mis erineb sellest, mis mehel mõttes oli, peaks viimane ta vähemalt ära kuulama. Samas aga ei tohiks naine kogu aeg ise rääkida, vaid peaks kuulama, mis mehel öelda on (Õpetussõnad 25:24). Kui mees või naine kogu aeg oma tahtmist peale surub, on see armastuseta ja lugupidamatu.

25. Kuidas aitab hea suhtlemine kaasa õnnele abielu intiimsuhetes?

²⁵ Hea mõttevahetus on tähtis ka abielupaari seksuaalsuhetes. Omakasupüüdlikkus ja ohjeldamatus võivad sellele abielu intiimseimale suhtele suurt kahju teha. Väga oluline on avameelne suhtlemine ja kannatlikkus. Kui kumbki taotleb omakasupüüdmatult teise heaolu, on seksuaalsuhted harva suureks probleemiks. „Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu” nii selles kui teisteski valdkondades (1. Korintlastele 7:3—5; 10:24).

26. Kuidas aitab Jumala Sõnale kuuletumine abielupaaridel õnne leida, vaatamata sellele et igas abielus on omad tõusud ja mõõnad?

²⁶ Kui head nõu Jumala Sõna küll pakub! Tõsi, igas abielus on omad tõusud ja mõõnad. Ent kui abikaasad võtavad omaks Jehoova mõtteviisi, nagu see on kirjas Piiblis, ja kui nende suhte aluseks on põhimõtetel rajanev armastus ning lugupidamine, võivad nad olla kindlad, et nende abielu on püsiv ja õnnelik. Nii ei austa nad mitte ainult teineteist, vaid ka abielu Alusepanijat Jehoova Jumalat.