Kas evolutsioon on Piibliga kooskõlas?

KAS võib olla nii, et Jumal rakendas evolutsiooni, et loomadest areneks inimene? Kas Jumal pani bakterid arenema kaladeks, kes arenesid edasi roomajateks ja imetajateks, nii et lõpuks sai ühest ahviliigist inimene? On teadlasi ja usujuhte, kes väidavad end uskuvat nii evolutsiooniteooriat kui Piiblit. Nende sõnul on Piibli 1. Moosese raamat mõistujutt. Ehk oled sinagi mõelnud sellele, kas teooria, et inimene arenes loomadest, võib olla kooskõlas Piibliga.

Mõista oma päritolu on oluline, et saada aru, kes me oleme, kuhu me oleme minemas ja kuidas meil tuleks elada. Vaid teades inimese päritolu, saame mõista, miks Jumal lubab kannatusi ja mida ta on seadnud eesmärgiks inimese tuleviku suhtes. Me ei saa olla Jumalaga heades suhetes, kui me pole kindlad, et ta on meie Looja. Vaadelgem siis lähemalt, mida ütleb Piibel inimese päritolu, tema praeguse seisundi ja ta tuleviku kohta. Nõnda talitades võime mõista, kas evolutsiooniteooria on kooskõlas Piibliga.

Kord oli olemas vaid üks inimene

Üldjuhul väidavad evolutsionistid, et üks loomapopulatsioon arenes järk-järgult inimpopulatsiooniks, eitades seega, et kord oli olemas vaid üks inimene. Ent Piibel annab hoopis teistsuguse pildi. Selles öeldakse, et me põlvneme ühest inimesest – Aadamast. Piiblilugu räägib Aadamast kui ajaloolisest isikust. Selles tuuakse ära nii tema naise kui ka mõningate laste nimed ning räägitakse üksikasjalikult sellest, mida ta tegi, mida ta ütles, millal ta elas ja millal ta suri. Jeesus ei pidanud seda vaid harimata inimestele mõeldud mõistulooks. Ta pöördus haritud usujuhtide poole sõnadega: „Kas te ei ole lugenud, et Looja nad algusest lõi meheks ja naiseks?” (Matteuse 19:3–5). Seejärel tsiteeris Jeesus sõnu Aadama ja Eeva kohta kirjakohast 1. Moosese 2:24.

Piiblikirjutaja ja hoolikas ajaloouurija Luukas esitleb Aadamat sama reaalse isikuna kui Jeesust. Luukas toob ära Jeesuse sugupuu esimese inimeseni välja (Luuka 3:23–38). Samuti apostel Paulus rääkis kuulajaskonnale, kelle seas oli ka kuulsates kreeka koolides hariduse saanud filosoofe: „Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, ... on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal” (Apostlite teod 17:24–26, P 1997, meie kursiiv). Piibel õpetab selgesõnaliselt, et me põlvneme ühest ainsast inimesest. Kas see, mida Piibel ütleb inimese algse seisundi kohta, on kooskõlas evolutsiooniga?

Inimene minetab täiuse

Piibel ütleb, et Jehoova lõi esimese inimese täiuslikuna. Pole üldse võimalik, et Jumal midagi teisiti teeks. Loomisloos öeldakse: „Jumal lõi inimese oma näo järgi ... Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” (1. Moosese 1:27, 31). Milline on täiuslik inimene?

Täiuslikul inimesel on vaba tahe ning ta on võimeline täielikult jäljendama Jumala omadusi. Piibel ütleb: „Jumal on inimesed loonud ausaks, aga nad ise leiutavad rohkesti riukaid!” (Koguja 7:29). Aadam otsustas Jumala vastu mässama hakata. Mässu tõttu minetas Aadam nii enda kui oma järeltulijate täiuse. Sellega, et inimene on jäänud täiusest ilma, võib seletada seda, miks me oleme tihtilugu iseendale pettumuseks, kuigi me sooviks on toimida õigesti. Apostel Paulus kirjutab: „Ma ei tee seda, mida ma tahan, vaid mida ma vihkan, seda ma teen” (Roomlastele 7:15).

Piibli järgi oleks täiuslik inimene võinud tänu täiuslikule tervisele elada igavesti. See ilmneb sellest, mida Jumal ütles Aadamale – kui esimene inimene poleks olnud Jumalale sõnakuulmatu, poleks ta kunagi surnud (1. Moosese 2:16, 17; 3:22, 23). Jehoova poleks kuulutanud inimese loomist „väga heaks”, kui sel oleks olnud kaasasündinud kalduvus haigestuda või mässama hakata. Seda, miks inimorganism hoolimata imelisest kavandatusest on vastuvõtlik terviseriketele, võibki seletada täiuse minetamisega. Seega ei sobi evolutsioon kokku Piibliga. Evolutsioon kujutab nüüdisaja inimest kõrgemale tasemele areneva loomana. Piibel aga peab nüüdisaja inimest täiusliku inimese degenereerunud järeltulijaks.

Idee, et Jumal suunas evolutsiooni, et tuua olemasollu inimene, ei lähe kokku sellega, mida Piibel räägib Jumala isiksuse kohta. Juhul kui Jumal oleks juhtinud evolutsiooniprotsessi, tähendaks see, et tema suunaski inimsoo praegusesse põdurasse ja õnnetusse seisundisse. Ent Piibel ütleb Jumala kohta: „Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged! Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane! Pahasti on tehtud temaga [„nad ise on käitunud hukutavalt”, UM]: need ei ole tema lapsed – häbiplekk” (5. Moosese 32:4, 5). Seega ei tulene inimkonna praegused kannatused sellest, et Jumal on evolutsiooni suunanud. Need tulenevad sellest, et üks inimene minetas Jumala vastu mässu tõstes nii enda kui oma järglaste täiuse. Nüüd, mil oleme käsitlenud Aadamat, võime koondada tähelepanu Jeesusele. Kas evolutsioon sobib kokku sellega, mida Piibel räägib Jeesusest?

Kas saab uskuda nii evolutsiooni kui kristlust?

„Kristus suri meie pattude eest.” Nagu sa arvatavasti tead, on see üks kristluse põhiõpetusi (1. Korintlastele 15:3; 1. Peetruse 3:18). Mõistmaks, miks evolutsioon ei lähe kokku selle juhtmõttega, tuleb meil kõigepealt aru saada, miks Piibel nimetab meid patusteks ja mida patt meile põhjustab.

Me kõik oleme patused selles mõttes, et me ei suuda täiuslikult jäljendada Jumala üllaid omadusi, nagu armastust ja õiglust. Seetõttu ütleb Piibel: „Kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23). Piibel õpetab, et patt on surma põhjus. „Surma astel on patt,” ütleb kirjakoht 1. Korintlastele 15:56. Päritud patt on ka meie haiguste peapõhjus. Jeesus osutas seosele haiguste ja meie patuse seisundi vahel. Ta sõnas halvatule: „Sinu patud antakse sulle andeks”, ja mees saigi terveks (Matteuse 9:2–7).

Kuidas Jeesuse surm meid aitab? Piibel vastandab Aadama Jeesus Kristusele, öeldes: „Nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses” (1. Korintlastele 15:22). Oma elu ohverdades maksis Jeesus hinna patu eest, mille oleme pärinud Aadamalt. Niisiis, kõik, kes usuvad Jeesusesse ja temale kuuletuvad, saavad tagasi selle, mille Aadam kaotas – väljavaate elada igavesti (Johannese 3:16; Roomlastele 6:23).

Kas sa nüüd mõistad, et evolutsioon ei sobi kokku kristlusega? Kui me kahtleme selles, kas „kõik surevad Aadamas”, siis kuidas me saame loota seda, et ’kõik tehakse elavaks Kristuses’?

Miks evolutsioon inimesi köidab

Piibel näitab, mil moel on saanud sellised õpetused nagu evolutsioon populaarseks, öeldes: „Tuleb aeg, et nad tervet õpetust ei taha sallida, vaid enestele otsivad õpetajaid iseeneste himude järgi, sedamööda kuidas nende kõrvad sügelevad, ja käänavad kõrvad ära tõest ning pöörduvad tühjade juttude poole” (2. Timoteosele 4:3, 4). Olgugi et tavapäraselt räägitakse evolutsioonist teaduslike terminitega, on see tegelikult usuline doktriin. See õpetab jumalavastast elufilosoofiat ja -hoiakut. Selle tõekspidamised on isekusele ja sõltumatusele kalduvale inimkonnale salalikult ligitõmbavad. Paljud, kes usuvad evolutsiooni, väidavad, et nad usuvad ka Jumalat. Ent neile meeldib kujutleda Jumalat sellisena, kes pole kõike loonud, ei sekku inimeste ettevõtmistesse ega mõista nende üle kohut. Need on tõekspidamised, mille järele inimeste kõrvad sügelevad.

Need, kes evolutsiooni õpetavad, ei juhindu tihtilugu mitte faktidest, vaid „iseeneste himudest” – võib-olla soovist leida tunnustust teadusringkonnas, kus evolutsioon on ortodoksne doktriin. Biokeemiaprofessor Michael Behe, kes on suurema osa oma elust pühendanud elusrakkude komplekssete sisefunktsioonide uurimisele, on teinud selgeks, et nende väidetel, kes õpetavad rakustruktuuri evolutsiooni, pole mingit alust. Kas sellisel imeväiksel molekulaarsel tasandil võis toimuda evolutsioon? „Molekulaarevolutsioon ei tugine teaduslikule autoriteedile,” kirjutab ta. „Teaduskirjanduses – mõjukates ajakirjades, erialaajakirjades või ka raamatutes – pole avaldatud midagi, mis kirjeldaks, kuidas mingi reaalne, kompleksne biokeemiline süsteem tekkis või tekkida võis. ... Darvinistliku molekulaarevolutsiooni toimumise kinnitamine on tühipaljas kehklemine.”

Miks propageerivad evolutsionistid oma ideid nii häälekalt, kui nad neid selgitada ei suuda? Behe toob välja põhjuse: „Paljud inimesed, sealhulgas paljud mõjukad ja lugupeetud teadlased, lihtsalt ei taha, et oleks olemas midagi üleloomulikku.”

Evolutsiooniõpetus köidab paljusid vaimulikke, kes ihkavad paista välja targana. Nad sarnanevad nendega, kellest räägib apostel Paulus kirjas roomlastele: „See, mida teatakse Jumalast, on avalik nende seas ... Tema nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda, sellepärast et nad Jumalat tundes ei ole teda kui Jumalat austanud ega tänanud, vaid on oma mõtlemistes saanud tühiseks ja nende mõistmatu süda on läinud pimedaks. Kiites endid targaks, on nad saanud jõledaks” (Roomlastele 1:19–22). Kuidas hoiduda väärõpetajate pettusest?

Tõenditel põhinev usk Loojasse

Usku defineerides rõhutab Piibel tõendite tähtsust, öeldes: „Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus” (Heebrealastele 11:1, P 1997). Tõeline usk Jumalasse peaks põhinema Looja olemasolu kinnitavatel tõenditel. Piibel näitab, kust neid tõendeid leida.

Piiblikirjutaja Taavet ütleb Jumala vaimu juhatusel: „Ma tänan sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks” (Laul 139:14). Kui võtame aega, et mõelda, kui hämmastavalt on meie organism ja muud elusorganismid kavandatud, täidab meid aukartus Looja tarkuse ees. Meie organismi elutegevuseks tarvilike elundsüsteemide tuhanded omavahel koostööd tegevad osad on ideaalselt kavandatud. Matemaatilisest täpsusest ja korrast annab tunnistust ka füüsiline universum. Taavet kirjutab: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd!” (Laul 19:2).

Piibel ise toob Looja kohta rikkalikult tõendeid. Kui võtad aega, et uurida selle 66 kooskõlalist raamatut, selles sisalduvaid kõrgeid moraalinorme ning selle prohvetikuulutuste vääramatut täideminekut, leiad rikkalikult tõendeid selle kohta, et Looja on Piibli autor. Piibli õpetusi mõistes võid ka veenduda, et see on tõesti Looja Sõna. Mõistes näiteks selliseid Piibli õpetusi nagu kannatuste põhjus, Jumala Kuningriik, inimkonna tulevik ning tee õnnele, võid näha selgeid tõendeid Jumala tarkuse kohta. Siis võid tajuda sedasama mis Paulus, kui ta kirjutas: „Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Kui väljauurimatud on tema kohtumõistmised ja äraarvamatud tema teed!” (Roomlastele 11:33).

Kui uurid tõendusmaterjali ja sinu usk kasvab, tekib sinus veendumus, et Piiblit lugedes kuulad sa Loojat ennast. Ta ütleb: „Mina tegin maa ja lõin inimesed selle peale; minu käed võlvisid taevad ja ma käsutasin kõiki nende vägesid!” (Jesaja 45:12). Kindlasti ei tule sul iial kahetseda seda, et oled võtnud vaevaks tõestada endale, et Jehoova on kõige Looja.

[Väljavõte lk 14]

Apostel Paulus ütles haritud kreeklastele, et „Jumal ... on teinud ühestainsast terve inimkonna”

[Väljavõte lk 15]

Evolutsioon kujutab nüüdisaja inimest kõrgemale tasemele areneva loomana. Piibel peab nüüdisaja inimest täiusliku inimese degenereerunud järeltulijaks

[Väljavõte lk 16]

„Molekulaarevolutsioon ei tugine teaduslikule autoriteedile”

[Väljavõte lk 17]

Elusorganismide hämmastav kavandatus täidab meid aukartusega Looja tarkuse vastu