Lojaalselt seismas Jumala inspireeritud Sõna eest

”Me oleme loobunud salajastest häbitegudest ega ela tigedas kavaluses ega võltsi Jumala sõna.” (2. KORINTLASTELE 4:2)

 1. a) Mida on olnud vaja selleks, et teha ära töö, millest räägitakse Matteuse 24:14 ja 28:19, 20? b) Kui paljudes keeltes oli Piibel olemas ajal, mil algasid viimsed päevad?

SUUREJOONELISES prohvetiennustuses oma kuningliku juuresoleku ja vana asjadesüsteemi lõpetuse kohta ennustas Jeesus Kristus: ”Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots.” Ta andis oma järelkäijatele ka korralduse: ”Tehke jüngriteks kõik rahvad, .. neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Nende prohvetiennustuste täitumine on seotud suure tööga: tuleb tõlkida ja trükkida Piiblit, õpetada inimesi seda mõistma ja aidata neil seda ellu rakendada. Milline eesõigus küll on osaleda sellises tegevuses! Juba aastaks 1914 oli Piibel või mõni selle osa avaldatud 570 keeles. Kuid pärast seda on lisandunud veel sajad keeled ja arvukalt murdeid, kusjuures paljudes keeltes on ilmunud rohkem kui üks tõlge.a

 2. Millised motiivid on mõjutanud Piibli tõlkijate ja väljaandjate tööd?

² Igalt tõlkijalt nõuab see pingutusi, kui ta tahab mingis keeles materjali teha arusaadavaks neile, kes loevad ja kuulevad mõnda muud keelt. Mõned Piibli tõlkijad on teinud oma tööd, mõistes selgelt, et see, mida nad tõlgivad, on Jumala Sõna. Teisi on selle juures paelunud vaid ettevõtmise teaduslik külg. Nad võivad Piibli sisu kõigest väärtuslikuks kultuuripärandiks pidada. Mõnele on religioon tema äri, ja kui ta annab trükki raamatu, mis kannab tema kui tõlkija või väljaandja nime, kuulub see elatise hankimise juurde. On ilmselge, et tõlkijate motiivid mõjutavad seda, kuidas nad oma tööd teevad.

 3. Kuidas suhtus oma töösse Uue Maailma Piiblitõlke Komitee?

³ Märkimist väärib see, mida lausus Uue Maailma Piiblitõlke Komitee: ”Pühakirja tõlkimine tähendab Jehoova Jumala mõtete ja ütluste edasiandmist teises keeles .. See on väga tõsine mõte. Selle teose tõlkijad, kes kardavad ja armastavad Pühakirja jumalikku Autorit, tunnevad tema ees erilist vastutust anda tema mõtted ja teadaanded edasi nii täpselt kui võimalik. Nad tunnevad vastutust ka uurivate lugejate ees, kelle igavene pääste sõltub Kõigekõrgema Jumala inspireeritud Sõna tõlkest. Sellise sügava vastutustundega valmistas see pühendunud meestest koosnev komitee paljude aastate jooksul Uue Maailma Pühakirjatõlke.” Selle komitee eesmärk oli valmistada piiblitõlge, mis oleks selge ja arusaadav ning järgiks algset heebrea ja kreeka keelt nii täpselt, et võiks saada aluseks kestvale kasvule täpsetes teadmistes.

Mis on juhtunud Jumala nimega?

 4. Kui suur tähtsus on Piiblis Jumala nimel?

⁴ Piibli üks peamisi eesmärke on aidata inimestel tõelist Jumalat tundma õppida (2. Moosese 20:2—7; 34:1—7; Jesaja 52:6). Jeesus Kristus õpetas oma järelkäijaid palvetama, et tema Isa nimi ’oleks pühitsetud’, seda peetaks pühaks ehk koheldaks pühana (Matteuse 6:9). Jumal lasi oma isikunime kirjutada Piiblisse rohkem kui 7000 korda. Ta tahab, et inimesed tunneksid seda nime ja selle kandja omadusi (Malakia 1:11).

 5. Milliseid Jumala nime vorme on eri tõlkijad kasutanud?

⁵ Paljud Piibli tõlkijad on osutanud siirast lugupidamist Jumala nime vastu ja on seda oma töös järjekindlalt kasutanud. Mõningad tõlkijad eelistavad vormi Jahve. Teised on valinud sellise jumalanime vormi, mis on kohandatud vastavalt nende keelele, aga on siiski selgelt seostatav heebrea tekstis esinevaga; see võib olla vorm, mis on pikaaegse kasutamisega tuntuks saanud. Uue Maailma Pühakirjatõlke põhitekstis esineb nimi Jehoova 7210 korda.

 6. a) Mida on tõlkijad teinud viimastel aastatel viidetega Jumala nimele? b) Kui levinud on see teguviis?

⁶ Kuigi Piibli tõlkijad säilitavad selliste paganlike jumaluste nimed nagu Baal ja Moolok, on nad viimastel aastatel üha sagedamini kõrvaldanud tõelise Jumala pärisnime tema inspireeritud Sõna tõlgetest (2. Moosese 3:15; Jeremija 32:35). Taolistes kohtades nagu Matteuse 6:9 ja Johannese 17:6, 26 annab üks levinud albaaniakeelne tõlge kreeka väljendi ”sinu nimi” (ehk Jumala nimi) edasi lihtsalt sõnaga ”sina”, justkui ei mainitakski neis mingit nime. The New English Bible ja Today’s English Version kõrvaldavad Laulust 83:19 nii Jumala isikunime kui ka igasuguse vihje faktile, et Jumalal on üldse nimi. Kuigi enamikus keeltes tehtud Heebrea Kirjade vanemates tõlgetes esines Jumala nimi, siis uuemad tõlked jätavad selle sageli välja või tõrjuvad ääremärkustesse. Selline olukord on nii inglise keeles kui ka paljudes Euroopa, Aafrika, Lõuna-Ameerika, India ja Vaikse ookeani saarte keeltes.

 7. a) Kuidas käivad mõningate Aafrika Piiblite tõlkijad ümber Jumala nimega? b) Mida sina sellest arvad?

⁷ Tõlkijad, kes Piiblit mõningatesse Aafrika keeltesse tõlkisid, on veel sammuvõrra kaugemale läinud. Selle asemel, et vahetada Jumala nimi vaid mõne Pühakirjas leiduva tiitliga, nagu näiteks Jumal või Issand, toovad nad Piiblisse nimesid, mis pärinevad kohalikest religioossetest uskumustest. Suulukeelne Uus Testament ja Laulud (1986) kasutab tiitlit Jumal (uNkulunkulu) vaheldumisi isikunimega (uMvelinqangi), mis suulude meelest seostub ’suure esivanemaga, keda kummardatakse inimesivanemate vahendusel’. Üks artikkel, mis ilmus ajakirjas ”The Bible Translator” 1992. aasta oktoobris, teatab, et valmistades tšitševakeelset Piiblit, mida hakatakse nimetama Buku Loyera’ks, kasutasid tõlkijad Jehoova asemel isikunime Chauta. See artikkel selgitab, et Chauta on ”Jumal, keda nad on alati tundnud ja kummardanud”. Kuid paljud selle rahva hulgast kummardavad neid, keda nad arvavad olevat surnute vaimud. Kas on õige, et kui inimesed esitavad palveid ”Ülimale Olendile”, siis ükskõik kuidas nad seda ”Ülimat Olendit” ka ei nimetaks, kõlbab see asendama isikunime Jehoova, hoolimata sellest, mis nende kummardamisviisiga kaasneb? Kindlasti mitte! (Jesaja 42:8; 1. Korintlastele 10:20.) Jumala isikunime asendamine millegagi, mis jätab inimestele mulje, et nende traditsioonilised uskumused on tegelikult õiged, ei aita neil tõelise Jumalaga lähedasemaks saada.

 8. Miks ei ole nurjunud Jumala eesmärk teha teatavaks oma nimi?

⁸ Kõik see pole ei muutnud ega nurjanud Jehoova eesmärki teha teatavaks oma nimi. Euroopa, Aafrika, Ameerika, Idamaade ja meresaarte keeltes on ikka veel käibel palju Piibleid, milles leidub Jumala nimi. Samuti on 233 maal ja territooriumil rohkem kui 5400000 Jehoova tunnistajat, kes üheskoos pühendavad aastas üle miljardi tunni selleks, et rääkida teistele tõelise Jumala nimest ja eesmärgist. Nad trükivad ja levitavad Piibleid — selliseid, kus kasutatakse Jumala nime — keeltes, mida räägib umbes 3600000000 inimest maakera elanikkonnast, sealhulgas inglise, hiina, vene, hispaania, portugali, prantsuse ja hollandi keeles. Nad trükivad ka Piibli uurimise abivahendeid keeltes, mida mõistab valdav enamik maakera elanikkonnast. Varsti hakkab Jumal ise tegutsema viisil, mis viib otsustavalt täide tema teadaande, et rahvad ”peavad tundma, et [tema on] Jehoova” (Hesekiel 38:23).

Kui tõlget mõjutavad isiklikud uskumused

 9. Kuidas näitab Piibel, et neil, kes käsitlevad Jumala Sõna, lasub suur vastutus?

⁹ Suur vastutus lasub neil, kes tõlgivad Jumala Sõna, ja ka neil, kes seda õpetavad. Apostel Paulus ütles enda ja oma kaaslaste teenistuse kohta: ”Me oleme loobunud salajastest häbitegudest ega ela tigedas kavaluses ega võltsi Jumala sõna, vaid tõe ilmsikstoomisega me asetume kõigi inimeste südametunnistuse otsuse ette Jumala ees” (2. Korintlastele 4:2). Võltsimine tähendab millegi rikkumist, lisades sellele midagi võõrast või vähem väärtuslikku. Apostel Paulus ei sarnanenud Jeremija päevil elanud ustavusetute Iisraeli karjastega, keda Jehoova noomis selle eest, et nad kuulutasid Jumala ütluste asemel omaenda ideid (Jeremija 23:16, 22). Aga mis on toimunud nüüdisajal?

10. a) Kuidas on mõningaid tõlkijaid nüüdisajal mõjutanud muud motiivid kui lojaalsus Jumalale? b) Millise rolli nad endale võtsid ilma, et neil selleks õigust oleks olnud?

¹⁰ Teise maailmasõja ajal tegi üks teoloogidest ja pastoritest koosnev komitee Saksamaa natsivalitsusega koostööd, et anda välja redigeeritud Uus Testament, millest olid välja jäetud kõik positiivsed viited juutidele ja kõik, millest ilmnes Jeesuse Kristuse juudi päritolu. Hilisemal ajal on tõlkijad, kes andsid välja piiblitõlke The New Testament and Psalms: An Inclusive Version, kaldunud hoopis teises suunas ja püüdnud likvideerida kõik vihjed sellele, et juudid olid vastutavad Kristuse surmas. Need tõlkijad arvasid ka seda, et feministidest lugejad oleksid õnnelikumad, kui Jumalat ei nimetataks mitte Isaks, vaid Isa-Emaks, ja kui Jeesust ei öeldaks olevat mitte Jumala Poeg, vaid tema Laps (Matteuse 11:27). Selle valmistamise käigus kõrvaldasid nad põhimõtte, mille järgi abielunaine allub oma mehele ja lapsed peavad oma vanemate sõna kuulama (Koloslastele 3:18, 20). On selge, et nende tõlgete valmistajad ei jaganud apostel Pauluse otsusekindlust mitte ’võltsida Jumala sõna’. Nad unustasid, milline on tõlkija roll, ja asusid autori osa täitma, valmistades raamatuid, milles nad propageerivad Piibli nime all omaenda ideid.

11. Milline vastuolu on ristiusu õpetuste ning selle vahel, mida Piibel ütleb hinge ja surma kohta?

¹¹ Ristiusu kirikud õpetavad üldiselt, et inimhing on vaim, mis surma korral kehast lahkub, ja et see on surematu. Vastupidiselt sellele ütlevad vanemad piiblitõlked enamikus keeltes selgelt, et inimesed on hinged, et loomad on hinged ja et hing sureb (1. Moosese 12:5; 36:6; 4. Moosese 31:28; Jakoobuse 5:20; Suur Piibel). See on vaimulikele ebameeldivusi tekitanud.

12. Kuidas varjavad mõned hiljutised tõlked Piibli põhitõdesid?

¹² Kuid mõned uuemad tõlked varjavad neid tõdesid. Kuidas? Nad lihtsalt hoiduvad mõningates kirjakohtades heebrea nimisõna neʹfeš (hing) otsesest tõlkimisest. Tekstis 1. Moosese 2:7 võivad nad öelda, et esimene inimene ”hakkas elama” (mitte, et ta ”sai elavaks hingeks”). Või ehk viitavad nad ”hingede” asemel ”olenditele”, kui jutt on loomadest (1. Moosese 1:21). Sellistes tekstides nagu Hesekieli 18:4, 20 ütlevad nad, et sureb ”isik” või ”inimene” (mitte ”hing”). Selliseid tõlgendusi saab õigustada ehk tõlkija meelest. Aga kui palju abi on neist siirale tõeotsijale, kelle mõtteviisi on juba mõjutanud ristiusu ebapiibellikud õpetused?b

13. Kuidas on mõned piiblitõlked varjanud Jumala eesmärki maaga?

¹³ Leidmaks toetust oma uskumusele, et kõik head inimesed lähevad taevasse, võivad tõlkijad — või teoloogid, kes nende tööd üle vaatavad — püüda varjata ka seda, mida Piibel ütleb Jumala eesmärgi kohta maa suhtes. Laulus 37:11 ütleb rida tõlkeid, et alandlikud pärivad ”maa”. ”Maa” on heebrea tekstis esineva sõna (ʼeʹrets) võimalik tõlge. Kuid Today’s English Version (mis on aluseks tõlgetele paljudesse teistesse keeltesse) läheb kaugemale. Kuigi see tõlge annab Matteuse evangeeliumis kreeka sõna ge vasteks 17 korda ”maa”, asendab ta Matteuse 5:5—s ”maa” fraasiga ”mida Jumal on tõotanud”. Kirikuliikmed mõtlevad loomulikult, et jutt on taevast. Neile ei näidata ausalt, et Jeesus Kristus ütles mäejutluses, et tasased, tagasihoidlikud või alandlikud inimesed ”pärivad maa”.

14. Milline omakasupüüdlik motiiv ilmneb mõningatest piiblitõlgetest?

¹⁴ Mõned Pühakirja tõlked on sõnastatud ilmselt eesmärgiga aidata jutlustajatel head palka saada. On tõsi, et Piibel ütleb: ”Töötegija on oma palga väärt!” (1. Timoteosele 5:18). Aga 1. Timoteosele 5:17, seal, kus öeldakse, et vanemaid, kes hästi juhatavad, tuleb pidada ”kahekordse austuse vääriliseks”, peavad mõningad neist mainimisväärseks vaid rahalist austust. (Võrdle 1. Peetruse 5:2.) Seega ütleb The New English Bible, et neid vanemaid ”tuleks pidada kahekordse palga vääriliseks”, ja Contemporary English Version ütleb, et nad ”on väärt, et neile makstaks kaks korda rohkem”.

Seisa lojaalselt Jumala Sõna eest

15. Mille põhjal me võime otsustada, milliseid piiblitõlkeid tsiteerida?

¹⁵ Mida see kõik tähendab sellele, kes Piiblit loeb, ja neile, kes kasutavad Piiblit teiste õpetamiseks? Enamikus suuremates keeltes on võimalik valida mitme piiblitõlke vahel. Ilmuta vahetegemisvõimet, kui valid Piiblit, mida kasutada (Õpetussõnad 19:8). Kui tõlge pole aus Jumala isikupära suhtes — kõrvaldades tema nime tema inspireeritud Sõnast ükskõik millisel ettekäändel —, kas on siis tõlkijad ehk moonutanud Piibli teksti ka muudes kohtades? Kui kahtled tõlke usutavuses, püüa võrrelda seda vanemate tõlgetega. Kui sa oled Jumala Sõna õpetaja, eelista selliseid Piibli väljaandeid, mis järgivad täpselt algset heebrea- ja kreekakeelset teksti.

16. Kuidas saab igaüks meist tõendada, et ta kasutab Jumala inspireeritud Sõna lojaalselt?

¹⁶ Igaüks meist peaks Jumala Sõnale lojaalne olema. See õnnestub meil siis, kui hoolime selle sisust nii palju, et võtame võimaluse korral Piibli lugemiseks iga päev aega (Laul 1:1—3). Selleks tuleb meil ka omaenda elus täielikult rakendada seda, mida Piibel ütleb, õppides selle põhimõtete ja eeskujude alusel õigeid otsuseid langetama (Roomlastele 12:2; Heebrealastele 5:14). Me näitame, et oleme Jumala Sõna lojaalsed toetajad, kui kuulutame seda innukalt teistele. Me teeme seda ka õpetajatena, kui kasutame Piiblit hoolikalt ega püüa seda mitte kunagi omaenda ideede järgi väänata või selle ütlusi üle paisutada (2. Timoteosele 2:15). See, mida Jumal on ette kuulutanud, leiab kindlasti aset. Ta viib oma Sõna lojaalselt täide. Olgem meiegi lojaalsed, seistes selle eest.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Millised motiivid on nüüdisajal Piibli tõlkijate tööd mõjutanud?

◻ Miks pole tänapäevased suundumused tõlkemeetodites ajanud nurja Jumala eesmärki tema oma nime suhtes?

◻ Kuidas varjavad mõned tõlked Piibli tõdesid hinge, surma ja maa kohta?

◻ Kuidas me saame näidata, et me seisame lojaalselt Jumala Sõna eest?

[Pilt lk 16]

Millist piiblitõlget peaksid sina kasutama?