„Kogu maa kohtumõistja” teeb alati seda, mis õige

 1. Kuidas ilmnes Aabrahami sõnadest tema kindel usk sellesse, et Jehoova on õiglane? (Vaata pilti artikli alguses.)

„EKS kogu maa kohtumõistja tee seda, mis õige?” lausus Aabraham. (1. Moos. 18:25.) Ta oli kindel, et Jehoova mõistab Soodoma ja Gomorra üle kohut õiglaselt. Aabraham oli veendunud, et Jehoova ei ole iial ebaõiglane: ta ei hukkaks kunagi õiget koos jumalatuga. Aabrahami meelest olnuks see lausa mõeldamatu. Umbes nelisada aastat hiljem ütles Jehoova enda kohta: „Tema on kalju, tema teod on täiuslikud, sest kõik tema teed on õiged. Ta on ustav Jumal, kelles pole ülekohut, ta on õiglane ja aus.” (5. Moos. 31:19; 32:4.)

 2. Miks võib öelda, et Jehoova mõistab alati õiglast kohut?

² Miks oli Aabraham nii kindel selles, et Jehoova mõistab alati õiglast kohut? Sest Jehoova on õiguse ja õigluse kehastus. Heebrea sõnad, mis on tõlgitud vastetega „õigus” ja „õiglus”, esinevad Piibli heebreakeelses osas sageli koos ning sisuliselt pole neil sõnadel suurt vahet. Kuna Jehoova ise on pannud paika selle, mis on õige ja mis vale, langetab ta alati õiglaseid otsuseid. Pealegi ütleb pühakiri, et Jehoova „armastab õigust ja õiglust”. (Laul 33:5.)

 3. Too näide selle kohta, millist ebaõiglust võib tänapäeva maailmas kohata.

³ On tõesti lohutav teada, et Jehoova on alati õiglane, sest praeguses maailmas vohab ebaõiglus. Vahel on elu karjuvalt ülekohtune. Näiteks on neid, keda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud ja vangi pandud. Mõnikord on DNA-analüüsi abil tõestatud selliste inimeste süütust, kes on aastakümneid vangis istunud kuritegude pärast, mida nad ei sooritanud. Selline ebaõiglus võib tekitada frustratsiooni ja isegi viha. Ent kristlastel võib olla veel raskem taluda üht teist laadi ebaõiglust.

 4. Mis võib panna proovile kristlase usu?

⁴ Meid ei üllata, kui meile tehakse mõningast ülekohut väljaspool kristlikku kogudust. Kuid meie usu võib proovile panna see, kui meile tundub, et koguduse sees on toimitud meie või kellegi teise suhtes ebaõiglaselt. Kuidas sa reageeriksid, kui sulle näib, et kogudus või mõni kaaskristlane on olnud sinu vastu ebaõiglane? Kas see saaks sulle komistuskiviks?

 5. Miks ei peaks kristlane olema jahmunud, kui talle tundub, et koguduses on talle või kellelegi teisele ülekohut tehtud?

⁵ Me kõik oleme ebatäiuslikud ja teeme vigu. Seepärast võib juhtuda, et saame ebaõiglust omal nahal tunda või eksime ise kellegi vastu koguduses. (1. Joh. 1:8.) Ustavad kristlased ei jahmu ega komista, kui vahel harva sellist ebaõiglust ette tuleb. Jehoova on andnud meile Piibli kaudu praktilist juhatust, et võiksime jääda talle ustavaks, isegi kui meie vastu on olnud ebaõiglane mõni usukaaslane. (Laul 55:12–14.)

6., 7. Millist ebaõiglust üks vend koges ning mis omadused aitasid tal õigesti toimida?

⁶ Mõtle näiteks Willi Diehlile. 1931. aastal alustas ta Peeteli-teenistust Šveitsis Berni linnas. 1946. aastal õppis ta Gileadi kooli kaheksandal kursusel. Pärast paluti tal hakata tegema Šveitsis ringkonnatööd. Vend Diehl sõnas oma eluloos: „Teatasin 1949. aasta mais Berni peakorterisse, et kavatsen ... abielluda.” Mida Bernist vastati? „Mitte mingeid eesõigusi peale täisaegse pioneerteenistuse.” Vend Diehl selgitas: „Mulle ei antud luba kõnesid pidada ... Paljud ei teretanud meid enam ja kohtlesid meid nagu eemaldatud isikuid.”

⁷ Kuidas vend Diehl selle olukorraga toime tuli? Ta lausus: „Me teadsime, et abiellumine pole Pühakirja-vastane tegu, niisiis otsisime abi palvetest ja panime oma lootuse Jehoovale.” Hiljem mõisteti, et selline range suhtumine abiellu pole kohane, ning vend Diehl sai oma eesõigused tagasi. Jehoova tasus talle tema ustavuse eest.a Igaühel meist oleks hea mõelda, kas mina ootaksin säärast ebaõiglust kogedes kannatlikult, kuni Jehoova ajab asjad korda, või kas üritaksin ise õiglust jalule seada. (Õpet. 11:2; loe Miika 7:7.)

 8. Miks sa võid ekslikult järeldada, et sina või mõni teine koguduseliige on kannatanud ülekohut?

⁸ Kui sa leiad, et sina või mõni teine koguduseliige on kannatanud ülekohut, siis pea meeles, et see järeldus võib olla ekslik. Põhjus võib olla selles, et oleme millestki valesti aru saanud või et meil pole olukorrast tervikpilti. Ükskõik kas meie järeldus on õige või mitte, tuleb meil toetuda Jehoovale, rääkida temaga palves ning olla talle ustavad. Nii ei tõuse meie südames raevu Jehoova vastu. (Loe Õpetussõnad 19:3.)

 9. Milliseid piiblilugusid me selles ja järgmises artiklis käsitleme?

⁹ Mõtleme kolmele piibliloole, mis räägivad Jehoova teenijate seas sündinud ebaõiglusest. Selles artiklis uurime, kuidas Aabrahami pojapojapoeg Joosep sai tunda oma vendade ülekohut. Järgmises artiklis arutame, kuidas Jehoova kohtles Iisraeli kuningat Ahabit ning mis juhtus Peetrusega Süüria Antiookias. Seejuures pane tähele õpetlikke mõtteid selle kohta, kuidas sa saad jääda Jehoovale ustavaks, kui keegi on sinu arvates su vastu ebaõiglane olnud.

10., 11. a) Millist ülekohut tehti Joosepile? b) Mis võimalus avanes Joosepile vangis olles?

¹⁰ Ustavale Jehoova teenijale Joosepile ei teinud ülekohut mitte ainult võõrad, vaid mis veel valusam, ka tema enda lihased vennad. Kui Joosep oli 17-aastane, müüsid tema vennad ta orjaks. Joosep viidi väevõimuga Egiptusse. (1. Moos. 37:23–28; 42:21.) Hiljem süüdistati teda seal vägistamiskatses ning ta pandi vangi, ilma et tema üle oleks kohutki mõistetud. (1. Moos. 39:17–20.) Tema orja- ja vangipõli kestis umbes 13 aastat. Mida me võime Joosepi loost õppida, kui mõni usukaaslane on olnud meie vastu ebaõiglane?

¹¹ Joosepil avanes võimalus kurta oma muret endisele kuninga joogikallajate ülemale. Kui nad olid koos vangis, nägi joogikallaja ühel ööl unenägu, mille tähendust Joosep talle Jumala abiga selgitas. Joosep ütles, et joogikallaja saab oma töö vaarao õukonnas tagasi. Kui Joosep oli unenäo ära seletanud, kasutas ta võimalust, et rääkida omaenda probleemist. Me võime nii mõndagi õppida sellest, mida Joosep selles olukorras ütles ja ütlemata jättis. (1. Moos. 40:5–13.)

12., 13. a) Kuidas ilmneb Joosepi sõnadest, et ta ei leppinud tuimalt talle osaks saanud ebaõiglusega? b) Mida Joosep joogikallajale ilmselt ei öelnud?

¹² Loe 1. Moosese 40:14, 15. Joosep sõnas, et ta oli röövitud. Polnud kahtlustki, et talle oli tehtud ülekohut. Samuti ütles Joosep, et ta pole süüdi kuriteos, mille eest ta vangi pandi. Seepärast palus ta joogikallajal vaaraole tema eest kosta, et ta võiks vanglast välja pääseda.

¹³ Kas Joosep kõneles nii, nagu ta oleks tuimalt leppinud talle osaks saanud ebaõiglusega? Kaugel sellest. Ta polnud unustanud seda, millist kohutavat ülekohut talle oli tehtud. Ta andis joogikallajale, kel oli ehk võimalus teda aidata, teada vajalikud üksikasjad. Kuid pane tähele, et Piiblis pole kirjas midagi, mis näitaks, et Joosep oleks joogikallajale, vaaraole või kellelegi teisele öelnud, et tema röövimise taga olid tema vennad. Kui vennad tulid Egiptusse ja Joosep nendega ära leppis, võttis vaarao nad soojalt vastu, kutsus neid lahkesti Egiptusse elama ning soovis, et neile kuuluks „parim kogu Egiptusemaal”. (1. Moos. 45:16–20.)

14. Mis omadus ei lase meil teistest halba rääkida, isegi kui meile on koguduses ülekohut tehtud?

¹⁴ Kui kristlane tunneb, et talle on tehtud ülekohut, ei tohiks ta hakata teisi taga rääkima. Muidugi peaks teavitama kogudusevanemaid ja paluma nende abi, kui mõni koguduseliige on sooritanud ränga patu. (3. Moos. 5:1.) Ent kui pole tehtud tõsist pattu, on tihti võimalik probleem lahendada ilma, et sellesse peaks segama teisi, isegi kogudusevanemaid. (Loe Matteuse 5:23, 24; 18:15.) Olgem Jehoovale ustavad ning püüdkem käituda sellistes situatsioonides Piibli põhimõtete järgi. Mõnikord võime lõpuks taibata, et meile polegi ülekohut tehtud. Kahtlemata on meil sel juhul hea meel, et me ei teinud olukorda hullemaks sellega, et oleks hakanud kaaskristlast laimama. Ükskõik kas meil on õigus või mitte, meil on tähtis meeles pidada, et teistest halva rääkimine ei tee kunagi asja paremaks. Ustavus Jehoovale ja usukaaslastele kaitseb meid säärase vea eest. Laulukirjutaja ütles, et laitmatu inimene on selline, „kes teisi ei laima, ei tee ligimesele halba ega musta oma sõpru”. (Laul 15:2, 3; Jaak. 3:5.)

15. Millised õnnistused said Joosepile osaks seetõttu, et ta pidas kõige tähtsamaks suhteid Jehoovaga?

¹⁵ Joosepi loost võime õppida veel midagi olulist. Kõigi nende 13 aasta jooksul, mil Joosep ebaõiglust kannatas, vaatas ta asjadele Jehoova vaatepunktist. (1. Moos. 45:5–8.) Ta ei süüdistanud kunagi oma raskes olukorras Jehoovat. Ehkki Joosep ei unustanud talle osaks saanud ebaõiglust, ei kibestunud ta. Ja mis kõige tähtsam, ta ei lubanud teiste eksimustel ja väärtegudel end Jehoovast lahutada. Kuna Joosep oli Jehoovale ustav, sai ta näha, kuidas Jehoova õigluse jalule seadis ning teda ja tema perekonda õnnistas.

16. Kuidas aitavad meid lähedased suhted Jehoovaga, kui mõni usukaaslane on meie vastu ülekohtune?

¹⁶ Ka meil tuleb oma suhteid Jehoovaga kalliks pidada ja kaitsta. Me ei tohiks kunagi lubada vendade-õdede eksimustel lahutada end Jumalast, keda me armastame ja teenime. (Rooml. 8:38, 39.) Kui mõni usukaaslane on meie vastu ülekohtune, siis toimigem nii nagu Joosep ning hoidkem veelgi rohkem Jehoova ligi, püüdes vaadata olukorrale tema vaatepunktist. Kui oleme Piibli põhimõtteid järgides teinud probleemi lahendamiseks oma parima, tuleb meil jätta asi Jehoova hoolde ning olla veendunud selles, et ta seab kõik korda omal ajal ja viisil.

17. Kuidas me saame näidata, et usaldame „kogu maa kohtumõistjat”?

¹⁷ Praegusel ajal kannatame tahes-tahtmata ebaõiglust. Vahel harva võid kogeda või näha ebaõiglust ka koguduses. Ära lase sellel saada endale komistuskiviks. (Laul 119:165.) Jää ustavaks Jehoovale ning palu temalt palves abi. Meil tuleb alandlikult tunnistada, et tõenäoliselt pole meil olukorrast tervikpilti. Lisaks on hea meeles pidada, et kuna me oleme ebatäiuslikud, siis on võimalik, et oleme asjast valesti aru saanud. Joosepi lugu õpetab, kui oluline on mitte rääkida teistest halba: see teeks niigi ebameeldiva olukorra ainult hullemaks. Selle asemel et hakata ise õiglust jalule seadma, olgem Jehoovale ustavad ning oodakem kannatlikult, kuni tema asjad korda seab. Nii võime olla kindlad, et Jehooval on meist hea meel ning et ta õnnistab meid, justnagu ta õnnistas Joosepitki. Meil pole hetkekski põhjust kahelda selles, kas „kogu maa kohtumõistja” Jehoova ikka teeb seda, mis õige, sest „kõik tema teed on õiged”. (1. Moos. 18:25; 5. Moos. 32:4.)

18. Mida me käsitleme järgmises artiklis?

¹⁸ Järgmises artiklis käsitleme veel kaht ebaõigluse juhtumit, mis piibliaegadel Jehoova teenijate seas aset leidsid. Need lood õpetavad, miks meil on vaja olla alandlikud ja andestavad, et võiksime jäljendada Jehoova õiglust.