8. peatükk
Miks Jumal lubab kannatusi?
1., 2. Kuidas inimesed kannatustesse sageli suhtuvad?
KUI toimuvad katastroofid, mis hävitavad vara ja nõuavad inimelusid, ei suuda paljud mõista, miks küll juhtub selliseid hirmsaid asju. Teisi teeb murelikuks see, kui palju on julma, ohjeldamatut kuritegevust ja vägivalda. Ehk oled sinagi küsinud: „Miks Jumal lubab kannatusi?”
2 Kuna paljud ei ole sellele küsimusele rahuldavat vastust leidnud, on nad kaotanud usu Jumalasse. Neile tundub, et ta ei tunne inimkonna vastu mingit huvi. Teised, kes peavad kannatusi üheks elu paratamatuks koostisosaks, on kibestunud ja süüdistavad Jumalat kogu kurjuse pärast, mida inimühiskonnas võib kohata. Kui ka sulle tundub nii, huvitab sind kindlasti väga, mida Piibel neist asjadest räägib.
JUMAL EI PÕHJUSTA KANNATUSI
3., 4. Miks me võime kindlad olla, et Jehoova ei põhjusta ei kurjust ega kannatusi?
3 Piibel kinnitab meile, et Jehoova Jumal ei põhjusta kannatusi, mida me enda ümber näeme. Näiteks kirjutas kristlik jünger Jakoobus: „Ärgu ükski kiusatuses [„katsumuses”, NW] olles öelgu: ’Mind kiusab [„paneb katsele”, NW] Jumal!’ Sest Jumalat ei kiusata kurjaga ja tema ise ei kiusa kedagi.” (Jakoobuse 1:13) Järelikult ei ole Jumal põhjustanud neid paljusid raskusi, mis vaevavad inimkonda. Ta ei saada inimestele katsumusi, et valmistada neid ette eluks taevas, ega põhjusta inimestele kannatusi kurjade tegude eest, mida nad olevat teinud eelmises elus. — Roomlastele 6:7.
4 Lisaks sellele on kas Jumala või Kristuse nimel saadetud korda palju kohutavat, kuid Piiblis ei leidu mitte midagi, mis näitaks, et nad taolisi tegusid kunagi heaks oleksid kiitnud. Jumalal ja Kristusel ei ole mitte midagi ühist inimestega, kes väidavad end olevat nende teenijad, kuid kes samas petavad ja tüssavad, tapavad ja rüüstavad ning teevad palju muud, mis põhjustab inimestele kannatusi. Tegelikult „õela tee on Jehoova meelest hirmus”. Jumal „on õelatest kaugel”. — Õpetussõnad 15:9, 29.
5. Millised on mõned Jehoova omadused, ja mida ta oma loodute vastu tunneb?
5 Piibel räägib, et Jehoova on „väga halastav ja armuline”. (Jakoobuse 5:11) See raamat kuulutab, et „Jehoova armastab õiglust”. (Laul 37:28; Jesaja 61:8) Ta ei ole kättemaksuhimuline Jumal. Ta hoolitseb kaastundlikult oma loodute eest ja annab neile kõigile seda, mis on nende heaoluks parim. (Apostlite teod 14:16, 17) Jehoova on teinud seda juba alates ajast, mil maa peal algas elu.
TÄIUSLIK ALGUS
6. Kuidas viitavad mõned legendid inimajaloo algusele?
6 Me kõik oleme harjunud sellega, et näeme ja kogeme valu ning kannatusi. Sellepärast on meil ehk raske kujutleda, et võib tulla aeg, mil pole kannatusi, kuid inimajaloo alguses oli elu just nimelt selline. Isegi mõningate rahvaste legendid viitavad seesugusele õnnelikule algusele. Kreeka mütoloogias nimetati „viie maailmaajastu” hulgast esimest „kuldseks ajastuks”. Inimesed elasid siis õnnelikult, nad ei pidanud tööd rügama, tundma valu ega vanaduse vaeva. Hiinlased ütlevad, et mütoloogilise kollase keisri (Huangdi) valitsusajal elasid inimesed rahus ning isegi loodusjõudude ja metsloomadega kooskõlas. Pärslastel, egiptlastel, tiibetlastel, peruulastel ja mehhiklastel on kõigil legende sellest, et inimajaloo alguses oli kunagi õnne ja täiuslikkuse aeg.
7. Miks lõi Jumal maa ja inimkonna?
7 Rahvaste müüdid kajastavad sündmusi, mida mainib inimajaloo vanim kirjalik allikas Piibel. See teeb meile teatavaks, et Jumal pani esimese inimpaari Aadama ja Eeva paradiisi, mida nimetatakse Eedeni aiaks, ning andis neile korralduse: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele.” (1. Moosese 1:28) Meie esivanemad olid täiuslikud ning neil oleks olnud võimalik näha, kuidas kogu maa saab paradiisiks, kus täiuslik inimpere elab kestvas rahus ja õnnes. Sel eesmärgil Jumal maa ja inimkonna lõigi. — Jesaja 45:18.
ÕEL VÄLJAKUTSE
8. Millisest keelust oleks Aadamal ja Eeval tulnud kinni pidada, kuid mis juhtus?
8 Et Aadam ja Eeva oleksid võinud Jumala soosingusse jääda, ei oleks nad tohtinud süüa „hea ja kurja tundmise puust”. (1. Moosese 2:16, 17) Kui nad oleksid Jehoova seadusele kuuletunud, poleks ka kannatusi, mis inimeste elu rikuvad. Jumala keelust kinni pidades oleksid nad näidanud, et nad armastavad Jehoovat ja on talle lojaalsed. (1. Johannese 5:3) Aga nagu me 6. peatükist teada saime, läks kõik hoopis teisiti. Saatana õhutusel sõi Eeva selle puu vilja. Hiljem sõi keelatud vilja ka Aadam.
9. Millise vaidlusküsimuse tõstatas Saatan seoses Jehoovaga?
9 Kas sa mõistad juhtunu tõsidust? Saatan ründas Jehoova kui Kõigekõrgema positsiooni. Öeldes, et „te ei sure kummatigi mitte”, väitis Kurat vastupidist Jumala sõnadele ’sa pead surma surema’. Oma järgmiste sõnadega andis Saatan mõista, nagu hoiduks Jehoova Aadamale ja Eevale avaldamast saladust, kuidas saada Jumala sarnaseks, nii et neil poleks enam vaja, et Tema otsustaks, mis on hea ja mis on halb. Seega seadis Saatana väljakutse kahtluse alla Jehoova õiguse olla Universumi Suverääni positsioonil. — 1. Moosese 2:17; 3:1—6.
10. Mida andis Saatan kaudselt mõista seoses inimestega?
10 Kurat-Saatan andis kaudselt mõista ka seda, nagu oleksid inimesed Jehoovale sõnakuulelikud ainult senikaua, kui Jumalale kuuletumine on neile kasulik. Teisisõnu, kahtluse alla seati inimese laitmatus. Saatan esitas süüdistava väite, et mitte ükski inimene ei jää vabatahtlikult Jumalale lojaalseks. See Saatana õel väide tuuakse selgelt välja Piibli jutustuses Iiobist, Jehoova ustavast sulasest, kellele enne aastat 1600 e.m.a. sai osaks ränk katse. Kui sa loed läbi Iiobi raamatu kaks esimest peatükki, mõistad sa kindlasti paremini põhjust, miks inimesed kannatavad ja miks Jumal seda lubab.
11. Milline mees oli Iiob, kuid millise süüdistuse Saatan tema vastu esitas?
11 Iiob, „vaga ja õiglane mees”, sattus Saatana rünnaku alla. Kõigepealt süüdistas Saatan Iiobit halbades ajendites, tõstatades küsimuse: „Kas Iiob asjata Jumalat kardab?” Seejärel laimas Kurat kavalalt nii Jumalat kui ka Iiobit, väites, et Jehoova on Iiobi lojaalsuse ära ostnud sellega, et Ta kaitseb ja õnnistab teda. Saatan esitas Jehoovale väljakutse: „Aga pista ometi käsi tema külge ja puuduta kõike, mis tal on! Küllap ta sind näkku neab!” — Iiob 1:8—11.
12. a) Millistele küsimustele oleks võimalik vastata ainult juhul, kui Jumal lubaks Saatanal Iiobi katsele panna? b) Milline oli Iiobi katse tulemus?
12 Kas Iiob teenib Jehoovat ainult kõige selle hea pärast, mis ta Jumalalt saab? Kas Iiob säilitaks laitmatuse ka katse all olles? Ja teisest küljest, kas Jehoova on oma sulases piisavalt kindel, et lasta teda katsele panna? Neile küsimustele oleks võimalik vastata ainult juhul, kui Jehoova lubaks Saatanal Iiobi äärmiselt rängale katsele panna. Nagu räägitakse Iiobi raamatus, tõestas Iiobi ustavus Jumala poolt lubatud katse ajal täielikult, et Jehoova on õiglane ja et inimene võib jääda laitmatuks. — Iiob 42:1, 2, 12.
13. Kuidas puudutab meid see, mis toimus Eedenis, ja see, mis juhtus Iiobiga?
13 Kuid sellel, mis juhtus Eedeni aias ja mis tabas seda meest Iiobit, on veelgi sügavam tähendus. Saatana poolt tõstatatud vaidlusküsimused puudutavad kogu inimkonda, ka meid tänapäeval. Jumala nime oli laimatud ja tema suveräänsusele oli esitatud väljakutse. Kahtluse alla oli seatud Jumala loodu, inimese õiglus. Need vaidlusküsimused tuli lahendada.
KUIDAS NEID VAIDLUSKÜSIMUSI LAHENDADA
14. Mida võib süüdistatu teha, kui ta seisab silmitsi õela väljakutsega?
14 Et seda olukorda näitlikult selgitada, oletagem, et sa oled armastav lapsevanem ja sinu õnnelikus peres on palju lapsi. Kujutle, et üks sinu naabritest levitab sinu kohta valesid ning süüdistab sind, et sa oled halb lapsevanem. Mida sa teeksid, kui see naaber ütleb, et su lapsed ei armasta sind, et nad on sinu juures ainult sellepärast, et nad ei ole midagi paremat näinud, ja et kui keegi annaks neile võimaluse, läheksid nad kodunt ära. „Absurdne jutt!” võid sa ehk öelda. Aga kuidas sa seda tõestaksid? Mõned lapsevanemad võivad sattuda raevu. Lisaks sellele, et taoline äge reageering tekitaks uusi probleeme, annaks see nendele valedele vaid kinnitust. Et seesugust probleemi rahuldavalt lahendada, tuleks sinu süüdistajale anda võimalus tõestada, kas tema väide peab paika, ja lasta lastel näidata, et nad sind tõesti armastavad.
15. Mida otsustas Jehoova Saatana väljakutse suhtes ette võtta?
15 Jehoova on nagu eelmainitud armastav lapsevanem. Aadamat ja Eevat võib võrrelda lastega ning Saatan sobib valetava naabri rolli. Jumal toimis targalt, kui ta ei hävitanud Saatanat, Aadamat ega Eevat otsekohe, vaid lasi neil patustajatel mõnda aega elada. Et need vaidlusküsimused lahendatud saaksid, anti meie esivanematele aega inimperele alus panna ja Kuradile anti võimalus tõestada, kas tema väide on õige. Kuid Jumal teadis juba algusest peale, et on inimesi, kes jäävad talle lojaalseks ja tõestavad sellega, et Saatan on valetaja. Kui tänulikud me küll oleme, et Jehoova on ikka õnnistanud ja aidanud neid, kes teda armastavad! — 2. Ajaraamat 16:9; Õpetussõnad 15:3.
MIDA ON TÕESTATUD?
16. Kuidas on maailm Saatana võimusesse sattunud?
16 Peaaegu kogu inimajaloo kestel on Saatanal olnud vaba voli sepitseda oma kavalaid plaane, et inimkonda oma võimu all hoida. Muu hulgas on ta hoidnud oma mõju all poliitilisi võime ja on propageerinud religioone, mille abil ta paneb inimesed Jehoova kummardamise asemel salakavalalt hoopis ennast kummardama. Seega on Kurat saanud „selle maailma jumalaks”, ja teda nimetatakse ka „selle maailma valitsejaks”. (2. Korintlastele 4:4; Johannese 12:31, NW) Tõepoolest, „kõik maailm on tigeda võimuses”. (1. Johannese 5:19) Kas see tähendab, et Saatan on tõestanud oma väite õigsust, et ta suudab kogu inimkonna Jehoova Jumalast ära pöörata? Kindlasti mitte! Kuigi Jehoova lubas Saatanal elama jääda, on ta jätkanud oma eesmärgi teostamist. Mida annab siis Piibel teada selle kohta, miks Jumal on kurjust lubanud?
17. Mida meil tuleks seoses kurjuse ja kannatuste põhjusega meeles pidada?
17 Jehoova ei põhjusta kurjust ega kannatusi. Kuna Saatan on selle maailma valitseja ning selle asjadesüsteemi jumal, siis on tema koos oma poolehoidjatega süüdi nii inimühiskonna praeguses olukorras kui ka kogu viletsuses, mis on inimkonnale osaks saanud. Mitte kellelgi ei ole alust öelda, et Jumal on need raskused põhjustanud. — Roomlastele 9:14.
18. Mida on seoses Jumalast sõltumatuse ideega tõestanud see, et Jehoova on lubanud kurjust ja kannatusi?
18 Sellega, et Jehoova on lubanud kurjust ja kannatusi, on tõestatud, et sõltumatus Jumalast ei ole toonud paremat maailma. Ei saa eitada, et kogu ajaloo kestel on toimunud üks katastroof teise järel. Põhjus on selles, et inimesed on valinud endale sõltumatuse tee ning pole Jumala sõnast ega tahtest tõeliselt hoolinud. Kui Jehoova muistne rahvas ja selle juhid käisid ustavusetult „üldsuse poolt heakskiidetud teed” (NW) ja hülgasid tema sõna, olid tagajärjed katastroofilised. Jumal ütles neile oma prohveti Jeremija kaudu: „Targad jäävad häbisse, nad ehmuvad ja nad tabatakse! Vaata, nad on põlanud Jehoova sõna — mis tarkust võib neil olla?” (Jeremija 8:5, 6, 9) Kuna inimkond ei ole üldiselt Jehoova mõõdupuude järgi elanud, on ta nagu tüürita laev tormisel merel.
19. Milline tõend on olemas selle kohta, et Saatan ei suuda kõiki inimesi Jumala vastu pöörata?
19 Sellega, et Jumal on lubanud kurjust ja kannatusi, on tõestatud ka see, et Saatan ei ole suutnud kogu inimkonda Jehoovast ära pöörata. Ajalugu näitab, et alati on olnud inimesi, kes on jäänud Jumalale ustavaks, ükskõik milliseid kiusatusi või kannatusi neile ka ei oleks põhjustatud. Sajandite jooksul on Jehoova ilmutanud oma väge oma sulaste kasuks, ja tema nimi on tehtud kuulsaks kogu maailmas. (2. Moosese 9:16; 1. Saamueli 12:22) Kirjas heebrealastele 11. peatükis räägitakse meile tervest reast ustavatest inimestest, kelle hulgas on Aabel, Eenok, Noa, Aabraham ja Mooses. Heebrealastele 12:1 nimetatakse neid ’suureks tunnistajate pilveks’. Nad olid eeskujuks oma vankumatu usuga Jehoovasse. Nüüdisajal on paljudel tulnud elu anda, et säilitada murdumatu laitmatus Jumala ees. Oma usu ja armastusega tõestavad sellised inimesed lõplikult, et Saatan ei suuda kõiki inimesi Jumala vastu pöörata.
20. Mida on seoses Jumala ning inimkonnaga tõestanud see, et Jehoova on kurjusel ja kannatustel kesta lubanud?
20 Ja viimaks, kuna Jehoova on kurjusel ja kannatustel kesta lubanud, on see tõestanud, et inimkonna üle suudab valitseda üksnes Jehoova, Looja, ja ainult temal on selleks õigus, kuna tema võib inimkonnale igavesed õnnistused ja õnne tagada. Sajandite jooksul on inimkond katsetanud paljusid valitsusvorme. Kuid mis on selle tagajärg? Tänapäeval riikide ees seisvad keerukad probleemid ja kriisid kinnitavad täiesti selgelt Piibli otsest ütlust, et „inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha”. (Koguja 8:9) Ainult Jehoova võib meid päästa ja teostada oma esialgse eesmärgi. Kuidas ja millal ta seda teeb?
21. Mida tehakse Saatanaga, ja keda kasutatakse selle täideviimiseks?
21 Kohe pärast seda, kui Aadam ja Eeva olid Saatana salasepitsuse ohvriks langenud, tegi Jumal teatavaks oma eesmärgi seoses sellega, kuidas ta toob pääste. Jehoova kuulutas Saatana kohta: „Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:15) See kuulutus oli tagatiseks, et Kuradil ei lasta igavesti kurja teha. Tõotatud Seeme Jeesus Kristus kui Messia Kuningriigi Kuningas ’purustab Saatana pea’. Tõepoolest, „varsti” purustab Jeesus selle vastuhakkaja Saatana! — Roomlastele 16:20.
MIDA SINA TEED?
22. a) Millistele küsimustele tuleb sul vastata? b) Milles võivad Jumalale ustavad kindlad olla, kuigi Saatan valab oma raevu nende peale välja?
22 Kelle poolele sa nüüd asud, kui oled teada saanud, milliste vaidlusküsimustega on tegemist? Kas sa tõestad oma tegudega, et oled Jehoova lojaalne toetaja? Kuna Saatan teab, et tal on vähe aega järele jäänud, teeb ta kõik, mis suudab, et valada oma raev välja nende peale, kes tahavad Jumala ees laitmatuks jääda. (Ilmutuse 12:12) Kuid sina võid loota Jumala abile, sest „Issand teab päästa jumalakartlikke kiusatusest”. (2. Peetruse 2:9) Ta ei lase sind kiusata rohkem, kui sa suudad kanda, vaid ta valmistab kiusatusest ka väljapääsu, et sa suudaksid vastu pidada. — 1. Korintlastele 10:13.
23. Mida me võime kindla veendumusega oodata?
23 Oodakem siis kindla veendumusega aega, mil Kuningas Jeesus Kristus asub tegutsema Saatana ja kõigi tema järgijate vastu. (Ilmutuse 20:1—3) Jeesus teeb lõpu kõigile, kes on vastutavad hädade ja segaduse eest, mis on inimkonda vaevanud. Kuid selle ajani jääb üheks eriliselt valulikuks kannatuse vormiks see, kui me surma läbi oma lähedase inimese kaotame. Loe järgnevat peatükki, siis saad teada, mis nendega juhtub.
KONTROLLI OMA TEADMISI
Kuidas me teame, et Jehoova ei põhjusta inimestele kannatusi?
Millised Saatana poolt Eedeni aias tõstatatud vaidlusküsimused said Iiobi päevil selge vastuse?
Mida on tõestatud sellega, et Jumal on lubanud kannatusi?