Suuremad õnnistused uue lepingu kaudu

”Nüüd on [Jeesus] .. parema lepingu vahemees.” (HEEBREALASTELE 8:6)

 1. Kes osutus ’naise seemneks’, kelle tulekut Eedenis tõotati, ning kuidas tema ’kanda salvati’?

PÄRAST seda, kui Aadam ja Eeva pattu tegid, kuulutas Jehoova kohtuotsuse Saatanale, kes oli Eevat petnud, ning ütles: ”Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:15). Kui Jeesus aastal 29 m.a.j. Jordani jões ristiti, tuli Eedenis tõotatud Seeme viimaks ilmsiks. Kui ta aastal 33 piinapostil suri, täitus üks osa eeltoodud muistsest prohvetiennustusest. Saatan oli Seemne ’kanda salvanud’.

 2. Kuidas saab inimkond Jeesuse sõnade kohaselt tema surmast kasu?

² See erakordselt valus haav ei olnud õnneks igavene. Jeesus äratati surnuist üles ning surematu vaimolendina läks ta oma Isa juurde taevasse, kus ta esitas oma valatud vere väärtuse ”lunaks paljude eest”. Sellega täitusid tema enda sõnad: ”Nõnda ülendatakse Inimese Poeg, et igaühel, kes usub temasse, oleks igavene elu! Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Matteuse 20:28; Johannese 3:14—16; Heebrealastele 9:12—14). Uuel lepingul on Jeesuse prohvetiennustuse täitumises võtmeroll.

Uus leping

 3. Millal nähti esmakordselt, et uus leping on jõus?

³ Veidi aega enne surma ütles Jeesus oma järelkäijatele, et tema valatud veri on ”uue lepingu veri” (Matteuse 26:28; Luuka 22:20). Kümme päeva pärast tema taevaminekut, kui püha vaim valati välja umbes 120 jüngri peale, kes olid kogunenud ühte ülemisse tuppa Jeruusalemmas, oli näha, et uus leping on jõus (Apostlite teod 1:15; 2:1—4). Nende 120 jüngri võtmine uude lepingusse näitas selgelt, et ”esimene” leping, seaduseleping, on vananenud (Heebrealastele 8:13).

 4. Kas vana leping oli puudulik? Selgita.

⁴ Kas vana leping oli puudulik? Sugugi mitte. On tõsi, et pärast seda, kui see uuega asendati, ei olnud lihalik Iisrael enam Jumala väljavalitud rahvas (Matteuse 23:38). Selle põhjuseks oli aga see, et Iisrael oli sõnakuulmatu ja lükkas tagasi Jehoova Võitu (2. Moosese 19:5; Apostlite teod 2:22, 23). Enne kui Seadus välja vahetati, saatis see palju korda. Sajandeid näitas see, kuidas läheneda Jumalale ning kaitsta end valereligiooni eest. See heitis valgust uuele lepingule ning selles nõutavad sagedased ohverdamised näitasid selgelt, et inimene vajab hädasti lunastust patust ja surmast. Seadus oli ”kasvatajaks Kristuse poole” (Galaatlastele 3:19, 24; Roomlastele 3:20; 4:15; 5:12; Heebrealastele 10:1, 2). Kuid just uue lepingu kaudu pidi Aabrahamile tõotatud õnnistus täielikult tegelikkuseks saama.

Rahvaid õnnistatakse Aabrahami seemne kaudu

5., 6. Kes on Aabrahami Seeme Aabrahamiga tehtud lepingu peamises vaimses täitumises ning milline rahvas võis tema kaudu esimesena õnnistuse osaliseks saada?

⁵ Jehoova tõotas Aabrahamile: ”Sinu soo [”seemne”, UM] nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad” (1. Moosese 22:18). Vana lepingu all said paljud alandliku südamega võõramaalased õnnistusi tänu sellele, et nad ühinesid Iisraeliga, kes rahvana oli Aabrahami seeme. Kuid selle tõotuse peamises vaimses täitumises oli Aabrahami Seeme üks täiuslik mees. Seda selgitas Paulus, öeldes: ”Tõotused aga on öeldud Aabrahamile ja tema seemnele. Ei öelda: ja sinu seemnetele otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: ja sinu seemnele, kes on Kristus” (Galaatlastele 3:16, UT).

⁶ Jah, Jeesus on Aabrahami Seeme ning tema kaudu saab rahvastele osaks kaugelt suurem õnnistus, kui lihalik Iisrael eales koges. Tegelikult esimene rahvas, kes võis selle õnnistuse osaliseks saada, oligi Iisrael. Varsti pärast 33. aasta nelipühi ütles apostel Peetrus rühmale juutidele: ”Teie olete prohvetite ja selle lepingu lapsed, mille Jumal tegi teie esiisadega, kui ta Aabrahamile ütles: ”Ja sinu soos [”Seemnes”, UT] õnnistatakse kõiki suguvõsasid maa peal!” Teile kõigepealt on Jumal üles äratanud oma sulase Jeesuse ja on tema läkitanud teie juurde teid õnnistama, kui te pöördute igaüks oma tigedusest!” (Apostlite teod 3:25, 26).

 7. Milliseid rahvaid õnnistati Jeesuse, Aabrahami Seemne kaudu?

⁷ Peagi võisid selle õnnistuse saada ka samaarlased ning seejärel mittejuudid (Apostlite teod 8:14—17; 10:34—48). Mingil ajal aastatel 50—52 kirjutas Paulus Väike-Aasia Galaatia kristlastele: ”Et Kiri nägi ette ära, et Jumal teeb paganad usust õigeks, kuulutas see Aabrahamile selle hea sõnumi: ”Sinus õnnistatakse kõik rahvad!” Sellepärast õnnistatakse neid, kes on usust, ühes uskliku Aabrahamiga” (Galaatlastele 3:8, 9; 1. Moosese 12:3). Kuigi paljud Galaatia kristlased olid ”paganad”, õnnistati neid Jeesuse kaudu tänu nende usule. Mil viisil?

 8. Millise õnnistuse said Pauluse-aegsed kristlased Aabrahami Seemne kaudu ning mis on nende lõplik arv, kes sellise õnnistuse osalisteks saavad?

⁸ Paulus ütles Galaatia kristlastele, olid nad siis mistahes päritolu: ”Kui te olete Kristuse omad, siis olete ka Aabrahami sugu [”seeme”, UT] ja pärijad tõotuse järgi” (Galaatlastele 3:29). Neile galaatlastele tähendas Aabrahami Seemne kaudu tulev õnnistus seda, et nad olid uue lepingu osalised ja Jeesuse kaaspärijad, kes koos Jeesusega moodustavad Aabrahami seemne. Me ei tea muistse Iisraeli rahvaarvu. Teame ainult, et neid oli ”rohkuse poolest nagu liiva mere ääres” (1. Kuningate 4:20). Me teame aga nende lõplikku arvu, kes koos Jeesusega moodustavad Aabrahami vaimse seemne: 144000 (Ilmutuse 7:4; 14:1). Need 144000 on pärit inimsoo ”kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahõimudest” ning koos Jeesusega jagavad nad teistelegi õnnistusi, mis tulenevad Aabrahamiga tehtud lepingust (Ilmutuse 5:9).

Täitunud prohvetiennustus

 9. Mis mõttes on Jehoova seadus uue lepingu osaliste sees?

⁹ Ennustuses uue lepingu kohta kirjutas Jeremija: ”Leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Jehoova, on niisugune: ma panen nende sisse oma käsuõpetuse ja kirjutan selle neile südamesse” (Jeremija 31:33). Uue lepingu osalisi iseloomustab see, et nad teenivad Jehoovat armastusest (Johannese 13:35; Heebrealastele 1:9). Jehoova seadus on kirjutatud nende südamesse ning neil on palav soov täita tema tahet. On tõsi, et mõned ustavad inimesed muistses Iisraelis armastasid väga Jehoova seadust (Laul 119:97). Paljud seevastu ei armastanud. Ometi jäid nad endiselt selle rahva liikmeteks. Uude lepingusse ei saa jääda ükski, kellele Jumala seadus pole kirjutatud südamesse.

10., 11. Mil viisil Jehoova ’saab Jumalaks neile’, kes on uues lepingus, ning kuidas nad kõik teda tunnevad?

¹⁰ Edasi ütles Jehoova nende kohta, kes on uues lepingus: ”Ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks!” (Jeremija 31:33). Muistses Iisraelis kummardasid paljud rahvaste jumalaid, kuid nad jäid ikka iisraellasteks. Uue lepingu alusel lõi Jehoova vaimse rahva ”Jumala Iisraeli”, mis vahetas välja lihaliku Iisraeli (Galaatlastele 6:16; Matteuse 21:43; Roomlastele 9:6—8). Selle uue, vaimse rahva liikmeks ei saa jääda ükski, kes lakkab kummardamast Jehoovat ja ainult Jehoovat.

¹¹ Veel ütles Jehoova: ”Nad kõik tunnevad mind, niihästi pisukesed kui suured” (Jeremija 31:34). Iisraelis oli palju selliseid, kes lihtsalt ignoreerisid Jehoovat ja sisuliselt ütlesid: ”Jehoova ei tee head ega kurja!” (Sefanja 1:12). Jumala Iisraeli liikmeks ei saa jääda ükski, kes ignoreerib Jehoovat või rüvetab püha kummardamist (Matteuse 6:24; Koloslastele 3:5). Vaimsed iisraellased on ”rahvas, kes tunneb oma Jumalat” (Taaniel 11:32). Nad omandavad rõõmuga teadmisi ”ainsa tõelise Jumala ja Jeesuse Kristuse” kohta (Johannese 17:3). Õppides tundma Jeesust, õpivad nad paremini tundma ka Jumalat, kuna Jeesus on ainulaadsel viisil ”[Jumalast] kõnelnud” (Johannese 1:18; 14:9—11).

12., 13. a) Mille alusel andestab Jehoova uue lepingu osaliste patud? b) Miks võib öelda, et pattude andekssaamise osas on uus leping vanast parem?

¹² Ja lõpuks tõotas Jehoova: ”Ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu!” (Jeremija 31:34b). Moosese Seadus sisaldas sadu ettekirjutusi, mida iisraellased olid kohustatud järgima (5. Moosese 28:1, 2, 15). Kõik, kes Seadust rikkusid, tõid oma pattude eest ohvreid (3. Moosese 4:1—7; 16:1—31). Paljud juudid hakkasid mõtlema, et nad võivad saavutada õiglase seisundi oma tegudega, mis on kooskõlas Seadusega. Kristlased seevastu mõistavad, et nad ei suuda õiglast seisundit oma tegudega iial välja teenida. Nad patustavad paratamatult (Roomlastele 5:12). Uue lepingu all on õiglast seisundit Jumala ees võimalik saada üksnes Jeesuse ohvri alusel. Ja selline seisund on and, Jumala ärateenimata headuse väljendus (Roomlastele 3:20, 23, 24). Jehoova nõuab ikka oma teenijatelt kuulekust. Paulus ütleb, et uue lepingu osalised on ”Kristuse seaduses” (1. Korintlastele 9:21, UT).

¹³ Niisiis on ka kristlaste pattude eest toodud ohver, ent see on märksa väärtuslikum kui ohvrid, mida toodi seaduselepingu all. Paulus kirjutas: ”Iga preester [seaduselepingu all] seisab päevast päeva oma ametis ja ohverdab sageli samu ohvreid, mis iialgi ei või patte ära võtta; aga [Jeesus], kui ta üheainsa ohvri oli viinud pattude eest, on istunud jäädavalt Jumala paremale käele” (Heebrealastele 10:11, 12). Kuna kristlased, kes on uues lepingus, näitavad üles usku Jeesuse ohvrisse, kuulutab Jehoova nad õiglaseks, patutuks, ja sellistena saab ta nad võida oma vaimseteks poegadeks (Roomlastele 5:1; 8:33, 34; Heebrealastele 10:14—18). Kui nad inimliku ebatäiuse tõttu siiski patustavad, võivad nad paluda Jehoovalt andestust ning Jeesuse ohvri alusel Jehoova andestab neile (1. Johannese 2:1, 2). Kui nad aga hakkavad tahtlikult pattu tegema, kaotavad nad oma õiglase seisundi ning eesõiguse olla osalised uues lepingus (Heebrealastele 2:2, 3; 6:4—8; 10:26—31).

Vana ja uus leping

14. Millist ümberlõikamist nõuti seaduselepingu all ja millist uue lepingu all?

¹⁴ Vana leping nägi ette, et meesterahvad tuleb ümber lõigata selle märgiks, et nad on Seaduse all (3. Moosese 12:2, 3; Galaatlastele 5:3). Kristliku koguduse algusajal olid mõned seisukohal, et mittejuudi kristlased peaksid samuti laskma end ümber lõigata. Ent Jeruusalemmas olevad apostlid ja vanemad jõudsid Jumala Sõna ja püha vaimu juhatusel arusaamisele, et see ei ole tarvilik (Apostlite teod 15:1, 5, 28, 29). Mõned aastad hiljem ütles Paulus: ”Ei ole ju juut see, kes seda on välispidi; ega ole ümberlõikamine see, mis sünnib välispidi lihas, vaid juut on see, kes seda on seespidi, ja südame ümberlõikamine on vaimus, mitte kirjatähes” (Roomlastele 2:28, 29). Sõnasõnalisel ümberlõikamisel ei olnud Jehoova silmis enam mingit vaimset väärtust ja seda isegi mitte sünnipäraste iisraellaste puhul. Uue lepingu osalised peavad olema ümber lõigatud südame, mitte liha poolest. Kõik, mis nende mõtetes, soovides ja motiivides on Jehoovale vastumeelne või ebapuhas, tuleb endast eemaldada.a Paljud praegusaja inimesed on elavaks tõendiks selle kohta, et pühal vaimul on vägi mõtteviisi täielikult muuta (1. Korintlastele 6:9—11; Galaatlastele 5:22—24; Efeslastele 4:22—24).

15. Kuidas on lihalik Iisrael ja Jumala Iisrael võrreldavad nende üle oleva kuningavõimu poolest?

¹⁵ Seaduselepingu korralduses oli Jehoova Iisraeli Kuningas ning hiljem väljendas ta oma suveräänsust inimkuningate kaudu, kes valitsesid Jeruusalemmas (Jesaja 33:22). Jehoova on ka Jumala Iisraeli ehk vaimse Iisraeli Kuningas ning alates aastast 33 m.a.j. on ta valitsenud Jeesuse Kristuse kaudu, kellele ta on andnud ”kõik meelevalla taevas ja maa peal” (Matteuse 28:18; Efeslastele 1:19—23; Koloslastele 1:13, 14). Praegusajal tunnustab Jumala Iisrael Jeesust kui Kuningat Jumala taevases Kuningriigis, mis rajati aastal 1914. Jeesus on märksa parem Kuningas kui Hiskija, Joosija või kes tahes muistse Iisraeli ustavatest kuningatest (Heebrealastele 1:8, 9; Ilmutuse 11:15).

16. Milline preesterkond on Jumala Iisrael?

¹⁶ Iisrael ei olnud üksnes kuningriik, vaid tal oli ka võitud preesterkond. Aastal 33 m.a.j. sai Jumala Iisrael lihaliku Iisraeli asemel Jehoova ”sulaseks” ja selle liikmed tema ”tunnistajateks” (Jesaja 43:10). Jehoova sõnad Iisraelile, mis on kirjas Jesaja 43:21 ja 2. Moosese 19:5, 6, hakkasid siitpeale käima Jumala vaimse Iisraeli kohta. Jumala uus vaimne rahvas oli nüüd ”valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas”, kelle kohus oli ’kuulutada [Jehoova] aulisi tegusid’ (1. Peetruse 2:9). Kõik Jumala Iisraeli liikmed, niihästi mehed kui naised, moodustavad kokku preesterkonna (Galaatlastele 3:28, 29). Aabrahami seemne teisejärgulise osana ütlevad nad praegu: ”Olge rõõmsad, te rahvad, koos tema rahvaga” (5. Moosese 32:43, UM). Need vaimse Iisraeli liikmed, kes veel maa peal on, moodustavad ”ustava ja mõistliku sulase” (Matteuse 24:45—47). Vaid ühenduses nendega saab olla Jumalale meelepärases pühas teenistuses.

Lõplik täitumine — Jumala Kuningriik

17. Millist sündi kogevad need, kes on uues lepingus?

¹⁷ Iisraellased, kes sündisid pärast aastat 1513 e.m.a., said seaduselepingu osalisteks sünnijärgselt. Ka need, keda Jehoova võtab uude lepingusse, peavad kogema üht sündi — nimelt vaimset sündi. Jeesus pidas seda silmas, kui ta ütles variser Nikodeemusele: ”Tõesti, tõesti ma ütlen sulle, kui keegi ei sünni ülalt, ei või ta Jumala riiki näha!” (Johannese 3:3). Esimest korda kogesid ebatäiuslikud inimesed seda uudset sündi 33. aasta nelipühade ajal ja nendeks olid 120 jüngrit. Olles uue lepingu all õiglaseks kuulutatud, said nad püha vaimu, mis oli nende kuningliku ”pärandi tagatis” (Efeslastele 1:14). Nad ’sündisid Vaimust’ ja lapsendati seeläbi Jumala poegadeks ning ühtlasi said neist ka Jeesuse vennad ning ”Kristuse kaaspärijad” (Johannese 3:6; Roomlastele 8:16, 17). Uuestisünd avas neile imepärase tulevikuväljavaate.

18. Millise imepärase väljavaate avab uuestisünd neile, kes on uues lepingus?

¹⁸ Vahendades uut lepingut, tegi Jeesus oma järelkäijatega veel ühe lepingu, öeldes: ”Mina teen teiega lepingu, nii nagu minu Isa on teinud minuga lepingu, kuningriigi kohta” (Luuka 22:29, UM). See Kuningriigi leping valmistas teed selleks, et täituda võiks märkimisväärne nägemus, mis on kirjas Taanieli 7:13, 14, 22, 27. Taaniel nägi, kuidas ”Elatanu” ehk Jehoova Jumal andis kuningliku võimu ”kellelegi, kes oli Inimesepoja sarnane”. Edasi nägi ta, et ”pühad said kuningriigi endile”. Jeesus on see keegi ”Inimesepoja sarnane”, kes sai aastal 1914 Jehoova Jumalalt taevase Kuningriigi. Tema vaimuga võitud jüngrid on ”pühad”, kellel on koos temaga osa selles Kuningriigis (1. Tessalooniklastele 2:12). Milline osa?

19., 20. a) Millise aulise tulemusega täitub uue lepingu osaliste jaoks lõplikult see tõotus, mille Jehoova Aabrahamile andis? b) Milline küsimus veel arutlemist vajab?

¹⁹ Pärast surma äratatakse võitud Jeesuse sarnaselt surnuist üles surematute vaimolenditena ning nad lähevad taevasse, kus nad on koos temaga kuningad ja preestrid (1. Korintlastele 15:50—53; Ilmutuse 20:4, 6). Milline auline lootus! ”Nad peavad valitsema kuningatena maa üle”, mitte üksnes Kaananimaa üle (Ilmutuse 5:10, UM). Kas nad ’vallutavad oma vaenlaste väravad’? (1. Moosese 22:17.) Jah, nad teevad seda täielikult siis, kui nad on tunnistajaks tigeda religioosse hoora, Suure Baabüloni hävingule ja kui ülesäratatud võitud koos Jeesusega karjatavad rahvaid ”raudkepiga” ning purustavad Saatana pea. Nii osalevad nad 1. Moosese 3:15 kirjasoleva prohvetiennustuse viimase üksikasja täide viimises (Ilmutuse 2:26, 27; 17:14; 18:20, 21; Roomlastele 16:20).

²⁰ Jääb veel küsida, kas Aabrahamiga tehtud leping ja uus leping puudutavad ainult 144000 ustavat hinge? Ei, ka teised, kes pole küll otseselt nende lepingute osalised, saavad nende kaudu õnnistusi, nagu näeme järgmisest artiklist.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

◻ Millal nähti esmakordselt, et uus leping on jõus?

◻ Mida vana leping korda saatis?

◻ Kes on peamine Aabrahami Seeme ning mis järjekorras said rahvad selle Seemne kaudu õnnistuse?

◻ Milline on Aabrahamiga tehtud lepingu ja uue lepingu lõplik täitumine 144000 jaoks?

[Pilt lk 15]

Neile, kes on uue lepingu all, on pattude andekssaamine sügavama tähendusega kui neile, kes olid vana lepingu all