Matteuse evangeelium
21 Kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja saabusid Betfagesse Õlimäel,+ saatis Jeesus välja kaks jüngrit,+ 2 öeldes neile: „Minge sinna külla, mis eemalt paistab, ja kohe te leiate kinniseotud eesli koos säluga*. Päästke need lahti ja tooge minu juurde. 3 Kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: „Isandal on neid vaja.” Seepeale annab ta need otsekohe.”
4 See kõik toimus, et läheksid täide need Jumala sõnad, mis ta ütles oma prohveti kaudu: 5 „Öelge Siioni tütrele: „Sinu* kuningas tuleb su juurde.+ Ta on tasase meelega+ ja istub eesli seljas, jah, sälu seljas, koormalooma poja seljas.””+
6 Jüngrid läksidki ja tegid täpselt nii, nagu Jeesus oli neid juhendanud.+ 7 Nad tõid eesli ja sälu ning panid nende üle oma pealisriided ja ta istus sälu selga.+ 8 Suurem jagu inimesi laotas oma pealisriided tee peale,+ teised aga raiusid puudelt oksi ja asetasid need teele. 9 Rahvas, kes käis Jeesuse ees ja taga, hüüdis: „Too pääste Taaveti pojale!+ Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel!+ Too talle pääste, sina, kes oled ülal kõrgustes!”+
10 Kui Jeesus Jeruusalemma jõudis, lõi kogu linn kihama ja inimesed küsisid: „Kes see on?” 11 Rahva hulgas räägiti: „Tema on see prohvet Jeesus+ Galilea Naatsaretist.”
12 Jeesus läks templisse ning ajas välja kõik, kes templis ostsid ja müüsid, ning lükkas ümber rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.+ 13 Ta ütles neile: „Kirjutatud on: „Minu koda nimetatakse palvekojaks”,+ aga teie teete selle röövlikoopaks!”+ 14 Templis tuli tema juurde pimedaid ja jalust vigaseid ning ta tegi nad terveks.
15 Kui peapreestrid ja kirjatundjad nägid tema imetegusid ning poisse, kes templis hüüdsid: „Too pääste Taaveti pojale!”,+ said nad väga pahaseks+ 16 ja ütlesid talle: „Kas sa kuuled, mida need ütlevad?” Jeesus vastas: „Jah, kuulen. Kas te pole lugenud: „Laste ja imikute suu kaudu oled sa toonud kiituse”?”+ 17 Jättes nad sinnapaika, läks ta linnast välja Betaaniasse ja ööbis seal.+
18 Varahommikul linna tagasi tulles tundis ta nälga.+ 19 Märganud tee ääres viigipuud, läks ta selle juurde. Aga kuna ta ei leidnud sellelt muud kui lehti,+ ütles ta puule: „Ärgu sul enam iial olgu vilja!”+ Ja viigipuu kuivas otsekohe ära. 20 Seda nähes jüngrid imestasid ja ütlesid: „Kuidas see viigipuu küll kohe ära kuivas?”+ 21 Jeesus vastas neile: „Ma kinnitan teile: kui te usuksite ega kahtleks, siis te ei suudaks teha mitte ainult seda, mida mina tegin viigipuuga, vaid võiksite öelda sellele mäele: „Tõuse oma paigast ja lange merre,” ja nii ka juhtuks.+ 22 Kõike, mille pärast te usus palvetate, te ka saate.”+
23 Kui ta oli läinud templisse ja õpetas seal, tulid peapreestrid ja rahvavanemad tema juurde ning küsisid: „Mis õigusega sa neid tegusid teed? Kes on sulle selle voli andnud?”+ 24 Jeesus vastas neile: „Ka mul on teile üks küsimus. Kui te mulle vastate, siis ütlen minagi teile, mis õigusega ma neid tegusid teen. 25 Kust oli Johannese ristimine, kas taevast või inimestest?” Nemad aga arutasid omavahel: „Kui me ütleme: „Taevast”, siis ta ütleb meile: „Miks te siis teda ei uskunud?”+ 26 Kui me aga ütleme: „Inimestest”, siis tuleb meil karta rahvast, sest kõik peavad Johannest prohvetiks.”+ 27 Niisiis vastasid nad Jeesusele: „Me ei tea.” Tema kostis: „Ega minagi teile ütle, mis õigusega ma neid tegusid teen.
28 Mis te arvate? Ühel mehel oli kaks poega. Ta läks esimese juurde ja ütles talle: „Laps, mine täna viinamäele tööle.” 29 See vastas talle: „Ma ei taha”, aga hiljem kahetses ja läks siiski. 30 Mees läks ka teise juurde ja ütles sedasama. Too vastas: „Hea küll, isand”, aga ei läinud. 31 Kumb neist kahest täitis isa tahet?” Nad vastasid: „Esimene.” Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile, et maksukogujad ja prostituudid saavad enne teid Jumala kuningriiki*.+ 32 Sest Johannes tuli ja näitas teile õiguse teed, aga teie ei uskunud teda. Ent maksukogujad ja prostituudid uskusid teda+ ja teie, ehkki te seda nägite, ei tundnud hiljemgi kahetsust ega hakanud teda uskuma.
33 Kuulake teist mõistujuttu. Oli üks mees, maaomanik, kes rajas viinamäe,+ tegi selle ümber aia, raius sinna surutõrre ja ehitas torni.+ Ta andis viinamäe aednike kätte rendile ja rändas ise võõrsile.+ 34 Kui saagikoristusaeg kätte jõudis, saatis ta orjad aednike juurde oma saagiosa järele. 35 Aednikud aga võtsid tema orjad kinni ning mõnda nad peksid, mõne tapsid, mõne viskasid kividega surnuks.+ 36 Taas saatis ta orjad, rohkem kui esimesel korral, aga aednikud tegid nendega sedasama.+ 37 Viimaks saatis ta nende juurde oma poja, mõeldes: „Küllap nad mu pojast lugu peavad.” 38 Poega nähes rääkisid aednikud omavahel: „See on pärija.+ Tapame ta ära, siis saame tema pärandi endale!” 39 Nad võtsid ta kinni, viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära.+ 40 Kui nüüd viinamäe omanik tuleb, mida ta nende aednikega teeb?” 41 Peapreestrid ja rahvavanemad ütlesid talle: „Kuna nad on kurjad, siis hukkab ta nad hirmsal kombel ja rendib viinamäe välja teistele aednikele, kes annavad talle saaki õigel ajal.”
42 Jeesus ütles neile: „Kas te pole pühakirjast lugenud: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurga tipmiseks kiviks.+ See on Jehoovalt ja on meie silmis imeline”?+ 43 Seepärast ma ütlen teile: Jumala kuningriik võetakse teilt ära ja antakse rahvale, kes selle vilja kannab. 44 Kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks,+ ning kelle peale see kivi kukub, selle teeb see pihuks ja põrmuks.”+
45 Kui peapreestrid ja variserid neid mõistujutte kuulsid, taipasid nad, et ta rääkis neist.+ 46 Nad tahtsid teda küll kinni võtta*, kuid kartsid rahvast, sest see pidas teda prohvetiks.+