Nad otsekui nägid tõotatut

 1. Kuidas kujutlusvõime meid aitab? (Vaata pilti artikli alguses.)

KUJUTLUSVÕIME on kingitus Jumalalt. See võimaldab meil teha tarku plaane ja oodata seda head, mida tulevik toob. Jehoova näeb tulevikku ette ja räägib pühakirjas meile sellest sageli. Oma vaimusilmas me suudame tulevasi sündmusi ette kujutada. Tänu kujutlusvõimele, mis aitab meil näha nähtamatut, saame arendada usku. (2. Kor. 4:18.)

2., 3. a) Miks on oluline, et meie kujutluspildid rajaneksid millelgi sellisel, mis saab kindlasti teoks? b) Mis küsimusi me selles artiklis arutame?

² Vahel kujutavad inimesed ette midagi sellist, mis ei saa kunagi täituda. Näiteks kui väike tüdruk kujutleb, kuidas ta lendab liblika seljas, on see vaid teostamatu fantaasia. Kui aga Hanna mõtiskles selle üle, kuidas ta viib oma poja Saamueli telkpühamusse teenima, polnud see pelgalt unistus. See kujutluspilt põhines tema kindlal otsusel ja aitas tal keskenduda oma eesmärgile. (1. Saam. 1:22.) Kui näeme oma vaimusilmas seda, mida Jumal on tõotanud teha, siis võib öelda, et mõtleme sellele, mis saab kindlasti teoks. (2. Peetr. 1:19—21.)

³ Piibliaegadel kujutlesid paljud ustavad jumalateenijad oma vaimusilmas seda, kuidas Jumala tõotused täituvad. Mida sellised tulevikupildid neile andsid? Miks oleks meil hea mõelda sellele suurepärasele tulevikule, mida Jumal on sõnakuulelikele inimestele tõotanud?

 4. Mille põhjal võis Aabel näha vaimusilmas paremat tulevikku?

⁴ Aabel oli esimene jumalakartlik mees, kes uskus Jehoova tõotustesse. Aabel teadis, et pärast seda, kui Aadam ja Eeva olid patustanud, ütles Jehoova maole: „Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu järeltulijate ja tema järeltulijate vahele. Sina küll salvad naise järeltulijat kannast, aga tema purustab su pea.” (1. Moos. 3:14, 15.) Aabel ei teadnud täpselt, kuidas need sõnad täituvad, kuid arvatavasti mõtiskles ta selle üle palju. Ta võis arutleda, et kes küll on see isik, kelle kanda madu salvab, ja kuidas saavad inimesed taas täiuslikuks, nagu olid Aadam ja Eeva enne patustamist. Ükskõik, milline kujutluspilt Aabelil ka oli, uskus ta kindlalt seda, et Jumala tõotused täituvad, ning seepärast oli tema ohver Jehoovale meelepärane. (Loe 1. Moosese 4:3—5; Heebrealastele 11:4.)

 5. Kuidas aitas Eenokit tuleviku ettekujutamine?

⁵ Eenokil oli samuti tugev usk, kuigi ta elas jumalakartmatute inimeste seas, kes rääkisid Jumala kohta kohutavaid asju. Eenok kuulutas julgelt sõnumit, et Jehoova tuleb „oma kümnete tuhandete pühade inglitega pidama kõigi üle kohut ja mõistma süüdi kõiki jumalakartmatuid nende jumalakartmatute tegude pärast ja kõigi kohutavate asjade pärast, mida need jumalakartmatud patused tema kohta on rääkinud”. (Juuda 14, 15.) Kuna Eenokil oli tugev usk, suutis ta luua endale kujutluspildi tulevikust, kus kõik teenivad Jehoovat. (Loe Heebrealastele 11:5, 6.)

 6. Mis võis Noad julgustada ka pärast veeuputust?

⁶ Noa elas tänu oma usule üle veeuputuse. (Heebr. 11:7.) Pärast veeuputust ajendas usk teda tooma Jumalale loomohvreid. (1. Moos. 8:20.) Nagu Aabel, nii uskus kahtlemata Noagi, et kord vabastatakse inimesed patu ja surma köidikuist. Noa usk ja lootus ei raugenud ka veeuputusjärgsel ajal, kui Nimrod hakkas Jehoova vastu mässama. (1. Moos. 10:8—12.) Noad võis julgustada see, kui ta mõtles ajale, mil inimeste üle ei võimutse enam rõhuv valitsus, pärilik patt ja surm. Meiegi võime maalida enda silme ette pildi sellest imelisest ajast, mis on tegelikult lausa käeulatuses! (Rooml. 6:23.)

 7. Millist tulevikku suutsid Aabraham, Iisak ja Jaakob ette kujutada?

⁷ Aabraham, Iisak ja Jaakob suutsid kujutleda suurepärast tulevikku, sest Jumal oli tõotanud, et nende järeltulija kaudu saavad õnnistused osaks kõigile maailma rahvastele. (1. Moos. 22:18; 26:4; 28:14.) Neil patriarhidel pidi olema palju järglasi, kes pidid elama Jumala tõotatud maal. (1. Moos. 15:5—7.) Tänu usule need mehed otsekui nägid oma järelsugu seal elamas. Nii et kuigi inimesed kaotasid täiuslikkuse, on Jehoova oma ustavatele teenijatele kinnitanud, et Aadama süü läbi kaotatud õnnistused pole kadunud igaveseks.

 8. Tänu millele oli Aabrahamil tugev usk?

⁸ Ilmselt tänu sellele, et Aabraham nägi vaimusilmas Jumala tõotuste täitumist, tegi ta silmapaistvaid usutegusid. Piibel ütleb, et Aabraham ja teised ustavad jumalateenijad ei saanud küll tõotatut kätte oma eluajal, „kuid nad nägid seda kaugelt ja tervitasid seda”. (Loe Heebrealastele 11:8—13.) Aabrahamil oli nii palju tõendeid oma tulevikulootuse kohta, et ta otsekui nägi seda, mis polnud veel toimunud.

 9. Kuidas aitas usk Jumala tõotustesse Aabrahami?

⁹ Aabrahami usk Jumala tõotustesse tugevdas tema otsustavust täita Jumala tahet. Ta lahkus Uri linnast ega jäänud ühessegi Kaananimaa linna püsivalt elama. Aabraham teadis, et nendel linnadel pole tulevikku, sest nende valitsejateks olid jumalakartmatud mehed. (Joosua 24:2.) Ülejäänud aja oma pikast elust ootas Aabraham „kindlale alusele rajatud linna, mille kavandaja ja ehitaja on Jumal”. (Heebr. 11:10.) Aabraham juba otsekui nägi end elamas paigas, mida valitseb Jehoova. Aabel, Eenok, Noa, Aabraham ja teised nendesarnased uskusid surnute ülesäratamisse ning ootasid, et nad saaksid elada „kindlale alusele rajatud linna” ehk Jumala kuningriigi alluvuses. Sellistele õnnistustele mõtlemine tugevdas nende usku Jehoovasse. (Loe Heebrealastele 11:15, 16.)

10. Mida võis Saara vaimusilmas näha?

¹⁰ Aabrahami naisel Saaral oli samuti tugev usk Jehoova tõotustesse. Isegi 90-aastasena ja lastetuna vaatas ta lootusega tulevikku ja see aitas tal tegutseda usus. Ta nägi vaimusilmas, kuidas tema järeltulijale saavad osaks Jehoova tõotatud õnnistused. (Heebr. 11:11, 12.) Mis andis talle alust selliseks ootuseks? Jehoova oli öelnud Aabrahamile Saara kohta: „Ma õnnistan teda ja annan ka temalt sulle poja. Jah, ma õnnistan teda ning temast põlvnevad rahvad ja rahvaste kuningad.” (1. Moos. 17:16.) Pärast Iisaki ilmaletoomist võis Saara veelgi selgemalt oma vaimusilmas näha, kuidas täituvad teised tõotused, mis Jumal oli Aabrahamile andnud. Ka meie saame tugevdada oma usku, kui kujutame ette seda imelist tulevikku, mida Jumal on tõotanud.

11., 12. Mis aitas Moosesel kasvatada armastust Jehoova vastu?

¹¹ Ka Mooses uskus Jehoova tõotustesse. Noorena elas ta Egiptuse kuningakojas ning oleks võinud kergesti hakata armastama võimu ja rikkust. Kuid ta armastas Jehoovat rohkem kui kedagi või midagi muud. Tema pärisvanemad olid talle ilmselt rääkinud Jehoovast ja tema tõotusest vabastada heebrealased orjusest ning anda neile tõotatud maa. (1. Moos. 13:14, 15; 2. Moos. 2:5—10.) Mida enam Mooses mõtles õnnistustele, mis ootasid ees Jumala rahvast, seda enam kasvas tema südames armastus Jehoova vastu.

¹² Piibel ütleb: „Usu tõttu ei tahtnud Mooses täiskasvanuks saades, et teda nimetataks vaarao tütre pojaks. Ta otsustas pigem lasta end koos Jumala rahvaga halvasti kohelda kui nautida üürikest paturõõmu, kuna ta pidas endale võituna osaks saavat halvakspanu suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aardeid, sest ta pilk oli keskendunud tasule.” (Heebr. 11:24—26.)

13. Kuidas aitas Moosest see, et ta mõtiskles sügavalt Jumala tõotuste üle?

¹³ Kuna Mooses mõtiskles sügavalt Jehoova tõotuse üle vabastada iisraellased orjusest, kasvas tema usk Jumalasse ja armastus tema vastu. Nii nagu teised jumalateenijad, võis ka tema kujutleda vaimusilmas aega, mil Jehoova vabastab inimesed surma haardest. (Iiob 14:14, 15; Heebr. 11:17—19.) Pole siis ime, et Mooses armastas Jumalat, kes tundis kaasa heebrealastele ja kogu inimkonnale. Usk ja armastus olid Moosese tegude ajendiks kogu ta elu. (5. Moos. 6:4, 5.) Isegi kui vaarao ähvardas Moosest surmaga, ei löönud Mooses kartma, kuna tal oli tugev usk Jumalasse, armastus tema vastu ja lootus paremale tulevikule. (2. Moos. 10:28, 29.)

14. Millised tulevikuootused on pelgalt teostumatu fantaasia?

¹⁴ Tänapäeval loovad paljud inimesed endale tulevikust ebarealistliku pildi. Vaesed võivad unistada sellest, et nad saavad püstirikkaks ja et neil on täiesti turvaline elu, kuigi Piibel ütleb, et inimese elu on praegu „täis muret ja valu”. (Laul 90:10.) Loodetakse, et parema elu toovad inimvalitsused, ent Piibli sõnul on inimkonna ainus lootus Jumala kuningriik. (Taan. 2:44.) Paljud arvavad, et Jumal ei võta selle kurja maailmaga midagi ette, kuid Piibel räägib sootuks muud. (Sef. 1:18; 1. Joh. 2:15—17.) Need, kelle tulevikuootused pole kooskõlas Jehoova eesmärgiga, peavad kõvasti pettuma.

15. a) Kuidas aitab kristlasi tuleviku ettekujutamine? b) Milliste Jumala tõotuste täitumist sina ootad?

¹⁵ Meid kui kristlasi ergutatakse kujutlema vaimusilmas oma tulevikku, olgu selleks siis elu taevas või maa peal. Kas sa näed end nautimas kõike seda, mida Jumal on tõotanud? Mõtisklemine selle üle, mida sa võiksid teha siis, kui Jumala tõotused on täitunud, võib sulle palju rõõmu tuua. Kui mõtled igavesele elule maa peal, siis kujutle end koos sõpradega rajamas maist paradiisi. Kõik inimesed sinu ümber armastavad Jehoovat nagu sinagi. Sa oled terve, täis elujõudu ja sind ootab suurepärane tulevik. Need, kes juhivad taastamistöid, hoolivad sinust siiralt ja seepärast on elu äärmiselt meeldiv. Sa oled õnnelik, et saad kasutada oma andeid ja oskusi, sest su töö on teistele hüvanguks ja toob au Jumalale. Näiteks saad ehk aidata neil, kes on äsja surnuist üles äratatud, Jehoovat tundma õppida. (Joh. 17:3; Ap. t. 24:15.) See pole sugugi mingi täitumatu unistus. Selline kaasahaarav tulevikupilt põhineb Piiblil. (Jes. 11:9; 25:8; 33:24; 35:5—7; 65:22.)

16., 17. Miks on hea tuleviku üle arutleda?

¹⁶ Kui räägime teiste kristlastega sellest, mida me tahaksime teha uues maailmas, aitab see meil tulevikku selgemini ette kujutada. Kuigi keegi meist ei tea täpselt, millega me siis tegeleme, aitab võimalike variantide arutamine üksteist vastastikku ergutada ja väljendada usku Jumala tõotustesse. Kui apostel Paulus külastas Roomas oma usukaaslasi, oli neil kindlasti hea meel, et nad said üksteist „vastastikku julgustada”, ja seda saame praegusel keerulisel ajal teha ka meie. (Rooml. 1:11, 12.)

¹⁷ Kui püüame ette kujutada elu uues maailmas, aitab see vähem muretseda praegusaja probleemide pärast. Kord küsis Peetrus Jeesuselt murelikult: „Meie oleme kõik maha jätnud ja sulle järgnenud. Mida me selle eest saame?” Et aidata Peetrusel ja teistel tulevasi aegu paremini ette kujutada, vastas Jeesus: „Ma kinnitan teile, et uueksloomise ajal, kui Inimesepoeg istub oma suursugusele troonile, istute teiegi, kes olete käinud mu järel, kaheteistkümnele troonile ja mõistate kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle. Igaüks, kes on maha jätnud majad, vennad, õed, isa, ema, lapsed või põllud minu nime pärast, saab tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.” (Matt. 19:27—29.) Peetrus ja teised jüngrid said seega mõtiskleda oma rolli üle selles valitsuses, mis hakkab valitsema maa üle ning toob õnnistusi sõnakuulelikele inimestele.

18. Kuidas Jumala tõotuste täitumisele mõtlemine meid tänapäeval aitab?

¹⁸ Jehoova maiseid teenijaid on alati aidanud see, kui nad on mõelnud Jumala tõotuste täitumisele. Aabel teadis piisavalt palju Jumala eesmärkidest, seetõttu oli tal tugev usk, kindel tulevikulootus ja ta suutis ette kujutada paremat tulevikku. Aabraham püüdis kujutleda aega, mil täitub Jehoova prohvetikuulutus tõotatud järeltulija kohta, ning see ajendas teda suurtele usutegudele. (1. Moos. 3:15.) Moosese „pilk oli keskendunud tasule” ning see aitas tal tegutseda usus ja kasvatada armastust Jehoova vastu. (Heebr. 11:26.) Meiegi usk Jumalasse ja armastus tema vastu võivad jõudsalt kasvada, kui püüame ette kujutada aega, mil Jehoova tõotused on täitunud. Järgmises artiklis arutame, kuidas veel oma kujutlusvõimet kasutada.