Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti 1. Saamueli raamatust
ON AASTA 1117 e.m.a. Ligikaudu kolmsada aastat on möödunud ajast, mil Joosua viis lõpule Tõotatud Maa vallutamise. Iisraeli vanemad tulevad Jehoova prohveti juurde ebatavalise sooviga. Prohvet räägib sellest palves Jehoovale, kes lubab selle soovi täita. Sellega lõppeb kohtumõistjate periood ja Iisraeli hakkavad valitsema inimkuningad. Piibli 1. Saamueli raamat kirjeldab põnevaid sündmusi, mis toimuvad Iisraeli rahvaga sel ajaloolisel pöördepunktil.
1. Saamueli raamatu panid kirja Saamuel, Naatan ja Gaad ning see hõlmab 102 aasta pikkust perioodi – 1180–1078 e.m.a (1. Ajaraamat 29:29). See on lugu Iisraeli neljast juhist. Nendest kaks on kohtumõistjad ja kaks kuningad, kaks on Jehoovale kuulekad, kaks aga mitte. Samuti tutvume kahe eeskujuliku naisega ja ühe vapra, kuid leebe sõjamehega. Me saame nende kogemustest väärtuslikke õppetunde selle kohta, milliseid hoiakuid ja teguviise jäljendada ning milliseid vältida. Seega võib 1. Saamueli raamat avaldada meie mõtetele ja tegudele võimsat mõju (Heebrealastele 4:12).
PÄRAST EELIT HAKKAB KOHUT MÕISTMA SAAMUEL
On vilja kokkupanemise püha ja Raamas elav Hanna on ülimalt rõõmus.a Jehoova on vastanud ta palvetele – talle on sündinud poeg. Hanna täidab enda lubaduse ja viib oma poja Saamueli teenima „Jehoova kotta”. Poiss asub „preester Eeli juhatusel” Jehoova teenistusse (1. Saamueli 1:24; 2:11). Kui Saamuel on veel väga noor, kõnetab Jehoova teda ja annab talle teada, et Ta on Eeli soo hukka mõistnud. Kui Saamuel saab vanemaks, tunnustab kogu Iisraeli rahvas teda Jehoova prohvetina.
Peagi hakkavad vilistid Iisraeli vastu sõdima. Nad võtavad seaduselaeka enda valdusse ja tapavad Eeli kaks poega. Seda teadet kuuldes sureb eakas Eeli, kes on „Iisraelile kohut mõistnud nelikümmend aastat” (1. Saamueli 4:18). Seaduselaeka omamine osutub vilistidele hukatuslikuks ja seepärast saadavad nad selle iisraellastele tagasi. Iisraelis mõistab kohut Saamuel ja maal on rahu.
Vastused piiblilistele küsimustele:
2:10 – Miks ütles Hanna palves, et Jehoova „annab rammu oma kuningale”, kuna sel ajal veel ei valitsenud Iisraeli inimkuningas? Moosese Seaduses oli ennustatud, et iisraellased saavad endale kuninga (5. Moosese 17:14–18). Jaakob teatas oma surivoodil: „Ei lahku valitsuskepp [kuningliku võimu sümbol] Juudast” (1. Moosese 49:10). Pealegi oli Jehoova öelnud iisraellaste esiema Saara kohta: „Rahvaste kuningadki põlvnevad temast!” (1. Moosese 17:16). Seega palvetas Hanna tulevase kuninga eest.
3:3 – Kas Saamuel magas tõesti kõige pühamas paigas? Ei maganud. Saamuel oli Leevi suguharust, kuid kehatlaste suguvõsast, kes polnud preestrid (1. Ajaraamat 6:18–23). Oma päritolu tõttu ei tohtinud ta „minna vaatama pühi asju” (4. Moosese 4:17–20). Ainus paik pühamu juures, kus Saamuel võis viibida, oli kogudusetelgi õu. Ilmselt magas ta seal. Ka Eeli võis magada kuskil õues. Väljend „kus oli Jumala laegas” viitab arvatavasti kogudusetelgi lähedasele alale.
7:7–9, 17 – Miks ohverdas Saamuel põletusohvri Mispas ja ehitas altari Raamasse, kui ohvreid tuli korrapäraselt tuua vaid Jehoova valitud paigas? (5. Moosese 12:4–7, 13, 14; Joosua 22:19.) Kui püha seaduselaegas oli Siilo kogudusetelgist ära viidud, ei olnud Jehoova juuresolek seal enam ilmne. Jumala esindajana tõi Saamuel põletusohvri Mispas ja ehitas altari Raamasse. Tõenäoliselt kiitis Jehoova selle heaks.
Õpetus meile:
1:11, 12, 21–23; 2:19. Hanna palvemeelne hoiak, tema alandlikkus, tänumeel Jehoova lahkuse eest ja tugev emalik kiindumus on eeskujuks kõigile jumalakartlikele naistele.
1:8. Kui hea eeskuju andis meile Elkana, kinnitades teisi sõnadega! (Iiob 16:5.) Kõigepealt esitas ta kurvale Hannale süüdistava toonita küsimuse: „Miks on su süda kurb?” See julgustas naist oma tundeid väljendama. Seejärel kinnitas Elkana talle, et on temasse ikka veel kiindunud, öeldes: „Kas ma pole sulle parem kui kümme poega?”
2:26; 3:5–8, 15, 19. Kui täidame hoolsalt Jumala antud ülesandeid, laseme end vaimselt juhatada ning oleme viisakad ja lugupidavad, siis meeldime rohkem nii teistele inimestele kui ka Jumalale.
4:3, 4, 10. Isegi nii püha asi nagu seaduselaegas ei pakkunud maagilist kaitset. Me peaksime hoiduma ebajumalaist (1. Johannese 5:21).
KAS IISRAELI ESIMENE KUNINGAS OLI HEA VÕI HALB VALITSEJA?
Saamuel on Jehoovale ustav kogu oma elu jooksul, kuid tema pojad pole jumalakartlikud. Kui Iisraeli vanemad nõuavad endale inimkuningat, siis Jehoova lubab selle neile anda. Saamuel võiab Jehoova juhatusel kuningaks Sauli – kena mehe Benjamini suguharust. Saul kindlustab oma kuningapositsiooni nii, et lööb ammonlasi.
Sauli vapper poeg Joonatan vallutab vilistide sõjaväelinnaku. Vilistid tulevad Iisraeli vastu hiigelsuure armeega. Saul on paanikas ning Jumala korraldusele kuuletumata jättes ohverdab ta ise põletusohvri. Julge Joonatan ründab üht teist vilistide valveposti, saatjaks vaid üks poiss, kes kannab tema sõjariistu. Sauli mõtlematu vanne teeb lõpliku võidu saavutamise raskemaks. Ta hakkab sõdima „kõigi ümberkaudsete vaenlaste vastu” (1. Saamueli 14:47). Pärast amalekkide löömist on ta aga Jehoovale sõnakuulmatu, kuna ta jätab alles selle, „mis on ärakaotamisvande alla pandud” (3. Moosese 27:28, 29, P 1938–40). Viimaks taandab Jehoova Sauli kuningaametist.
Vastused piiblilistele küsimustele:
9:9 – Mida tähelepanuväärset on väljendis: „Keda nüüd hüütakse prohvetiks, hüüti muiste nägijaks”? Need sõnad võivad viidata sellele, et kuna Saamueli päevil ja kuningate ajajärgul said tuntuks prohvetid, siis sõna „nägija” asemel hakati kasutama sõna „prohvet”. Saamueli peetakse esimeseks prohvetiks (Apostlite teod 3:24).
14:24–32, 44, 45 – Kas Joonatan kaotas Jumala heakskiidu, kui ta sõi mett, rikkudes nõnda Sauli vannet? Paistab, et Jumal ei mõistnud Joonatani tegu hukka. Joonatan ju ei teadnud midagi oma isa vandest. Pealegi tekitas see vanne rahvale probleeme, sest Saul oli valel viisil innukas ega saanud õigesti aru oma kuninglikust autoriteedist. Kuidas võis sellisel vandel olla Jumala heakskiit? Ehkki Joonatan oli valmis võtma vastu karistuse vande rikkumise eest, jäi ta ellu.
15:6 – Miks kohtles Saul keenlasi nii lahkelt? Keenlased olid Moosese äia järeltulijad. Nad olid abiks iisraellastele, kui need lahkusid Siinai mäe juurest (4. Moosese 10:29–32). Kaananimaal elasid keenlased mõnda aega koos Juuda järeltulijatega (Kohtumõistjate 1:16). Ehkki hiljem elasid keenlased amalekkide ja paljude teiste rahvaste seas, jäid nad iisraellastega sõbralikesse suhetesse. Saulil olid seega head põhjused keenlaste lahkeks kohtlemiseks.
Õpetus meile:
9:21; 10:22, 27. Sauli tagasihoidlikkus ja alandlikkus kuningaks saades aitasid tal mõistlikult käituda, kui mõned „kõlvatud mehed” ei tahtnud teda kuningana tunnustada. Selline hoiak on tõepoolest tõhus kaitse mõtlematute tegude eest!
12:20, 21. Ärgem lubagem kunagi end Jehoova teenimisest eemale suunata „tühiseil jumalail”, milleks võivad olla inimestele lootmine, sõjaliste jõudude usaldamine või ebajumalakummardamine.
12:24. Kui tahame jääda Jehoova ees aupaklikuks ja teenida teda kogu südamest, siis on meil tähtis toimida järgmise nõuande järgi: „Vaadake, mis suuri asju ta teile on teinud!” See tähendab, et peaksime mõtlema, mida Jehoova tegi oma rahva heaks minevikus ja mida ta on teinud tänapäeval.
13:10–14; 15:22–25, 30. Hoidugem ülbusest – ärgem käitugem sõnakuulmatult ega olgem uhked (Õpetussõnad 11:2).
KARJAPOISS VALITAKSE KUNINGAKS
Saamuel võiab tulevaseks kuningaks Taaveti Juuda suguharust. Peagi pärast seda surmab Taavet vilistist hiiglase Koljati vaid ühe lingukiviga. Taavet ja Joonatan saavad lähedasteks sõpradeks. Saul seab Taaveti oma sõjameeste etteotsa. Iisraeli naised laulavad Taaveti rohkete võitude kiituseks: „Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!” (1. Saamueli 18:7). Kadedusest tahab Saul Taaveti tappa. Pärast kolmandat Sauli rünnakut Taavet põgeneb ta juurest ja asub elama põgenikuna.
Kuigi põgenikuaastate jooksul on Taavetil kaks korda võimalus Sauli tappa, jätab Taavet ta ellu. Ta kohtub kauni naise Abigailiga ja lõpuks ka abiellub temaga. Kui vilistid tulevad Iisraeli vastu sõdima, püüab Saul Jehoovalt nõu küsida. Ent Jehoova on ta maha jätnud ja Saamuel on surnud. Lootusetus olukorras läheb Saul meediumi juurde, kes talle teatab, et lahingus vilistide vastu ta tapetakse. Saul saab lahingus rängalt haavata ja tema pojad tapetakse. Ülestähendus lõppeb sellega, et Saul sureb vääritult. Taavet varjab end ikka veel.
Vastused piiblilistele küsimustele:
16:14 – Mis kuri vaim Sauli kohutas? Kuri vaim, mis Sauli meelerahu röövis, oli tema mõistuse ja südame halb hoiak – tema enda sisemine tung valesti käituda. Kui Jehoova oma püha vaimu ära võttis, kaotas Saul selle vaimu kaitseväe ja teda hakkas valitsema omaenda halb vaim. Kuna Jumal lubas sel vaimul enda püha vaimu asemele tulla, siis on öeldud, et see oli „kuri vaim Jehoovalt”.
17:55–58 – Kui võtta arvesse piibliteksti 1. Saamueli 16:17–23, siis miks küsis Saul, kelle poeg on Taavet? Saul ei küsinud tegelikult Taaveti isa nime. Ilmselt tahtis ta teada, milline on see mees, kes on isaks sellele poisile, kes oli hämmastaval kombel hiiglase tapnud.
Õpetus meile:
16:6, 7. Ärgem laskem end mõjutada välismuljel ega mõistkem teisi kiiresti hukka, vaid püüdkem näha neid Jehoova seisukohast.
17:47–50. Me võime seista julgelt silmitsi Koljati-sarnaste vaenlaste vastupanu ja tagakiusamisega, sest „see on Jehoova võitlus”.
18:1, 3; 20:41, 42. Tõelisi sõpru võib leida inimeste seast, kes armastavad Jehoovat.
21:13, 14. Jehoova soovib, et me kasutaksime eluraskustega toimetulemiseks oma mõtlemisvõimet ja oskusi. Ta on andnud meile oma inspireeritud Sõna, kust saame arukust ja teadmisi ning mis arendab meie mõtlemisvõimet (Õpetussõnad 1:4). Meid aitavad ka ametissemääratud kristlikud kogudusevanemad.
24:6; 26:11. Taavet annab suurepärase eeskuju selles, kuidas austada Jehoova võitut.
25:23–33. Abigaili mõistlikkus on meile eeskujuks.
28:8–19. Kurjad vaimud, kes tahavad inimesi eksitada või neile kahju teha, võivad teeselda, et nad on surnute vaimud. Meil tuleb hoiduda igat laadi spiritismist (5. Moosese 18:10–12).
30:23, 24. See otsus, mis põhineb kirjakohal 4. Moosese 31:27, näitab, et Jehoova hindab neid, kes koguduses teisi toetavad. Mida iganes me siis teeme, seda tehkem „südamest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele” (Koloslastele 3:23).
Mis on „parem kui tapaohver”?
Millist põhitõde rõhutavad Eeli, Saamueli, Sauli ja Taaveti kogemused? See tõde on: „Sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv! Sest vastupanu on otsekui nõiduse patt, tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus!” (1. Saamueli 15:22, 23).
On suur au osaleda ülemaailmses Kuningriigi kuulutustöös ja inimeste jüngriteks tegemises. Kui toome Jehoovale „oma huulte vilja”, siis peaksime tegema kõik endast oleneva, et kuuletuda juhenditele, mida ta annab oma kirjaliku Sõna ja oma organisatsiooni maise osa kaudu (Hoosea 14:3; Heebrealastele 13:15).
[Allmärkus]
a Et leida 1. Saamueli raamatus mainitud kohti, vaata Jehoova tunnistajate väljaandest „Vaatleme seda head maad” kaarti lk 18–19.
[Pilt lk 23]
Iisraeli esimene kuningas oli algul alandlik ja tagasihoidlik, kuid muutus peagi uhkeks ja ülbeks ainuvalitsejaks
[Pilt lk 24]
Milles me võime kindlad olla, kui seisame silmitsi Koljati-sarnaste vaenlaste vastupanuga?