Jehoova halastus päästab meid meeleheitest

„Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!” — LAUL 51:3.

1, 2. Kuidas võib tõsine patt Jehoova sulast mõjutada?

JEHOOVA seadusest ei saa karistamatult üle astuda. Kui ilmseks see küll saab, kui me Jumala suhtes mõne raske patu toime paneme! Kuigi oleme ehk Jehoovat palju aastaid ustavalt teeninud, võib tema seadusest üleastumine suurt muret või sügavat masendust põhjustada. Meile võib tunduda, et Jehoova on meid maha jätnud ning et me ei kõlba enam teda teenima. Võib tunduda, et meie patt on nagu suur ja raske pilv, mis varjab Jumala soosingu valguse.

² Muistse Iisraeli kuningas Taavet leidis kord end sellises seisundis. Kuidas asi selleni läks?

Eksisammud võivad viia ränga patuni

3, 4. Mis kuningas Taavetiga materiaalse õitsengu perioodil juhtus?

³ Taavet armastas Jumalat, kuid ta tegi väärsamme, mis viisid raskete pattudeni. (Võrdle Galaatlastele 6:1.) Seda võib juhtuda iga ebatäiusliku inimesega, eriti kui tal on teiste üle mõjuvõimu. Taavet nautis jõuka kuningana kuulsust ja võimu. Kes julgeks tema sõnale vastu vaielda? Tema käsutuses olid teenistusvalmid võimekad mehed ning inimesed täitsid agaralt tema käske. Siiski eksis Taavet sellega, et võttis endale rohkem naisi ja luges rahva üle. — 5. Moosese 17:14—20; 1. Ajaraamat 21:1.

⁴ Selle materiaalse õitsengu perioodi ajal pani Taavet Jumala ja inimese vastu toime tõsiseid patte. Ja viis üks patt ju teisenigi, nagu läbipõimitud lõimed Saatana tehtud kangas! Samal ajal kui teised iisraellased ammonlastega võitlesid, jälgis Taavet katuselt, kuidas Batseba, Uurija imekaunis naine, ennast pesi. Kui Uurija oli sõjas, lasi kuningas naise oma paleesse tuua ja pani temaga toime abielurikkumise. Kujutle ta ehmatust, kui ta sai hiljem teada, et naine ootab last! Taavet laskis kutsuda Uurija, lootes, et ta Batsebaga öö veedaks ja last enda omaks peaks. Kuigi Taavet ta purju jootis, ei tahtnud Uurija naisega magada. Nüüd saatis meeleheites Taavet väepealik Joabile salakäsud, et Uurija pandaks eesliinile, kus ta kindlasti surma saaks. Uurija sai lahingus surma, tema lesk saatis mööda tavapärase leinaaja ja Taavet abiellus temaga enne, kui inimesed said teada, et Batseba ootab last. — 2. Saamueli 11:1—27.

 5. Mis juhtus pärast seda, kui Taavet oli Batsebaga patustanud, ja kuidas ta patud teda mõjutasid?

⁵ Jumal paljastas prohvet Naatani kaudu Taaveti patud ning ütles: „Ma lasen su omast soost tulla sulle õnnetusi.” Sellele vastavalt suri Batsebale sündinud laps ära. (2. Saamueli 12:1—23) Taaveti esmasündinud poeg Amnon vägistas oma poolõe Taamari, kelle vend hiljem Amnoni tappis. (2. Saamueli 13:1—33) Kuninga poeg Absalom püüdis trooni vägivaldselt endale haarata ja tegi oma isale Taavetile selle liignaistega magades häbi. (2. Saamueli 15:1—16:22) Kodusõda lõppes Absalomi surmaga ja see suurendas Taaveti kurbust. (2. Saamueli 18:1—19:1) Kuid Taaveti patud alandasid teda ja tegid ta teadlikuks vajadusest hoida ligi oma kaastundlikule Jumalale. Kui meie peaksime eksima, kahetsegem alandlikult ja tulgem Jehoovale ligi. — Võrdle Jakoobuse 4:8.

 6. Millepärast oli kuningas Taaveti süü eriti suur?

⁶ Taaveti süü oli eriti suur sellepärast, et ta oli Iisraeli valitseja, kes oli Jehoova Seadusest täielikult teadlik. (5. Moosese 17:18—20) Ta polnud Egiptuse vaarao või Babüloni kuningas, kes neid asju ei teadnud ja kes tegid ehk harjumuspäraselt seda, mida Jumal hukka mõistab. (Võrdle Efeslastele 2:12; 4:18.) Jehoovale pühendatud rahva liikmena mõistis Taavet, et abielurikkumine ja tapmine on rängad patud. (2. Moosese 20:13, 14) Samuti teavad kristlased Jumala seadust. Kuid nagu Taavetki, rikuvad mõned neist seda päritud patususe, inimliku nõrkuse ja kiusatuse tõttu, millele ei seista vastu. Kui see peaks meist kellegagi juhtuma, ei pea me jääma pimeduse seisundisse, mis pimestab meie vaimset nägemisvõimet ja mässib meid sügavasse meeleheitesse.

Ülestunnistamine toob kergendust

7, 8. a) Mis juhtus Taavetiga, kui ta oma patte varjata püüdis? b) Miks tuleks patud üles tunnistada ja maha jätta?

⁷ Kui oleme Jumala seaduse järgi süüdlased rasketes üleastumistes, võime leida, et meil on raske oma patte üles tunnistada, seda isegi Jehoovale. Mis võib sellises olukorras juhtuda? Laulus 32 tunnistas Taavet: „Kui ma vaikisin [selle asemel et üles tunnistada], nõrkesid mu luud-kondid mu päevasest oigamisest! Sest päevad ja ööd oli su [Jehoova] käsi raskesti mu peal; mu üdi on ära kuivanud nagu suve kuumuses!” (Salmid 3 ja 4) Kui isemeelne Taavet püüdis oma pattu varjata ja süüga koormatud südametunnistust maha suruda, kurnas see teda. Ängistus kahandas tema elujõudu nii palju, et ta oli nagu kuivuses vaevlev puu, millel pole eluandvat niiskust. Tegelikult võis ta väga tõenäoliselt tunda nii psüühilise kui füüsilise haiguse mõjusid. Igal juhul kaotas ta oma rõõmu. Kui keegi meist leiab end samasuguses olukorras olevat, mida peaksime tegema?

⁸ Jumalale ülestunnistamine võib tuua andeksanni ja kergenduse. „Oma patu ma andsin sulle [„lõpuks”, NW] teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni,” laulis Taavet. „Ma ütlesin: ’Ma tunnistan Jehoovale oma üleastumised!’ Siis andsid sina mu patu süüteo andeks!” (Laul 32:5) Kas sina tunned mõne varjatud patu pärast ahistust? Kas poleks kõige parem see üles tunnistada ja maha jätta, et Jumala halastust saada? Miks mitte kutsuda kogudusevanemad ja otsida vaimset tervendamist? (Õpetussõnad 28:13; Jakoobuse 5:13—20) Sinu kahetsevat vaimu võetakse tunnustavalt arvesse ning aja jooksul võid sa oma kristliku rõõmu tagasi saada. „Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud!” ütles Taavet. „Õnnis on inimene, kellele Jehoova pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust!” — Laul 32:1, 2.

 9. Millal Laul 51 koostati, ja miks?

⁹ Taavet ja Batseba olid Jehoova Jumala ees oma süüteo eest vastutavad. Kuigi nad oleks võidud oma pattude eest surmata, halastas Jumal nende peale. Taavetile halastas ta eriti Kuningriigi lepingu pärast. (2. Saamueli 7:11—16) Taaveti kahetsev suhtumine Batsebaga tehtud pattu on näha Laulus 51. Pattukahetsev kuningas koostas selle liigutava laulu pärast seda, kui prohvet Naatan oli äratanud ta südametunnistuse nägema, kui kohutavad need Jumala seadusest üleastumised olid. Naatanilt nõudis julgust, et pöörata Taaveti tähelepanu selle pattudele, nagu ka tänapäeva määratud kristlikud kogudusevanemad peavad selliste asjade tegemiseks julged olema. Selle asemel et süüdistust tagasi lükata ja käskida Naatan hukata, tunnistas kuningas oma süü alandlikult üles. (2. Saamueli 12:1—14) Laul 51 näitab, mida ta nende alatute tegude kohta Jumalale palves ütles, ja see sobib hästi palvemeelseks mõtisklemiseks, eriti kui oleme eksinud ja igatseme tunda Jehoova halastust.

Me oleme Jumala ees vastutavad

10. Kuidas võis Taavet vaimset paranemist kogeda?

¹⁰ Taavet ei püüdnud oma patule ettekäändeid tuua, vaid anus: „Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!” (Laul 51:3) Oma üleastumisega oli Taavet ületanud Jumala Seaduse piirid. Kuid siiski oli olemas lootus tema vaimseks paranemiseks, kui Jumal talle vastavalt oma heldusele ehk lojaalsele armastusele soosingut üles näitaks. Jumala rohke halastus möödunud aegadel andis kahetsevale kuningale aluse uskuda, et tema Valmistaja kustutab tema üleastumised.

11. Millele viitasid lepituspäeva ohvrid, ja mida tänapäeval päästeks nõutakse?

¹¹ Lepituspäeva ohvrite prohvetlike kujutiste kaudu andis Jehoova mõista, et tal on tee kahetsevate inimeste puhastamiseks nende patust. Me teame, et praegu laienevad tema halastus ja andeksand meile meie usu alusel Jeesus Kristuse lunastusohvrisse. Kui Taavet, kes teadis ainult selle ohvri eelpilti ja kujutist, sai loota Jehoova heldusele ja halastusele, kui palju enam peaksid Jumala kaasaegsed sulased üles näitama usku nende päästeks korraldatud lunastusse! — Roomlastele 5:8; Heebrealastele 10:1.

12. Mida patustamine tähendab, ja mida Taavet oma eksimuse suhtes tundis?

¹² Taavet lisas Jumalat anudes: „Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust! Sest ma tunnen oma üleastumisi ja mu patt on alati mu ees!” (Laul 51:4, 5) Patustamine on Jehoova mõõdupuudes näidatud eesmärgi mittesaavutamine. Taavet polnud kindlasti seda eesmärki saavutanud. Kuid siiski ei olnud ta nagu tapja või abielurikkuja, keda tema süütegu ei huvita, kes tunneb muret ainult karistuse pärast või võimaluse pärast saada mõni haigus. Armastades Jehoovat, vihkas Taavet seda, mis on kuri. (Laul 97:10) Ta tundis vastikust just patu enda vastu ja soovis, et Jumal teda sellest täielikult puhastaks. Taavet oli oma üleastumistest täielikult teadlik ja tundis sügavat kurbust, et ta oli lasknud oma patusel himul endast võitu saada. Ta patt oli pidevalt ta ees, sest Jumalat kartva inimese süüga koormatud südametunnistus ei rahune kunagi enne, kui inimene kahetseb, tunnistab üles ja Jehoovalt andeks saab.

13. Miks võis Taavet öelda, et ta oli patustanud ainuüksi Jumala vastu?

¹³ Taavet ütles, tunnustades oma vastutust Jehoova ees: „Sinu vastu ükspäinis olen ma pattu teinud, ja olen teinud seda, mis on paha sinu silmis, et sa oleksid õiglane oma sõnades ja selge oma kohtumõistmises!” (Laul 51:6) Taavet oli rikkunud Jumala seadusi, häbistanud kuningakoda ja „kahtlemata kohelnud Jehoovat lugupidamatult”, avades võimaluse Tema häbistamiseks. (2. Saamueli 12:14, NW; 2. Moosese 20:13, 14) Taaveti patused teod olid süüteod ka Iisraeli ühiskonna ja tema suguvõsa liikmete vastu, täpselt nagu ristitud eksija toob tänapäeval kurbust või ahastust kristlikule kogudusele ja armastatud omastele. Kuigi kahetsev kuningas teadis, et ta oli patustanud selliste kaasinimeste vastu nagu Uurija, tunnustas ta kõrgemat vastutust Jehoova ees. (Võrdle 1. Moosese 39:7—9.) Taavet tunnustas, et Jehoova kohtumõistmine on õiglane. (Roomlastele 3:4) Patustanud kristlastel peaks olema sama seisukoht.

Pehmendavad asjaolud

14. Milliseid pehmendavaid asjaolusid Taavet mainis?

¹⁴ Kuigi Taavet ei püüdnud ennast õigustada, ütles ta: „Ennäe, ülekohtus ma olen juba [„sünnivaludes”, NW] sündinud ja eksimuses mu ema sai kandma mind.” (Laul 51:7, UT) Taavet toodi ilmale ülekohtusena ja ta ema tundis päritud patususe tõttu sünnivalusid. (1. Moosese 3:16; Roomlastele 5:12) Tema sõnad ei tähenda, et sobivad seksuaalvahekorrad abielus, eostumine ja sünd oleksid patused, kuna Jumal andis ju abiellumiseks ja laste sünnitamiseks korralduse; samuti ei viidanud Taavet mõnele konkreetsele oma ema tehtud patule. Ta toodi ilmale eksimuses sellepärast, et ta vanemad olid patused nagu kõik ebatäiuslikud inimesed. — Iiob 14:4.

15. Mida ei peaks me tegema, kuigi Jumal võib pehmendavaid asjaolusid arvesse võtta?

¹⁵ Kui oleme patustanud, võime mainida palves Jumalale igat pehmendavat asjaolu, mis võis meie eksimusele kaasa aidata. Kuid ärgem pöörakem Jumala ärateenimata lahkust lodeva käitumise ettekäändeks ega kasutagem päritud patusust suitsukattena, mille taha oma patust tuleneva vastutuse eest peitu pugeda. (Juuda 3, 4, NW) Taavet tunnustas vastutust ebapuhaste mõtete hellitamise ja kiusatusele järeleandmise eest. Palugem, et meid ei jäetaks kiusatusse, ja seejärel tegutsegem kooskõlas selle palvega. — Matteuse 6:13.

Anuv palve puhastamiseks

16. Millise omaduse üle on Jumalal hea meel, ja kuidas peaks see meie käitumist mõjutama?

¹⁶ Inimesed võivad näida tublide Jumalale andunud inimestena, kuid tema vaatab pealiskihi alla ja näeb, millised nad seestpoolt on. Taavet ütles: „Vaata, sul [Jehoova] on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad sa mulle tarkust teada!” (Laul 51:8) Taavet oli süüdi valelikkuses ja kõveruses, kui ta Uurija kavaldamise teel surma saatis ja Batseba rasedusega seotud tõsiasju varjata püüdis. Sellele vaatamata teadis ta, et Jumalal on hea meel tõemeelsuse ja pühaduse üle. See peaks meie käitumisele head mõju avaldama, sest kui meie teed oleksid kõverad, mõistaks Jehoova meid hukka. (Õpetussõnad 3:32, NW) Taavet teadis ka seda, et kui Jumal ’annab talle teada tarkust’, suudaks ta kahetseva kuningana ülejäänud elu jooksul Jumala mõõdupuude järgi käia.

17. Mis oli iisopiga puhastamiseks tehtud palve tähendus?

¹⁷ Kuna laulik nägi, et ta vajab patustest kalduvustest ülesaamiseks Jumala abi, anus ta edasi: „Puhasta mind patust iisopiga, et ma saaksin puhtaks; uha mind, siis ma lähen valgemaks kui lumi!” (Laul 51:9) Muuhulgas kasutati iisopitaime (võib-olla oli see majoraan ehk Origanum maru) pidalitõppe nakatunud inimeste puhastamistseremoonia käigus. (3. Moosese 14:2—7) Seega oli sobiv, et Taavet palus, et ta puhastataks oma patust iisopiga. Puhastamise mõte on seotud ka tema anuva palvega, et Jehoova peseks teda, nii et ta võiks saada täiesti puhtaks, veel valgemaks kui lumi, millele pole langenud tahma ega mingit muud mustust. (Jesaja 1:18) Kui keegi meist kannatab praegu mingi eksimuse pärast südametunnistuse piinu, ilmutagem usku, et kui me kahetsedes Jumala andeksandi otsime, võib ta meid Jeesuse lunastusohvri alusel puhtaks teha ja puhastada.

Anuv palve endise seisundi tagasisaamiseks

18. Milline oli Taaveti olukord enne kahetsemist ja üles tunnistamist, ja kuidas võib selle teadmine tänapäeval kasulik olla?

¹⁸ Iga kristlane, kes on kunagi kannatanud süüga koormatud südametunnistuse all, võib mõista Taaveti sõnu: „Anna [Jehoova] mulle kuulda rõõmustust ja rõõmu, et ilutseksid mu luud-kondid, mis sina oled puruks löönud!” (Laul 51:10) Kui Taavet ei olnud veel oma patte kahetsenud ja üles tunnistanud, tegi rahutu südametunnistus ta õnnetuks. Ta ei tundnud rõõmu isegi juubeldus- ja rõõmulauludest, mida esitasid suurepärased lauljad ja osavad pillimängijad. Patuse Taaveti hingepiin Jumala hukkamõistu pärast oli nii suur, et ta oli nagu mees, kelle luud on valuliselt puruks löödud. Ta igatses andeksandi, vaimset paranemist ja selle rõõmu tagasisaamist, mida ta oli enne kogenud. Ka tänapäeval on kahetseval eksijal vaja Jehoova andeksandi, et saada tagasi rõõm, mis tal oli enne, kui ta tegi midagi, mis tema suhteid Jumalaga ohustas. Kui kahetsev inimene saab tagasi „Püha Vaimu rõõmu”, siis näitab see, et Jehoova on talle andeks andnud ja armastab teda. (1. Tessalooniklastele 1:6) Millist lohutust see toob!

19. Kuidas Taavet end tunneks, kui Jumal kõik tema vead kustutaks?

¹⁹ Taavet palus edasi: „Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod!” (Laul 51:11) Ta ei võinud loota, et Jehoova vaataks patu peale heakskiitvalt. Seetõttu palus Taavet, et Ta peidaks oma palge ta pattude eest. Samuti anus kuningas, et Jumal kustutaks kõik tema eksimused, varjaks täielikult kogu ta ebaõigluse. Kui Jehoova vaid teeks seda! Siis tunneks Taavet end paremini, see kõrvaldaks rahutu südametunnistuse koorma ja annaks kuningale, kes nüüd kahetses, teada, et ta armastav Jumal on talle andeks andnud.

Mida teha, kui sina oled patustanud?

20. Mida soovitatakse igale kristlasele, kes on tõsiselt patustanud?

²⁰ Laul 51 näitab, et kõik Jehoova pühendunud teenijad, kes on tõsiselt patustanud, kuid kahetsevad, võivad kindlustundega paluda, et ta laseks neil tunda oma soosingut ja puhastaks nad nende patust. Kui sa oled kristlane, kes on selliselt eksinud, siis miks mitte otsida alandlikus palves meie taevaselt Isalt andeksandi? Tunnusta seda, et sa vajad Jumala ees heakskiidetuna seismiseks ta abi, ja palu, et ta aitaks sul endist rõõmu tagasi saada. Kahetsevad kristlased võivad kindlustundega selliste palvetega Jehoova ette minna, sest „tema annab palju [„rohkesti”, NW] andeks”. (Jesaja 55:7; Laul 103:10—14) Muidugi peaks asjast teada antama kogudusevanematele, nii et nad saaksid anda vajalikku vaimset abi. — Jakoobuse 5:13—15.

21. Mida me järgmisena vaatleme?

²¹ Jehoova halastus päästab kindlasti tema rahva meeleheitest. Kuid uurigem kahetseva Taaveti teisi südamesttulevaid anuvaid palveid, mida Laulus 51 leidub. Meie uurimine näitab, et Jehoova ei põlga murtud südant.

Kuidas sa vastaksid?

◻ Milline mõju võib tõsisel patul Jehoova sulasele olla?

◻ Kuidas mõjus Taavetile see, et ta püüdis oma pattu varjata?

◻ Miks ütles Taavet, et ta oli patustanud ainuüksi Jumala vastu?

◻ Mida me ei peaks tegema, kuigi Jumal võib pehmendavaid asjaolusid arvesse võtta, kui me patustame?

◻ Mida peaks kristlane tegema, kui ta on tõsiselt patustanud?