Kuidas vastata vaesuse moraalsele väljakutsele
„INIMESED on vaesed, sest nad on laisad,” väitis üks Aafrika arst. „Linn on loodreid täis. Kui nad tõesti tahaksid tööd, siis nad ka leiaksid seda. Tänapäeval ei peaks keegi olema vaene.”
Pole kahtlust, et mõned inimesed on laisad ja et laiskus võib viia vaesusse. Piibel ütleb: „Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega, siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu jultunud mees!” (Õpetussõnad 24:33, 34) Siiski on paljud vaesed inimesed laiskusest kaugel. Mõtle näiteks sellele mehele, kes kirjutas: „Praeguse hetkenigi kannatame nälga ja janu ja oleme alasti, ja meid pekstakse rusikatega ja meil ei ole kuskil asu.” (1. Korintlastele 4:11) Kas ta oli parandamatu looder? Vaevalt küll. Need sõnad kirjutas apostel Paulus. Ta valis majanduslikus mõttes piiratud elu, et paremini püüelda kristliku teenimise eesmärkide poole. Mõnikord sõltus tema puudusekannatamine ka olukordadest, mida ta ei saanud muuta, näiteks religioossest tagakiusamisest.
Suurem osa maailma vaestest on tänapäeval neist sõltumatute olukordade — võib-olla puuduliku hariduse, kohaliku majanduse krahhi või poliitilise pöörde — ohvrid. Paljud töötavad varavalgest hilisööni ja saavad vaid hädavajaliku elamiseks. Võimalused saavutada majanduslikku edu ebaausal teel võivad sellistel puhkudel tunduda ligitõmbavate ja isegi hädavajalikena. Ning mõningad võivad põhjendada seda sellega, et Piibel mõistvat aeg-ajalt esinevad moraalivääratused õigeks! Seal ju öeldakse: „Ei varast laideta nii väga, kui ta varastab, kui ta püüab enese kõhtu täita, et temal nälg oli.” Ja üks tark mees palvetas: „Et ma vaeseks jäädes ei hakkaks varastama.” — Õpetussõnad 6:30, VP; 30:8, 9.
Ausus — Piibli seisukoht
Kas need piiblitekstid tõesti kiidavad ebaaususe kaudselt heaks? Vaadelgem nende kaastekste. Pärast tunnistamist, et inimesed ei laida varast, kes varastab oma tühja kõhu täitmiseks, jätkab Õpetussõnad 6:31: „Tabamise korral peab ta tasuma seitsmekordselt, ära andma kogu oma koja varanduse!” Teiste sõnadega, kui varas kätte saadakse, ootab teda kogu seaduse rangus. Ta maksab oma kuriteo eest! Selle asemel, et varastamisele õhutada, hoopis hoiatavad need sõnad vaeseid inimesi, et varastamine võib viia lisa materiaalsete kaotusteni, selleni, et tuuakse häbi endale ja oma perekonnale ning kaotatakse enesest lugupidamine.
Aga mida öelda selle targa mehe palve kohta? Ta palus, et ta ei jääks vaeseks ning „ei hakkaks varastama ega patustaks oma Jumala nime vastu”. (Õpetussõnad 30:9) Tõepoolest, kui keegi, kes väidab end Jehoovat teenivat, on ebaaus, võib see tuua häbi Jumala nimele ja Tema rahva kogudusele. Apostel Paulus kirjutas: „Kuidas sa . . . kes kuulutad, et ei tohi varastada, ise varastad?” Kui keegi, kes väidab end olevat kristlane, varastab, võib see põhjustada seda, et ’pilgatakse Jumala nime paganate seas’. — Roomlastele 2:21, 24.
Piibel ütleb seepärast põhjendatult: „Parem vaene, kes elab vagaduses, kui rikas, kelle teed on kõverad!” (Õpetussõnad 28:6) Kuigi apostel Paulus ise elas mõnikord puuduses, ei soosinud ta kunagi ebaausust ega toetunud sellele. Selle asemel ta kirjutas: „Kes varastab, ärgu varastagu enam, vaid tehku pigemini tööd ning soetagu vara oma käte tööga, et tal oleks jagada sellele, kellel on puudus.” — Efeslastele 4:28.
Lahendus: loota Jumalale
Aga kuidas on nendega, kes töötavad kõvasti, kuid ei suuda teenida piisavalt, et hoolitseda oma perekonna eest? Kas sellisel juhul on õigustatud ebaausus või isegi varastamine, eriti kui üks perekonnaliige jääb haigeks või tekib mingi muu hädaolukord? Mõned inimesed arvavad nii. Ühe Aafrika riigi elanik ütles: „Kui sa meie maal oled aus, siis sa ei ela ära. Kui sa tahad ellu jääda, siis pead mõningate kõverustega oma eluteel kaasa minema.”
Kõikjal Aafrikas võib inimene tihti näha sõnu „Looda Jumalale”, mis on maalitud veoautodele ning seintele ja trükitud vesi- ja kleeppiltidele. Piibel ise ütleb: „Looda Jehoova peale kõigest südamest.” (Õpetussõnad 3:5) Ebaausus ei saa kunagi selle Piibli manitsusega harmoneeruda. Aga kas Jumalale lootmine on tõesti praktiline vastus vaesuse moraalsele väljakutsele?
Jumala teenijana koges apostel Paulus selliseid raskusi nagu ’nälga ja janu, sagedast paastumist, külma ja alastiolekut’. (2. Korintlastele 11:27) Kindlasti pidi Paulus endalt küsima, kuidas ta võiks ellu jääda! Aga pärast umbes 25-aastast kristlikku kogemust võis ta kirjutada: „Oskan elada vähesega ja oskan elada külluses, olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses. Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks.” (Filiplastele 4:12, 13) Paulus tõepoolest lootis Jumalale.
Paulus koges, et Pühakirja põhimõtted ei ole tühjad, idealistlikud sõnad. Need on juhendid elavalt Jumalalt, kes tahab abistada ja toetada neid, kes neid juhendeid püüavad rakendada. Üks vanaaja prohvet ütles: „Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole.” — 2. Ajaraamat 16:9.
Õnnistatakse neid, kes Jumalale loodavad
Miks enamikul inimestel on raske Jumalale loota? Kahtlemata sellepärast, et nende religioon ei ole suutnud anda neile selleks piisavalt põhjust. Kirikud on loonud ettekujutuse, et Jumal on nimetu, abstraktne, mitteisikuline ja väljaspool inimese mõistmist. Aga Piibli uurimise läbi on Jehoova tunnistajad õppinud tundma Jumalat, kes ei ole abstraktne jõud, vaid Isik, kellel on nimi. (Laul 83:19; Heebrealastele 9:24) Nad on õppinud, et tal on sellised omadused, mis teevad ta meie usaldust väärivaks. Näiteks vastavalt 2. Moosese 34:6 on Jehoova „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest”. Jehoova tunnistajad loodavad Jumalale ja mõistavad, et ta on „rikas tõest”. Sellepärast on neil täielik usaldus tema tõotusse luua uus maailm, mis on vaba praegu nii paljusid inimesi rõhuvast vaesusest. — 2. Peetruse 3:13.
Miljonid Jehoova tunnistajad on seepärast tõestanud, et Jumalale lootmine on praktiline. Näiteks Rosaline, üks tunnistaja Sierra Leonest, töötab pingsalt hommikul kella viiest kuni hilisööni, et anda toitu ja riietust enesele ning oma kuuele lapsele. Ta ütleb: „Paljud inimesed räägivad, et ausalt pole võimalik elada, aga mina tean, et see pole tõsi. Mõnikord on mul probleeme ja ma ei tea, kuidas neid lahendada. Aga ma tean, et kui ma elan ausat elu, siis on minuga kõik korras. Nii püüan ma visalt ikka Jehoovale meeldida.”
Üks kirjanik sõnas: „Vaene, kel pole midagi hamba alla panna, vajab lootust . . . enam kui leiba.” Jah, lootusetus, meeleheide ja pidev õnnetu-olek on sellised vaevad, mis võivad rohkem piinata kui nälg. Aga see, kes õpib tundma Jumalat ja lootma temale, ei pea meelt heitma. „Praegu töötan kõvasti,” lisab Rosaline, „aga ma olen rõõmus, sest ma tean, et tuleb aeg, mil ma ei pea enam niimoodi ennast vaevama. Praegu ma töötan selleks, et saada toitu endale ja oma perekonnale, aga Jehoova uues maailmas on piisavalt süüa. Mul on nüüd selline lootus ning rõõm, mida mul enne Jehoova tundmaõppimist kunagi ei olnud.” — Võrdle Jesaja 25:6; Ilmutuse 21:3, 4.
Need, kes loodavad Jumalale, võivad tõesti kogeda majanduslikku survet nagu apostel Pauluski. Aga neil ei ole kunagi vaja otsida väljapääsu Jumala seaduste rikkumisest, et majanduslikult toime tulla. Laulukirjutaja Taavet ütles: „Ma olin noor ja sain vanaks; aga ma pole näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba otsivat!” (Laul 37:25) Jah, Jumal hoolitseb nende eest ja õnnistab neid, kes panevad tema huvid oma elus esikohale. — Matteuse 6:25—33.
Niisiis, kui sa oled vaene, siis ’ära tüdi head tegemast’. (2. Tessalooniklastele 3:13) Ära kunagi otsi abi moraalsest järeleandmisest. Loo enesele hea vahekord Jehoovaga ja looda temale, et ta aitaks sul toime tulla elu probleemide ja raskustega. Neile, kes teenivad Jehoovat ja loodavad temale, soovitatakse tungivalt: „Alanduge Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal! Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!” — 1. Peetruse 5:6, 7.
[Väljavõte lk 6]
„Vaene, kel pole midagi hamba alla panna, vajab lootust . . . enam kui leiba”
[Pilt lk 7]
Jehoova tunnistajad aitavad inimestel panna oma lootus Jumalale