Naise väärikas roll Jumala sulaste seas vanal ajal
„Jehoova Jumal ütles: ’Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on [„kes on talle täienduseks”, NW]!’ ” — 1. MOOSESE 2:18.
1. Kuidas kirjeldab üks Piibli sõnaraamat naise osa vanal ajal?
„MITTE kusagil muistsetes Vahemeremaades ega Lähis-Idas ei antud naistele vabadust, mis neil nüüdisaja Lääne ühiskonnas on. Tavakohaselt allusid naised meestele, just nagu orjad allusid vabadele ja noored vanadele. [— — —] Poeglapsi peeti väärtuslikumaks kui tütarlapsi ning imikueas tüdrukuid jäeti mõnikord lageda taeva alla surema.” Selliselt kirjeldab üks Piibli sõnaraamat naise osa vanal ajal.
2., 3. a) Mida üks aruanne paljude tänapäeva naiste olukorra kohta näitab? b) Millised küsimused seoses sellega kerkivad?
2 Paljudes paikades üle kogu maailma pole olukord tänapäeval sugugi parem. Aastal 1994 pöörati USA riigidepartemangu iga-aastases inimõigustealases aruandes esimest korda tähelepanu naiste kohtlemisele. Ajalehe New York Times selleteemaline artikkel kuulutas oma pealkirjas: „193 riigist pärit andmed näitavad, et naiste igapäevane diskrimineerimine on elu reaalsus.”
3 Et Jehoova rahva kogudustega käib terves maailmas läbi suur hulk erisuguse kultuuritaustaga naisi, kerkivad mõningad küsimused, nagu: „Kas Jumal kavatses algul, et naist just eelmainitud viisil koheldaks? Kuidas koheldi naist Jehoova kummardajate hulgas Piibli aegadel? Ja kuidas tuleks naist tänapäeval kohelda?”
„Abi” ja „täiendus”
4. Mida täheldas Jehoova pärast seda, kui esimene mees oli Eedeni aias mõnda aega üksinda olnud, ja mida Jumal siis tegi?
4 Kui Aadam oli Eedeni aias mõnda aega üksinda olnud, täheldas Jehoova: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on [„kes on talle täienduseks”, NW]!” (1. Moosese 2:18) Vaatamata sellele, et Aadam oli täiuslik mees, oli Looja eesmärgi täideviimiseks vaja veel midagi. Selleks otstarbeks lõi Jehoova naise ja sõlmis esimese abielu. — 1. Moosese 2:21—24.
5. a) Kuidas on piiblikirjutajad heebreakeelset nimisõna, mille tõlkevaste on „abi”, sageli kasutanud? b) Millele osutab tõsiasi, et Jehoova viitas esimesele naisele kui „täiendusele”?
5 Kas sõnad „abi” ja „täiendus” osutavad sellele, et Jumal andis naisele alandava rolli? Otse vastupidi. Piibli kirjutajad kasutavad heebreakeelset nimisõna (ʽeʹzer), mille tõlkevaste on „abi”, tihti Jumala kohta. Näiteks öeldakse, et Jehoova on „meie abi ja meie kilp”. (Laul 33:20; 2. Moosese 18:4; 5. Moosese 33:7) Tekstis Hoosea 13:9 viitab Jehoova endale isegi kui Iisraeli „abile”. Mis puutub heebreakeelsesse sõnasse (neʹghedh), mille tõlkevaste on „täiendus”, siis selle selgituseks ütleb üks piibliõpetlane järgmist: „[Naiselt] ei oodata mitte ainult mehe abistamist igapäevatöödes ja lastele elu andmisel .., vaid ka vastastikust toetust, mida kaaslus võib pakkuda.”
6. Mida pärast naise loomist öeldi ja miks?
6 Seega ei ole selles midagi alandavat, et Jehoova kirjeldas naist kui „abi” ja „täiendust”. Naine oli oma vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt olemuselt ainulaadne. Ta oli mehele kohane paariline ja sobiv täiendus. Kuigi nad erinesid teineteisest, vajati neid mõlemaid, et ’täita maa’, nagu Looja eesmärgiks oli seadnud. Ilmselt just pärast seda, kui Jumal oli loonud nii mehe kui naise, „vaatas [ta] kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea”. — 1. Moosese 1:28, 31.
7., 8. a) Millist mõju pidi naise rollile avaldama patustamine Eedenis? b) Millised küsimused tõstatatakse seoses 1. Moosese 3:16 sõnade täitumisega Jehoova kummardajate hulgas?
7 Pärast patustamist muutus nii mehe kui naise olukord. Jehoova kuulutas neile mõlemale kui patustajatele kohtuotsuse. Rääkides võimalikest tagajärgedest, mida ta kaasneda lubab, kui otseselt tema enda põhjustatust, ütles Jehoova Eevale: „Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa käima peal oled.” Ta lisas veel: „Sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle!” (1. Moosese 3:16) Sellest ajast peale on paljud abielumehed oma naise üle võimutsenud — ja seda sageli karmilt. Naist pole hinnatud kui abilist ja täiendust, vaid teda on tihtilugu koheldud pigem kui teenijat või orja.
8 Mida aga tähendas 1. Moosese 3:16 sõnade täideminek neile naistele, kes Jehoovat kummardasid? Kas nad olid tõugatud alamasse ja alandatud seisusesse? Kaugel sellest! Ent mida öelda Piibli jutustuste kohta, milles räägitakse naisi puudutavatest tavadest ja kommetest, mis mõningates tänapäeva ühiskondades võivad vastuvõetamatutena näida?
Piibliliste tavade mõistmine
9. Millist kolme seika me peaksime meeles pidama, vaadeldes naistega seotud tavasid Piibli aegadel?
9 Piibli aegadel kohtlesid Jumala sulased naisi hästi. Muidugi on tolleaegseid naistega seotud tavasid vaadeldes kasulik meeles pidada mõningaid seiku. Esiteks seda, et kui Piiblis räägitakse ebameeldivatest vahejuhtumitest, mis leidsid aset kurjade meeste iseka võimutsemise tõttu, ei tähenda see veel, et Jumal naiste taolise kohtlemise heaks kiitis. Teiseks seda, et kuigi Jehoova lubas teatud aja jooksul oma sulastel mõningatest tavadest kinni pidada, andis ta nende kohta naiste kaitseks seadlusi. Kolmandaks seda, et me ei peaks muistsete tavade üle kaasaegsete mõõdupuude järgi otsustama. Teatud tavad, mis meie ajal elavatele inimestele võivad ebameeldivatena tunduda, ei pidanud tolle aja naiste meelest veel tingimata alandavad olema. Vaadelgem mõnda näidet.
10. Kuidas vaatas Jehoova polügaamiale, ja mis näitab, et ta ei hüljanud kunagi oma algset monogaamse abielu normi?
10 Polügaamia.a Jehoova algse eesmärgi kohaselt ei pidanud naine jagama oma meest ühegi teise naisega. Jumal lõi Aadamale ainult ühe naise. (1. Moosese 2:21, 22) Pärast mässu Eedenis ilmnes polügaamia esmakordselt Kaini suguvõsa liinis. Lõpuks sai sellest tava, mille mõned Jehoova kummardajad omaks võtsid. (1. Moosese 4:19; 16:1—3; 29:21—28) Kuigi Jehoova lubas polügaamiat ja see aitas suurendada Iisraeli rahvaarvu, ilmutas ta hoolitsust naiste vastu sellega, et andis selle kombe kohta seadlusi, mis kaitsesid abielunaisi ja nende lapsi. (2. Moosese 21:10, 11; 5. Moosese 21:15—17) Pealegi ei hüljanud Jehoova kunagi oma algset monogaamse abielu normi. Noa ja tema pojad, kellele korrati käsku ’olge viljakad ja täitke maa’, olid kõik ainuabielus. (1. Moosese 7:7; 9:1; 2. Peetruse 2:5) Rääkides sümboolselt oma suhetest Iisraeliga, kujutas Jumal ennast kui nendega ainuabielus meest. (Jesaja 54:1, 5) Ning lõpuks, Jeesus Kristus taaskehtestas Jumala algse monogaamse abielu normi ning algkristlaste kogudus pidas sellest kinni. — Matteuse 19:4—8; 1. Timoteosele 3:2, 12.
11. Miks maksti Piibli aegadel mõrsjaluna, ja kas see alandas naist?
11 Mõrsjaluna maksmine. Raamatus Ancient Israel—Its Life and Institutions („Muistse Iisraeli elu ja korraldus”) öeldakse: „Kohustuse tõttu maksta tütarlapse perekonnale mingi summa raha või anda midagi selle summa väärtuses paistab iisraellaste abielu ilmselt otsekui ostutehing. Kuid näib, et [mõrsjaluna] ei ole mitte niivõrd naise eest makstav hind, kuivõrd perekonnale antav hüvitus.” (Meie kursiiv.) Seega maksti mõrsjaluna naise perekonnale hüvituseks tütre kui tööjõu kaotuse eest ning ka vaeva ja kulu eest, mida tütre eest hoolitsemine perelt oli nõudnud. Nii et naise alandamise asemel tõendas see hoopis tema väärtust ta perekonna silmis. — 1. Moosese 34:11, 12; 2. Moosese 22:15; vaata 1989. aasta 15. jaanuari Vahitorni, lehekülgi 21—24 (inglise keeles).
12. a) Kuidas abielumeestele ja -naistele Pühakirjas aeg-ajalt viidati, ja kas need väljendid solvasid naisi? b) Mida tähelepanuväärset võib öelda väljendite kohta, mida Jehoova Eedenis kasutas? (Vaata allmärkust.)
12 Mees kui „omanik”. Aastal 1918 e.m.a. Aabrahami ja Saara elus asetleidnud vahejuhtum näitab, et tolleks ajaks oli ilmselt saanud tavaks vaadata abielumehele kui „omanikule” (heebrea keeles baʹʽal) ja abielunaisele kui ’omanikule kuuluvale’ (heebrea keeles beʽu·lahʹ). (1. Moosese 20:3, NW) Seejärel kasutatakse neid väljendeid Pühakirjas aeg-ajalt, ning miski ei viita sellele, et need eelkristliku ajajärgu naiste meelest solvavad oleksid olnud.b (5. Moosese 22:22, NW) Siiski ei võinud naist kohelda kui eraomandit. Omandit või vara võidi müüa, osta või isegi pärandiks saada, kuid nii ei olnud lugu naisega. „Koda ja vara on isade pärand, aga arukas naine on Jehoovalt!” ütleb Piibli õpetussõna. — Õpetussõnad 19:14; 5. Moosese 21:14.
Väärikas roll
13. Kuidas naine ennast tundis, kui jumalakartlik mees järgis Jehoova eeskuju ja kuuletus tema Seadusele?
13 Milline siis oli naise roll Jumala sulaste seas eelkristlikul ajajärgul? Kuidas temasse suhtuti ja kuidas teda koheldi? Lühidalt öeldes oli nii, et kui jumalakartlik mees järgis Jehoova eeskuju ja kuuletus tema Seadusele, tundis naine ennast väärikana ning tal oli palju õigusi ja eeliseid.
14., 15. Mis viitab sellele, et naisest peeti Iisraelis lugu, ja miks on Jehooval õigus oodata, et ka mehed, kes teda kummardavad, naistest lugu peaksid?
14 Naisest tuli lugu pidada. Iisraelile antud Jumala Seaduses oli käsk pidada lugu nii isast kui emast. (2. Moosese 20:12; 21:15, 17) „Igaüks teist peab austama oma ema ja isa,” öeldakse 3. Moosese 19:3. Kord, kui Batseba pöördus oma poja Saalomoni poole, „kuningas tõusis, läks temale vastu [ja] kummardas tema ees” lugupidamist osutades. (1. Kuningate 2:19) Teatmeteos Encyclopaedia Judaica märgib: „Prohvetlikke kujundeid, kus Jumala armastust Iisraeli vastu võrreldakse abielumehe armastusega oma naise vastu, võidi kasutada ainult ühiskonnas, kus naisest lugu peeti.”
15 Jehoova ootab, et mehed, kes teda kummardavad, peaksid naistest lugu, kuna ka tema ise peab naistest lugu. Viiteid sellele võib leida kirjakohtadest, kus Jehoova kasutab näitena naise tundmusi ja samastab oma tundeid naise omadega. (Jesaja 42:14; 49:15; 66:13) See aitab lugejail mõista Jehoova tundeid. On huvitav tähele panna, et heebreakeelne vaste sõnadele „halastus” ehk „kaastunne”, mida Jehoova enda kohta kasutab, on tihedalt seotud heebreakeelse vastega sõnale „emaihu” ning seda võib kirjeldada kui „emalikku tunnet”. — 2. Moosese 33:19; Jesaja 54:7.
16. Millistest näidetest ilmneb, et jumalakartliku naise nõuandeid peeti väärtuslikuks?
16 Jumalakartliku naise nõuandeid peeti väärtuslikuks. Kord, kui jumalakartlik Aabraham kõhkles oma jumalakartliku naise Saara nõuannet kuulda võtmast, ütles Jehoova talle: „Kuule ta sõna.” (1. Moosese 21:10—12) Eesavi hetiiditaridest naised „olid meelehärmiks Iisakile ja Rebekale”. Viimaks ütles Rebeka, kui rängalt ta seda küll üle elaks, kui ka nende poeg Jaakob abielluks hetiiditariga. Kuidas Iisak sellele reageeris? Jutustuses öeldakse: „Siis Iisak kutsus Jaakobi ja õnnistas teda; ja ta keelas teda ning ütles temale: ’Ära võta naist kaananlaste tütreist!’ ” Nii et kuigi Rebeka ei olnud andnud otsest nõu, langetas tema mees otsuse naise tundeid arvesse võttes. (1. Moosese 26:34, 35; 27:46; 28:1) Hiljem hoidis see, et kuningas Taavet kuulas Abigaili palvet, teda veresüüsse sattumast. — 1. Saamueli 25:32—35.
17. Mis näitab, et naisel oli perekonnas autoriteeti?
17 Naisel oli perekonnas autoriteeti. Lapsi kutsuti üles: „Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust.” (Õpetussõnad 1:8) „Tubli naise” kirjeldusest Õpetussõnade 31. peatükis ilmneb, et töökas abielunaine võis peale majapidamise korraldamise sooritada ka kinnisvaratehinguid, rajada viljaka põllu, tegelda väikeäriga ja olla tuntud oma tarkusesõnade poolest. Kiiduväärse naise juures kõige tähtsam oli aga tema aupaklik kartus Jehoova ees. Pole midagi imestada, et selline abielunaine oli väärt „palju enam kui korallid”! Punast vääriskoralli hinnati ehte- ja kaunistusmaterjalina väga kõrgelt. — Õpetussõnad 31:10—31, SP.
Naised, kes said Jumala erilise soosingu osaliseks
18. Kuidas osutati mõningatele naistele Piibli aegadel erilist soosingut?
18 Jehoova lugupidamist naise vastu võib näha erilisest soosingust, mida ta Piibli aegadel mõningatele naistele osutas. Haagari ja Saara juurde ning Maanoahi naise juurde tulid inglid, kes andsid neile edasi Jumala juhendid. (1. Moosese 16:7—12; 18:9—15; Kohtumõistjate 13:2—5) Naised teenisid kogudusetelgis ning olid lauljannadena Saalomoni õukonnas. — 2. Moosese 38:8; 1. Saamueli 2:22; Koguja 2:8.
19. Mil viisil kasutas Jehoova naisi mõnikord enda esindajana?
19 Iisraeli ajaloo jooksul kasutas Jehoova mitmel korral naist enda esindaja või eesträäkijana. Naisprohvet Deboora kohta on öeldud: „Iisraeli lapsed läksid üles tema juurde kohtusse.” (Kohtumõistjate 4:5) Pärast seda, kui Iisrael oli löönud Kaanani kuningat Jaabinit, sai Deboorale osaks väga eriline eesõigus. Ilmselt lõi tema, vähemalt osaliselt, võidulaulu, mis lõpuks sai Jehoova inspireeritud ülestähenduse osaks.c (Kohtumõistjate 5. peatükk) Sajandeid hiljem läkitas kuningas Joosija naisprohvet Hulda juurde Jehoovat küsitlema saadikud, kelle hulka kuulus ka ülempreester. Hulda võis autoriteetselt vastata: „Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal.” (2. Kuningate 22:11—15) Tol korral käskis kuningas neil saadikuil naisprohveti juurde minna, ent seda selleks, et Jehoovalt juhatust küsida. — Võrdle Malakia 2:7.
20. Millised näited osutavad sellele, et Jehoova on huvitatud naiste tunnetest ja heakäekäigust?
20 Jehoova huvi naiste heakäekäigu vastu võib selgelt näha neist juhtumitest, mil ta tegutses naiste heaks, kes teda kummardasid. Ta sekkus kaks korda sündmuskäiku, kaitsmaks Aabrahami kaunist naist Saarat vägistamise eest. (1. Moosese 12:14—20; 20:1—7) Jumal osutas soosingut Jaakobi naisele Leale, keda too vähem armastas, ’avades tema üsa’, nii et Lea tõi poja ilmale. (1. Moosese 29:31, 32) Kui kaks jumalakartlikku iisraeli ämmaemandat riskisid oma eluga, jättes heebrea poeglapsed Egiptuses surmamata, hindas Jehoova seda ja „andis neile suured pered”. (2. Moosese 1:17, 20, 21) Samuti vastas ta Hanna hardale palvele. (1. Saamueli 1:10, 20) Ja kui ühe prohveti lesk pidi seisma silmitsi võlausaldajaga, kes oli valmis tema lapsed võla katteks ära võtma, ei jätnud Jehoova teda hätta. Armastavalt aitas ta prohvet Eliisal selle lesknaise õlivarusid suurendada, nii et see sai oma võla ära maksta. Nii ei kaotanud lesknaine ei oma lapsi ega oma väärikust. — 2. Moosese 22:21, 22; 2. Kuningate 4:1—7.
21. Millise tasakaaluka pildi Heebrea Kirjad naise osast annavad?
21 Nii et Heebrea Kirjades ei kutsuta sugugi üles naisesse halvustavalt suhtuma, vaid esitatakse hoopis tasakaalukas pilt tema osast Jumala sulaste seas. Kuigi Jehoova ei kaitsnud teda kummardavaid naisi 1. Moosese 3:16 sõnade täidemineku eest, kohtlesid jumalakartlikud mehed, kes järgisid Jehoova eeskuju ja pidasid kinni tema Seadusest, naisi väärikalt ja lugupidamisega.
22. Kuidas oli naise roll muutunud selleks ajaks, kui Jeesus maa peale tuli, ja millised küsimused seoses sellega kerkivad?
22 Sajandite jooksul, mis järgnesid Heebrea Kirjade kirjutamisele, muutus naise roll juutide seas. Selleks ajaks kui Jeesus maa peale tuli, olid rabide pärimused naise religioosseid eesõigusi ja nende ühiskondlikku elu suuresti piiranud. Kas need pärimused mõjutasid seda, kuidas Jeesus naistesse suhtus? Kuidas tuleks kristlikku naist tänapäeval kohelda? Neid küsimusi arutatakse järgmises artiklis.
[Allmärkused]
a Vastavalt Eesti Entsüklopeediale (1994) on „polügaamia” „mitmikabielu, mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga”. Täpsemat terminit „polügüünia” defineeritakse kui „mitmenaisepidamist, mehe samaaegset abielu mitme naisega”.
b Heebrea Kirjades tervikuna viidatakse abielumehele ja -naisele palju sagedamini kui „mehele” (heebrea keeles ʼiš) ja „naisele” (heebrea keeles ʼiš·šahʹ). Näiteks Eedenis ei kasutanud Jehoova väljendeid „omanik” ja ’omanikule kuuluv’, vaid „mees” ja „naine”. (1. Moosese 2:24; 3:16, 17) Hoosea kuulutas oma prohvetiennustuses, et pärast vangipõlvest naasmist hüüab kahetsev Iisrael Jehoovat: „Minu mees!”, mitte enam: „Minu omanik!” See võib viidata sellele, et sõnal „mees” oli hellem tähendusvarjund kui sõnal „omanik”. — Hoosea 2:18, NW.
c Pane tähele mina-vormi kasutamist Deboora kohta Kohtumõistjate 5:7 sõnades.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mida näitavad sõnad „abi” ja „täiendus” selle kohta, millise rolli on Jumal naisele andnud?
◻ Mida me peaksime meeles pidama, vaadeldes naisi puudutavaid tavasid Piibli aegadel?
◻ Mis näitab, et naisel oli Jumala sulaste seas vanal ajal väärikas roll?
◻ Mil viisil osutas Jehoova eelkristliku ajajärgu naistele erilist soosingut?