Saa Jumala õpetusest kasu
„Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik.” — JESAJA 48:17.
1. Kuidas meil läheb, kui me Jumala õpetust ellu rakendame?
JEHOOVA JUMAL teab, mis on parim. Mitte keegi ei ületa teda mõtetes, sõnades ega tegudes. Meie Loojana on ta teadlik meie vajadustest ja rahuldab need külluslikult. Ta teab tõesti, kuidas meid õpetada. Ja kui me Jumala õpetust ellu rakendame, toob see meile kasu ja me saame tõeliselt õnnelikuks.
2., 3. a) Kuidas oleks Jumala vana-aja rahvale Tema käskudele kuuletumine kasuks tulnud? b) Milline on tulemus, kui me tänapäeval Jumala õpetust ellu rakendame?
2 Jumala õpetuses ilmneb Jumala siiras soov, et ta sulased pääseksid hädadest ja tunneksid elust rõõmu, rakendades tema seadusi ja põhimõtteid. Kui Jehoova vana-aja rahvas oleks Teda kuulanud, oleks ta saanud rikkalikke õnnistusi, sest Jumal oli talle öelnud: „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima! Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske! Siis oleks su rahu sarnanenud jõele ja su õigus oleks olnud otsekui mere lained!” — Jesaja 48:17, 18.
3 Jumala vana-aja rahvale oleks tulnud kasuks, kui selle liikmed oleksid tema käskudele ja õpetustele tähelepanu pööranud. Siis ei oleks rahvas pidanud babüloonlaste käe all kannatama, vaid oleks kogenud rahu ja heaolu, mis oleks olnud nii rikkalik, sügav ja kestev nagu jõevool. Veelgi enam, rahva õiglasi tegusid oleks olnud arvutult nagu merelaineid. Kui me Jumala õpetust oma elus rakendame, võime meie samamoodi saada sellest rikkalikku kasu. Milles see kasu seisneb?
See muudab inimeste elu
4. Kuidas on Jumala õpetus paljude inimeste elu mõjutanud?
4 Jumala õpetus on paljudele inimestele kasuks tulnud, sest see on muutnud nende elu paremaks. Need, kes rakendavad Jehoova õpetust ellu, hülgavad sellised „liha teod” nagu lodeva käitumise, ebajumalakummardamise, spiritismi, tülitsemise ja armukadeduse. Selle asemel ilmutavad nad vaimu vilju: armastust, rõõmu, rahu, pikameelsust, lahkust, headust, usku, tasadust ja enesevalitsemist. (Galaatlastele 5:19—23, NW) Nad järgivad ka Efeslastele 4:17—24 (NW) toodud nõuannet, kus Paulus õhutab kaaskristlasi, et nad ei käiks, nagu rahvad käivad oma mõistuse kasutuses ja vaimses pimeduses, võõrdununa Jumalale kuuluvast elust. Kristuse sarnased inimesed ei lase end juhtida tundetul südamel, vaid nad ’heidavad enesest ära oma vana isiksuse, mis sobib kokku nende endise käitumisviisiga, ja nad on uueks saanud oma mõistust mõjutavas jõus’. Nad ’panevad selga uue isiksuse, mis Jumala tahte kohaselt loodi tõelises õigluses ja lojaalsuses’.
5. Kuidas mõjutab Jumala õpetus seda, millist teed inimesed käivad?
5 Jumala õpetuse rakendamine on kasulik sellepärast, et see näitab meile, kuidas käia ühes Jumalaga. Kui me käime ühes Jehoovaga, nagu Noa käis, siis järgime eluviisi, mille meie Suur Õpetaja meile ette on näidanud. (1. Moosese 6:9; Jesaja 30:20, 21, NW) Rahvad „käivad oma mõistuse kasutuses”, nagu ütles apostel Paulus. Ja kui kasutud võivad mõned sellise mõistuse kirjutised küll olla! Üks inimene, kes pani Pompeji linnas tähele, mida ühele müürile oli kirjutatud, kirjutas ise nii: „On ime, oo müür, et sa ei ole nii rohke mõttetuse koorma all veel kokku varisenud.” Kuid „Jehoova õpetuses” ja Kuningriigi kuulutamise töös, mida tänu sellele õpetusele läbi viiakse, ei ole mõttetust. (Apostlite teod 13:12, NW) Selle töö kaudu tuuakse tõde armastavad inimesed mõistusele. Neile õpetatakse, kuidas lõpetada oma patusel teel käimine, olles teadmatuses Jumala eesmärkidest. Nad ei ole enam mõtlemise poolest pimeduses ega ajenda tundetu süda neid taotlema kasutuid eesmärke.
6. Kuidas on Jehoova õpetusele kuuletumine ja meie õnn omavahel seotud?
6 Jumala õpetuse kasu on ka see, et see teeb meid tuttavaks Jehoovaga ja sellega, kuidas ta tegutseb. Taoline tundmine toob meid Jumalale lähemale, kasvatab meis armastust tema vastu ja suurendab meis soovi temale kuuletuda. Tekstis 1. Johannese 5:3 öeldakse: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” Me täidame ka Jeesuse käske, sest me teame, et tema õpetus on pärit Jumalalt. (Johannese 7:16—18) Selline kuulekus kaitseb meid vaimse kahju eest ja edendab meie õnne.
Elu tõeline eesmärk
7., 8. a) Kuidas me peame mõistma Laul 90:12 sõnu? b) Kuidas me võime saada targa südame?
7 Jehoova õpetus tuleb meile kasuks, sest see näitab meile, kuidas elu eesmärgikindlalt kasutada. Tegelikult näitab Jumala õpetus meile, kuidas oma päevi ühes erilises mõttes arvestada. Väljavaade elada 70-aastaseks tõotab meile ühtekokku umbes 25550 elupäeva. Inimene, kes on 50-aastane, on neist 18250 päeva juba ära kulutanud, ja 7300 järelejäävat päeva tunduvad tõepoolest vähestena. Ehk mõistab ta just siis täielikumalt, miks prohvet Mooses palus Jumalalt Laulus 90:12: „Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!” Aga mida Mooses selle all mõtles?
8 Mooses ei mõelnud, et Jumal annaks teada iga iisraellase elupäevade täpse arvu. Nagu on kirjas Laulus 90, salmides 9 ja 10, mõistis see heebrea prohvet, et eluea pikkus võib olla umbes 70 kuni 80 aastat — mis on tõesti lühike. Seega väljendasid Laul 90:12 sõnad tõenäoliselt Moosese palvemeelset soovi, et Jehoova näitaks ehk õpetaks talle ja oma rahvale, kuidas näidata üles tarkust ’oma elupäevade’ hindamisel ja nende kasutamisel Jumalale meelepärasel viisil. Aga kuidas on lugu meiega? Kas meie peame igat väärtuslikku päeva kalliks? Kas me saame targa südame, kuna me püüame igat päeva vääriliselt meie Suure Õpetaja Jehoova Jumala auks kasutada? Jumala õpetus aitab meil just seda teha.
9. Mida võib oodata, kui me õpime oma päevi arvestama Jehoova auks?
9 Kui me õpime arvestama oma päevi Jehoova auks, võime ehk oma päevade arvestamist muudkui jätkata, sest Jumala õpetus jagab tundmist, mis viib igavesse ellu. Jeesus ütles: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.” (Johannese 17:3) Loomulikult on nii, et kui me omandaksime ka kogu ilmaliku tarkuse, mida on võimalik saada, ei tooks see meile igavest elu. Aga kui me saavutame universumi kahe kõige tähtsama isiku täpse tundmise ja seda tundmist ellu rakendame ning tõesti usku üles näitame, võime saada igavese elu.
10. Mida ütleb üks teatmeteos hariduse kohta, ja kuidas võib seda võrrelda Jumala õpetuse kasuga?
10 Ükskõik kui kaua me juba oleme elanud, pidagem meeles seda Jumala õpetuse märkimisväärset kasu: see annab selle ellurakendajate elule tõelise eesmärgi. Teatmeteoses The World Book Encyclopedia öeldakse: „Haridus peaks aitama inimestel saada ühiskonna kasulikeks liikmeteks. Samuti peaks see aitama neil arendada oma kultuuripärandi hindamist ja elada rahuldustpakkuvamat elu.” Jumala õpetus tuleb meile kasuks ka selles, et see aitab meil elada rahuldustpakkuvat elu. See arendab meis kui Jumala rahvas vaimse pärandi tõsist hindamist. Ja kindlasti teeb see meist ühiskonna kasulikud liikmed, sest see võimaldab meil oma eluliselt tähtsat osa inimeste vajaduste rahuldamises ülemaailmselt täita. Miks võib nõnda öelda?
Ülemaailmne õpetusprogramm
11. Kuidas tõstis Thomas Jefferson esile vajadust korraliku hariduse järele?
11 Jumala õpetus rahuldab inimeste vajadust hariduse järele selliselt, nagu seda ei tee ükski teine õpetusprogramm. Inimeste õpetamise vajadust märkis ära Thomas Jefferson, kellest sai Ameerika Ühendriikide kolmas president. Jefferson kirjutas 1786. aasta 13. augustil George Wythe’ile, oma sõbrale ja Iseseisvusdeklaratsiooni kaasallakirjutajale: „Mina arvan, et kogu meie seadustiku kõige tähtsamaks seaduseks on see seadus, mis sätestab inimeste hulgas teadmiste levitamist. Vabaduse ja õnne hoidmiseks pole võimalik välja töötada ühtki teist kindlat alust. . . . Kuulutage, mu kallis härra, ristisõda teadmatuse vastu; kehtestage ja parandage seadusi lihtrahva harimiseks. Teatage meie kaasmaalastele . . . , et maksud, mis makstakse [hariduse] eesmärgil, moodustavad vaevalt tuhandiku sellest, mida tuleks maksta kuningatele, preestritele ja ülikutele, kes meie seast siis esile kerkivad, kui me rahva teadmatusse jätame.”
12. Miks võib öelda, et Jumala õpetus on kõige edukam ja kasulikum ülemaailmne haridusprogramm?
12 Selle asemel et jätta õiglaselt meelestatud inimesed teadmatusse, pakub Jehoova õpetus parimat ülemaailmset haridusprogrammi, mis neile kasu toob. Kui Teine maailmasõda oli 50 aastat tagasi ikka veel möllamas, nägi Ameerika Ühendriikide Hariduse Taastamise Komitee pakilist vajadust „ülemaailmse hariduse” järele. See vajadus on ikka veel olemas, kuid Jumala õpetus on ainuke edukas ülemaailmne haridusprogramm. See on ka kõige kasulikum programm, sest see toob inimesed välja meeleheitest, ehitab neid moraalses ja vaimses mõttes üles, päästab nad maailma uhkusest ja eelarvamustest ning jagab teadmisi igavese elu saamiseks. Eelkõige tuleb see programm kõikjal elavatele inimestele kasuks seepärast, et see õpetab neid teenima Jehoova Jumalat.
13. Kuidas lähevad Jesaja 2:2—4 sõnad tänapäeval täide?
13 Praegu saavad Jumala õpetusest kasu suured rahvahulgad, kes on saanud Jumala sulasteks. Nad on teadlikud oma vaimsetest vajadustest ja teavad kindlalt, et Jehoova päev on lähedal. (Matteuse 5:3, NW; 1. Tessalooniklastele 5:1—6) Just nüüd, „viimseil päevil”, on need inimesed kõigist rahvastest voolamas Jehoova mäe, tema puhta kummardamise juurde. See seisab kindlana ja tõuseb kõrgemale igasugusest muust kummardamisest, mis on Jumala tahte vastu. (Jesaja 2:2—4) Kas sinul, kes sa oled Jehoova pühendunud tunnistaja, pole rõõm kuuluda üha kasvava rahva hulka, kes kummardab Jehoovat ja saab Jumala õpetusest kasu? Kui imeline on kuuluda nende hulka, kes hüüavad: „Kiitke Jahi, te inimesed!” — Laul 150:6, NW.
Kasulik mõju meie vaimule
14. Millist kasu toob Pauluse 1. Korintlastele 14:20 toodud nõuande järgimine?
14 Jumala õpetuse mitmetahulise kasu hulka kuulub ka see hea mõju, mida see avaldab meie mõtteviisile ja vaimule. See ergutab meid mõtlema kõigele, mis on õiglane, kõlbeliselt puhas, vooruslik ja kiiduväärne. (Filiplastele 4:8, NW) Jehoova õpetus aitab meil järgida Pauluse nõuannet: „Olge lapsed kurjuses; kuid mõtteviisi poolest saage täisealiseks.” (1. Korintlastele 14:20) Kui me seda manitsust rakendame, ei otsi me teadmisi kurjuse kohta. Lisaks kirjutas Paulus: „Kõik kibedus ja äkiline meel ja viha ja kisa ja pilge jäägu teist kaugele ära ühes kõige pahaga.” (Efeslastele 4:31, meie kursiiv) Selle nõuande järgimine aitab meil hoiduda ebamoraalsusest ja teistest tõsistest pattudest. Samal ajal kui see võib meile füüsilises ja vaimses mõttes kasuks tulla, teeb meile eriti rõõmu teadmine, et me meeldime Jumalale.
15. Mis võib aidata meil mõtlemises vooruslikuks jääda?
15 Kui me tahame jääda mõtlemises vooruslikuks, on üheks abinõuks hoidumine ’halvast seltskonnast, mis rikub kasulikud harjumused’. (1. Korintlastele 15:33, NW) Meie kui kristlased ei seltsi hoorajate, abielurikkujate ja teiste patustajatega. Seega on loogiline, et me ei tohi seltsida taoliste isikutega ka sel teel, et loeme midagi nende kohta, et saada meelelist naudingut, või vaatame neid televiisorist või kinofilmilt. Süda on reetlik, temas võib kergesti tekkida soov kurja järele ja kiusatus kurja teha. (Jeremija 17:9, NW) Hoidugem seetõttu taolistest kiusatustest, pidades ustavalt kinni Jumala õpetusest. See võib nende mõtteviisile, ’kes armastavad Jehoovat’, sedavõrd kasulikku mõju avaldada, et nad ’vihkavad kurja’. — Laul 97:10.
16. Kuidas võib Jumala õpetus mõjutada seda, millist vaimu me ilmutame?
16 Paulus ütles oma kaastöölisele Timoteosele: „Issand olgu vaimuga, mida sa osutad. Tema ärateenimata lahkus olgu teiega.” (2. Timoteosele 4:22, NW) Apostel soovis, et Jumal kiidaks Issand Jeesus Kristuse kaudu heaks Timoteost ja teisi kristlasi tegutsema paneva jõu. Jumala õpetus aitab meil ilmutada armastavat, lahket, tasast vaimu. (Koloslastele 3:9—14) Kuidas see küll erineb paljude neil viimseil päevil elavate inimeste vaimust! Nad on hooplejad, tänamatud, loomupärase kiindumuseta, vastu igasugusele kokkuleppele, kangekaelsed, lõbuarmastajad, nad pole tõeliselt Jumalale andunud. (2. Timoteosele 3:1—5, NW) Kui me jätkame Jumala õpetuse ellurakendamist ja sellest kasusaamist, siis me ilmutame vaimu, mis teeb meid Jumala ja kaasinimeste silmis kalliks.
Kasulik inimsuhetes
17. Miks on alandlik koostöö tegemine nii tähtis?
17 Jehoova õpetus aitab meil näha, millist kasu toob alandlik koostöö kaaskummardajatega. (Laul 138:6) Erinevalt paljudest tänapäeva inimestest ei astu me küll üle õiglastest põhimõtetest, kuid oleme valmis kokkuleppeks. Näiteks toob palju head see, et ametissemääratud ülevaatajad on valmis vanemate koosolekute käigus kokkuleppele jõudma. Need mehed võivad rääkida rahulikult tõe huvides, laskmata tunnetel loogikat varjutada või lahkhelisid põhjustada. Kõigile koguduseliikmetele tuleb kasuks see ühtsuse vaim, mida me kõik kogeme, kui me Jumala õpetust pidevalt ellu rakendame. — Laul 133:1—3.
18. Millist suhtumist kaasusklikesse aitab Jumala õpetus meil arendada?
18 Jumala õpetus tuleb meile kasuks ka sel teel, et see aitab meil kaasusklikesse õigesti suhtuda. Jeesus ütles: „Ükski ei või tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes mind on läkitanud.” (Johannese 6:44) Eriti aastast 1919 on Jehoova lasknud oma sulastel oma kohtuotsuseid kuulutada, ning Saatana maailmasüsteem on selle ülemaailmse hoiatuse tõttu rappunud ja värisenud. Samal ajal on Jumal ajendanud jumalakartlikke inimesi — „rikkusi” — eraldama end rahvastest ja täitma koos võitud kristlastega Jehoova kummardamiskoda toredusega. (Haggai 2:7) Kindlasti peaksime suhtuma taolistesse Jumala kutsutud rikkustesse kui armastatud kaaslastesse.
19. Mida näitab Jumala õpetus selle kohta, kuidas kristlased võivad omavahelisi lahkhelisid lahendada?
19 Kuna igaüks meist on ebatäiuslik, ei lähe kõik alati probleemideta. Kui Paulus hakkas valmistuma teisele misjonireisile minekuks, tahtis Barnabas kindlasti Markuse kaasa võtta. Paulus ei olnud sellega nõus, sest Markus „oli [neist] lahkunud Pamfüülias ega olnud ühes nendega läinud tööle”. Tagajärjeks oli „äge vihapurse” (NW). Barnabas võttis Markuse Küprosele kaasa, samal ajal kui Paulus käis koos Siilasega läbi Süüria ja Kiliikia. (Apostlite teod 15:36—41) Hiljem see lõhe ilmselt parandati, sest Markus oli koos Paulusega Roomas ja apostel rääkis temast hästi. (Koloslastele 4:10) Jumala õpetus tuleb meile kasuks ka selles, et see näitab, kuidas kristlased võivad omavahelisi lahkhelisid lahendada, järgides selleks näiteks nõuannet, mille andis Jeesus Matteuse 5:23, 24 ja Matteuse 18:15—17.
Alati kasulik ja võidukas
20., 21. Mida peaks käesolev Jumala õpetuse vaatlemine ajendama meid tegema?
20 Kahtlemata võime me kõik Jumala õpetuse kasu ja võidukuse käesolevagi vaatluse põhjal näha, et seda õpetust on tarvis oma elus pidevalt rakendada. Niisiis, võtkem palvemeelses vaimus pidevalt vastu õpetust meie Suurelt Õpetajalt. Peagi võidutseb Jumala õpetus nagu ei kunagi varem. See võidutseb siis, kui selle maailma tarkadel on käes viimane hingetõmme. (Võrdle 1. Korintlastele 1:19.) Veelgi enam, kui veel miljonid inimesed õpivad tundma ja täitma Jumala tahet, on maa täis Jehoova tundmist, otsekui veed katavad merepõhja. (Jesaja 11:9) Kui suurejooneliselt tuleb see kasuks kuulekale inimkonnale ja mõistab Jehoova õigeks Universumi Suveräänina!
21 Jehoova õpetus on alati kasulik ja võidukas ning jääb selleks. Kas sina kui Jumala suure Õpiku innukas uurija saad sellest pidevalt kasu? Kas sa elad kooskõlas Piibliga ja jagad selle tõdesid teistele? Kui sa seda teed, võid igatsusega oodata Jumala õpetuse täielikku võidutsemist meie Suure Õpetaja, Suveräänse Issanda Jehoova auks.
Mida sa õppisid?
◻ Kuidas võib Jumala õpetus meie elu mõjutada?
◻ Kuidas rahuldab Jehoova õpetus vajadust hariduse järele?
◻ Millist kasulikku mõju võib Jumala õpetus avaldada meie mõtteviisile ja hoiakule?
◻ Kuidas osutub Jumala õpetus kasulikuks inimsuhete vallas?
[Pilt lk 15]
Jumala õpetus näitab meile, kuidas käia ühes Jumalaga, nagu Noa käis
[Pilt lk 17]
Kõigist rahvastest inimesed voolavad Jehoova mäe juurde