104. peatükk
Kolmandat korda on kuulda Jumala häält
TEMPLIS olles on Jeesus tundnud sügavat ahastust surma pärast, millega tal peagi tuleb silmitsi seista. Kõige enam teeb talle muret see, kuidas see mõjub Isa mainele, seepärast palvetab ta: „Isa, austa oma nime!”
Taevast kostub võimas hääl, mis kuulutab: „Mina olen juba austanud ja austan veel!”
Jeesuse ümber seisev rahvas on hämmingus. „Ingel rääkis temaga!” ütlevad ühed. Teised väidavad pikse olevat müristanud. Kuid tegelikult kõneles Jehoova Jumal! Ent see pole esimene kord, mil ühenduses Jeesusega on olnud kuulda Jumala häält.
Kolm ja pool aastat tagasi kuulis Ristija Johannes Jeesuse ristimise ajal, kuidas Jumal Jeesuse kohta ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” Mõni aeg pärast eelmist paasapüha kuulsid ka Jeesuse muutmist näinud Jakoobus, Johannes ja Peetrus, kuidas Jumal kuulutas: „See on mu armas Poeg, kellest mul on hea meel; teda kuulake!” Ja nüüd, 10. niisanil, neli päeva enne Jeesuse surma, kuulevad inimesed juba kolmandat korda Jumala häält. Ent seekord kõneleb Jehoova nõnda, et teda saavad kuulda suured rahvahulgad!
Jeesus selgitab: „See hääl ei sündinud minu pärast, vaid teie pärast.” See on tõend selle kohta, et Jeesus on tõesti Jumala Poeg, tõotatud Messias. „Nüüd käib kohus üle selle maailma,” jätkab Jeesus, „nüüd tõugatakse välja selle maailma vürst.” Tegelikult on Jeesuse ustav elutee kinnituseks sellele, et Kurat-Saatan, selle maailma vürst, on teeninud ära ’väljatõukamise’, hävitamise.
Viidates oma peatselt saabuva surma tagajärgedele, lausub Jeesus: „Ja mina tahan, kui mind maast üles tõstetakse, kõik [„kõiksugu inimesi”, UM] tõmmata enese juurde!” Tema surm pole üldsegi kaotus, sest selle kaudu tõmbab ta inimesi enese juure, nii et nad võivad tunda rõõmu igavesest elust.
Aga rahvas väidab vastu: „Me oleme kuulnud käsuõpetusest, et Kristus jääb igavesti. Kuidas siis sina ütled, et Inimese Poeg ülendatakse? Kes on see Inimese Poeg?”
Vaatamata kõigile tõenditele, kaasa arvatud Jumala enese hääle kuulmine, ei usu enamik inimesi, et Jeesus Kristus on tõeline Inimese Poeg, tõotatud Messias. Ent nagu kuus kuud varem lehtmajade püha aegu, kõneleb Jeesus jälle iseenesest kui „valgusest” ning ergutab oma kuulajaid: „Uskuge valgusesse, niikaua kui teil valgus on, et te saaksite valguse lasteks!” Seda öelnud, lahkub Jeesus ja peidab enese ära, sest ilmselt on ta elu ohus.
Kuna juutidel puudub usk Jeesusesse, lähevad täide Jesaja sõnad, mille kohaselt ’inimeste silmad on tehtud pimedaks ja nende südamed kõvaks, et nad ei pöörduks ega paraneks’. Jesaja nägi nägemuses Jehoova taevast õukonda, kus koos Jehoovaga oli ka Jeesus oma auhiilguses enne inimeseks saamist. Ent vastavalt Jesaja sõnadele lükkavad juudid tõrksalt kõrvale tõendid, et Tema ongi nende tõotatud Vabastaja.
Teisest küljest on koguni ülemate (ilmselt juudi kõrgema kohtu süneedriumi liikmete) hulgas palju neid, kes tegelikult usuvad Jeesusesse. Kaks nende ülemate hulgast on Nikodeemus ja Joosep Arimaatiast. Ent vähemalt praegusel hetkel ei tunnista need ülemad avalikult oma usku, sest nad kardavad, et vastasel juhul lastakse nad nende ametist sünagoogis lahti. Kui paljust need inimesed küll ilma jäävad!
Edasi märgib Jeesus: „Kes minusse usub, see ei usu mitte minusse, vaid sellesse, kes mind on läkitanud! Ja kes näeb mind, see näeb seda, kes mind on läkitanud. [—] Ja kui keegi kuuleb minu sõnu ega pea neid, selle üle ei mõista mina kohut; sest mina ei ole tulnud kohut mõistma maailma üle, vaid maailma õndsaks tegema [„päästma”, UM]. [—] Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval.”
Armastus inimmaailma vastu ajendas Jehoovat läkitama Jeesust, nii et need, kes usuvad temasse, võiksid saada päästetud. Inimeste päästmise otsustab see, kas nad kuuletuvad kõigele sellele, millest Jumal on käskinud Jeesusel rääkida. Kohtumõistmine toimub „viimsel päeval”, Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal.
Lõpuks ütleb Jeesus: „Ma ei ole rääkinud iseenesest, vaid Isa, kes mind on läkitanud, on mulle andnud käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima. Ja ma tean, et tema käsk on igavene elu. Mida ma nüüd räägin, seda ma räägin nõnda, kuidas Isa mulle on öelnud!” Johannese 12:28—50; 19:38, 39; Matteuse 3:17; 17:5; Jesaja 6:1, 8—10.
▪ Millisel kolmel juhtumil oli ühenduses Jeesusega kuulda Jumala häält?
▪ Kuidas nägi prohvet Jesaja Jeesuse auhiilgust?
▪ Kes on need Jeesusesse uskuvad ülemad, ent miks nad ei tunnista teda avalikult?
▪ Mis on see „viimne päev” ja mille põhjal siis inimeste üle kohut mõistetakse?