Kolmeteistkümnes peatükk

Kahe kuninga konflikt

1., 2. Miks peaks meid huvitama prohvetiennustus, mis on kirjas Taanieli 11. peatükis?

KAKS rivaalitsevat kuningat on haaratud võimuvõitlusse, milles nad kõik välja panevad. Aastate jooksul on peal kord üks, kord teine. Aeg-ajalt on ülemvõim ühe kuninga käes ja teine jääb tegevusetuks ning on ka perioode, mil konflikt hoopis lakkab. Kuid seejärel puhkeb ootamatult järgmine lahing ja konflikt jätkub. Selle draama osatäitjate hulgas on olnud Süüria kuningas Seleukos I Nikator, Egiptuse kuningas Ptolemaios I Soter, Süüria printsess ja Egiptuse kuninganna Kleopatra I, Rooma keisrid Augustus ja Tiberius ning Palmyra kuninganna Zenobia. Konflikti lõpu eel on sellesse sekkunud ka natslik Saksamaa, kommunistlike riikide blokk, anglo-ameerika suurvõim, Rahvasteliit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Lõppvaatuseks on episood, mida pole ette näinud ükski neist poliitilistest süsteemidest. Jehoova ingel andis selle erutava ennustuse prohvet Taanielile teada umbes 2500 aastat tagasi (Taanieli 11. peatükk).

² Kui põnevil Taaniel küll võis olla, kui ingel avaldas talle kahe tulevase kuninga vahelise rivaalitsemise üksikasju! See draama pakub huvi ka meile, sest võimuvõitlus nende kahe kuninga vahel kestab meie päevini välja. Kui näeme, kuidas ajalugu on kinnitanud selle ennustuse esimese osa õigsust, tugevdab see meie usku ja veendumust, et kindlasti täitub ka selle prohvetliku ülestähenduse viimane osa. Pannes tähele seda ennustust, saame selge ettekujutuse, kus me asume ajavoolus. Samuti tugevdab see meie kindlat otsust jääda selles konfliktis erapooletuks ja oodata kannatlikult hetke, mil Jumal hakkab meie heaks tegutsema (Laul 146:3, 5). Kuulakem siis terase tähelepanuga, mida Jehoova ingel Taanielile räägib.

KREEKA KUNINGRIIGI VASTU

 3. Keda toetas ingel ”meedlase Daarjavese esimesel aastal”?

³ ”Ma seisin meedlase Daarjavese esimesel aastal [539/538 e.m.a.] temale toeks ning kaitseks,” ütles ingel (Taaniel 11:1). Daarjaves oli juba surnud, kuid ingel viitas tema valitsusajale kui prohvetliku sõnumi lähteajale. See oli sama kuningas, kes käskis Taanieli lõvide august välja tõsta. Daarjaves oli andnud ka korralduse, et kõik tema alamad peavad kartma Taanieli Jumalat (Taaniel 6:22—28). Ent see, kellele ingel toeks seisis, ei olnud mitte meedlane Daarjaves, vaid selle ingli kaaslane Miikael — Taanieli rahva vürst. (Võrdle Taaniel 10:12—14.) Jumala ingel pakkus seda tuge siis, kui Miikael võitles Meedia-Pärsia deemonvürstiga.

4., 5. Kes olid need neli ettekuulutatud Pärsia kuningat?

⁴ Jumala ingel jätkas: ”Vaata, veel kolm kuningat tõuseb Pärsias ja neljas soetab suurema rikkuse kui kõik muud; ja kui ta oma rikkuse tõttu on saanud vägevaks, paneb ta kõik liikuma Kreeka kuningriigi vastu” (Taaniel 11:2). Aga kes olid need Pärsia valitsejad?

⁵ Esimesed kolm kuningat olid Kyros Suur, Kambyses II ja Dareios I (Hystaspes). Kuna Bardija (või ehk Gaumata-nimeline trooninõudleja) valitses vaid seitse kuud, ei võetud ennustuses arvesse tema üürikest valitsusaega. Aastal 490 e.m.a. üritas kolmas kuningas Dareios I tungida Kreekasse teist korda. Kuid pärslased purustati Maratoni lähedal ja nad taandusid Väike-Aasiasse. Kuigi Dareios valmistus hoolega järgmiseks sõjakäiguks Kreeka vastu, ei saanud ta seda teoks teha oma surma tõttu, mis saabus neli aastat hiljem. See jäi ta poja ning järeltulija, ”neljanda” kuninga Xerxes I hooleks. Tema oli see kuningas Ahasveros, kes abiellus Estriga (Ester 1:1; 2:15—17).

6., 7. a) Kuidas pani neljas kuningas ”kõik liikuma Kreeka kuningriigi vastu”? b) Millega lõppes Xerxese sõjakäik Kreeka vastu?

⁶ Xerxes I pani tõepoolest ”kõik liikuma Kreeka kuningriigi vastu” ehk sõltumatute Kreeka riikide kui grupi vastu. ”Kihutatuna tagant ambitsioonikate õukondlaste poolt, korraldas Xerxes pealetungi maal ja merel,” ütleb raamat ”The Medes and Persians—Conquerors and Diplomats”. Kreeka ajaloolane Herodotos, kes elas 5. sajandil e.m.a., kirjutab, et ”selle ekspeditsiooniga võrreldes paistavad kõik teised tühistena”. Ta väidab oma ülestähenduses mereväe kohta, et ”kokku oli selles 517610 meest. Jalaväge oli 1700000, ratsaväge 80000. Arvestan juurde veel araablased kaamelitel ja liibüalased vankritel — kokku 20000 meest. Kui laevade meeskonnad ja maavägi kokku arvestada, saame 2317610 meest”.

⁷ Plaanides ei midagi vähemat kui täielikku vallutamist, viis Xerxes I oma hiigelväe Kreeka vastu aastal 480 e.m.a. Tulnud toime kreeklaste viivitustaktikaga Termopüülide juures, laastasid pärslased Ateena. Kuid Salamise juures tabas neid kohutav kaotus. Järgmise võidu said kreeklased aastal 479 e.m.a. Plataia all. Mitte ükski seitsmest kuningast, kes pärast Xerxest järgmise 143 aasta jooksul Pärsia impeeriumi troonile tulid, ei viinud sõjategevust enam Kreekasse. Ent siis tõusis Kreekas üks võimas kuningas.

SUUR KUNINGRIIK JAGUNEB NELJAKS

 8. Milline ”kangelaskuningas” siis tõusis ja kuidas hakkas ta ’valitsema suure võimuga’?

⁸ ”Siis tõuseb kangelaskuningas, valitseb suure võimuga ja teeb, mida tahab,” ütles ingel (Taaniel 11:3). Kahekümneaastane Aleksander ’tõusis’ Makedoonia kuningaks aastal 336 e.m.a. Ta sai tõesti ”kangelaskuningaks” — Aleksander Suureks. Ajendatuna oma isa Philippos II plaanidest, hõivas ta Pärsia provintsid Lähis-Idas. Ületanud Eufrati ja Tigrise jõe, ajasid tema 47000 meest Gaugamela lähedal laiali Dareios III 250000 sõdurit. Seejärel Dareios põgenes ja ta mõrvati, millega lõppes Pärsia kuningate dünastia. Nüüd sai Kreeka maailmariigiks ning Aleksander ’valitses suure võimuga ja tegi, mida tahtis’.

9., 10. Kuidas osutus õigeks ennustus, et Aleksandri järglased ei saa tema kuningriiki?

⁹ Aleksandril oli maailma valitsemiseks vähe aega, sest Jumala ingel lisas: ”Niipea kui ta on tõusnud, murdub ta kuningriik ja jaguneb taeva nelja tuule poole, aga mitte tema järglastele ja ilma selle võimuta, millega tema valitses; sest tema kuningriik kistakse ära ja saab teistele, aga mitte neile” (Taaniel 11:4). Aleksander polnud veel 33-aastanegi, kui aastal 323 e.m.a. võttis äkiline haigushoog temalt Babülonis elu.

¹⁰ Aleksandri määratu suurt impeeriumi ei saanud ”tema järglased”. Ta vend Philippos III Arrhidaios valitses vähem kui seitse aastat ning ta mõrvati Aleksandri ema Olympiase õhutusel aastal 317 e.m.a. Aleksandri poeg Aleksander IV valitses kuni aastani 311 e.m.a., mil ta suri Kassandrose, ühe oma isa väejuhi käe läbi. Aleksandri vallaspoeg Herakles üritas valitseda oma isa nimel, kuid ta tapeti aastal 309 e.m.a. Seega lõppes Aleksandri liin ja ta sugu jäi ”ilma [tema] võimuta”.

11. Kuidas jagunes Aleksandri kuningriik ”taeva nelja tuule poole”?

¹¹ Pärast Aleksandri surma jagunes tema kuningriik ”taeva nelja tuule poole”. Tema paljud väejuhid hakkasid territooriume haarates omavahel tülitsema. Ühe silmaga väejuht Antigonos I üritas kogu Aleksandri impeeriumi oma kontrolli alla saada. Kuid ta hukkus Ipsose lahingus Früügias. Aastaks 301 e.m.a. oli Aleksandri nelja väejuhi võimu all tohutu territoorium, mille oli vallutanud nende ülemjuhataja. Kassandros valitses Makedooniat ja Kreekat. Lysimachos sai oma kontrolli alla Väike-Aasia ja Traakia. Seleukos I kindlustas endale Mesopotaamia ja Süüria. Ptolemaios I aga võttis Egiptuse ja Palestiina. Prohvetliku sõna kohaselt jagunes Aleksandri suur impeerium neljaks hellenistlikuks kuningriigiks.

TÕUSEB KAKS RIVAALITSEVAT KUNINGAT

12., 13. a) Kuidas jäi neljast hellenistlikust kuningriigist järele kaks? b) Millise dünastia rajas Seleukos Süürias?

¹² Mõni aasta pärast võimuletulekut Kassandros suri ja aastal 285 e.m.a. võttis Lysimachos Kreeka impeeriumi Euroopa osa enda valdusse. Aastal 281 e.m.a. langes Lysimachos lahingus Seleukos I vastu, mistõttu suurem osa Aasia territooriumist sattus Seleukose võimu alla. Aleksandri ühe väejuhi pojapoeg Antigonos II Gonatas tõusis Makedoonia troonile aastal 276 e.m.a. Aja jooksul sattus Makedoonia sõltuvusse Roomast ja aastaks 146 e.m.a. oli temast saanud Rooma provints.

¹³ Nüüd oli neljast hellenistlikust kuningriigist alles jäänud vaid kaks tähelepanuväärsemat — neist ühte valitses Seleukos I ja teist Ptolemaios I. Seleukos pani Süürias aluse Seleukiidide dünastiale. Tema rajatud linnade hulgas olid Antiookia — uus Süüria pealinn — ja sadamalinn Seleukeia. Apostel Paulus õpetas hiljem Antiookias, kus Jeesuse järelkäijaid hakati esimest korda nimetama kristlasteks (Apostlite teod 11:25, 26; 13:1—4). Seleukos mõrvati aastal 281 e.m.a., kuid tema dünastia valitses aastani 64 e.m.a., mil Rooma väejuht Gnaeus Pompeius muutis Süüria Rooma provintsiks.

14. Millal rajati Egiptuses Ptolemaioste dünastia?

¹⁴ Neljast hellenistlikust kuningriigist püsis kõige kauem see, mida valitses Ptolemaios I, kes võttis endale kuninga tiitli aastal 305 e.m.a. Ptolemaioste dünastia, mille ta rajas, valitses Egiptust kuni aastani 30 e.m.a., mil Rooma ta alistas.

15. Millised kaks tugevat kuningat tõusid esile neljast hellenistlikust kuningriigist ja milline võitlus nende vahel algas?

¹⁵ Seega tõusid neljast hellenistlikust kuningriigist esile kaks tugevat kuningat — Seleukos I Süürias ja Ptolemaios I Egiptuses. Neist kahest kuningast algas ”Põhja kuninga” ja ”Lõuna kuninga” vaheline pikk võitlus, mida kirjeldatakse Taanieli 11. peatükis. Jehoova ingel jättis kuningate nimed mainimata, sest nende kahe kuninga osatäitjad ning rahvus pidid sajandite jooksul muutuma. Tarbetuid üksikasju nimetamata mainis ingel üksnes selle konfliktiga seotud valitsejaid ja sündmusi.

KONFLIKT ALGAB

16. a) Kellest olid need kaks kuningat põhja pool ja lõuna pool? b) Millised kuningad asusid esmalt ”Põhja kuninga” ja ”Lõuna kuninga” rolli?

¹⁶ Kuula! Kirjeldades selle dramaatilise konflikti algust, ütleb Jehoova ingel: ”Lõuna kuningas saab vägevaks, samuti üks tema [Aleksandri] vürstidest; aga see [Põhja kuningas] saab temast vägevamaks ja valitseb; tema valitsus on suur võim” (Taaniel 11:5). Nimetused ”Põhja kuningas” ja ”Lõuna kuningas” viitavad kuningatele, kes tegutsesid põhja ja lõuna pool Taanieli rahvast, kes oli tolleks ajaks Babüloonia vangistusest vabanenud ja Juudamaale tagasi tulnud. Esmane ”Lõuna kuningas” oli Egiptuse Ptolemaios I. Üks Aleksandri väejuhtidest, kes sai vägevamaks kui Ptolemaios I ja valitses ”suure võimuga”, oli Süüria kuningas Seleukos I. Tema asus ”Põhja kuninga” rolli.

17. Kelle ülemvõimu all oli Juudamaa siis, kui puhkes Põhja ja Lõuna kuninga vaheline konflikt?

¹⁷ Selle konflikti puhkedes oli Juudamaa Lõuna kuninga ülemvõimu all. Alates umbes aastast 320 e.m.a. mõjutas Ptolemaios I juute asunikena Egiptusse tulema. Juudi koloonia õitses Aleksandrias, kuhu Ptolemaios I rajas kuulsa raamatukogu. Juudamaa juudid jäid Ptolemaioste Egiptuse ehk Lõuna kuninga võimu alla kuni aastani 198 e.m.a.

18., 19. Kuidas tegid kaks rivaalitsevat kuningat aja jooksul ”võrdse kokkuleppe”?

¹⁸ Nende kahe kuninga kohta ennustas ingel: ”Mõne aasta pärast teevad nad omavahel liidu ja Lõuna kuninga tütar tuleb Põhja kuninga juurde selleks, et teha võrdne kokkulepe. Kuid [tütre] käsivarre jõud ei säili; ja ta [heebrea keeles meessoost] ei jää seisma ega tema käsivars; ning [tütar] ise antakse ära ja need, kes ta sinna tõid, ja see, kes põhjustas tema sündimise, ja see, kes ta neil aegadel tugevaks tegi” (Taaniel 11:6, UM). Kuidas see juhtus?

¹⁹ Selles ennustuses ei mõeldud Seleukos I poega ja järeltulijat Antiochos I-st, kuna tema ei pidanud Lõuna kuninga vastu ühtegi otsustavat sõda. Kuid tema järeltulija Antiochos II pidas Ptolemaios I poja Ptolemaios II vastu pika sõja. Antiochos II ja Ptolemaios II olid vastavalt Põhja kuninga ja Lõuna kuninga rollis. Antiochos II oli abielus Laodikega ja neil oli poeg nimega Seleukos II, kuid Ptolemaios II-l oli tütar Berenike. Aastal 250 e.m.a. tegid need kaks kuningat ”võrdse kokkuleppe”. See liit läks Antiochos II-le maksma selle, et tal tuli ennast lahutada oma naisest Laodikest ja abielluda Berenikega, ”Lõuna kuninga tütrega”. Berenikega oli tal poeg, kes sai Laodike poegade asemel Süüria troonipärijaks.

20. a) Mis mõttes ei jäänud Berenike ”käsivars” seisma? b) Kuidas anti ära Berenike, ”need, kes ta sinna tõid”, ja see, kes ta ”tugevaks tegi”? c) Kes sai Süüria kuningaks pärast seda, kui Antiochos II oli kaotanud oma ”käsivarre” ehk võimu?

²⁰ Berenike ”käsivars” ehk toetav jõud oli tema isa Ptolemaios II. Ent kui viimane aastal 246 e.m.a. suri, kadus ka Berenike ”käsivarre jõud” oma mehe suhtes. Antiochos II jättis ta maha, abiellus uuesti Laodikega ja nimetas nende poja oma järeltulijaks. Laodike plaani kohaselt tapeti Berenike ja tema poeg. Ilmselt teenrid, kes olid Berenike Egiptusest Süüriasse toonud — ”need, kes ta sinna tõid” —, said sama saatuse osaliseks. Laodike mürgitas koguni Antiochos II ja nii ’ei jäänud seisma’ ka ”tema käsivars” ehk võim. Seega surid mõlemad, nii Berenike isa — ”see, kes põhjustas tema sündimise” — kui ka tema Süüria abikaasa, kes ta ajutiselt ”tugevaks” oli teinud. Nii sai Süüria kuningaks Laodike poeg Seleukos II. Kuidas reageerib sellele kõigele järgmine Ptolemaioste soost kuningas?

KUNINGAS TASUB OMA ÕE MÕRVA EEST

21. a) Kes oli ”üks võsu” Berenike ”juurest” ja kuidas ta tõusis? b) Kuidas tungis Ptolemaios III ”Põhja kuninga kindlustesse” ja sai temast vägevamaks?

²¹ ”Sel ajal tõuseb üks võsu tema juurest ta asemele,” ütles ingel, ”ja tuleb sõjaväe vastu ning tungib Põhja kuninga kindlustesse, talitab nendega, nagu tahab, ja saab vägevaks” (Taaniel 11:7). ”Üks võsu” Berenike vanematest ehk ”juurest” oli tema vend. Isa surres ’tõusis’ ta Lõuna kuningaks, Egiptuse vaaraoks Ptolemaios III-ks. Kohe asus ta oma õe mõrva eest kätte maksma. Marssides Süüria kuninga Seleukos II vastu, keda Laodike oli kasutanud Berenike ja tema poja tapmiseks, astus ta ”Põhja kuninga kindluste” vastu. Ptolemaios III vallutas Antiookia kindlustatud osa ja andis Laodikele surmahoobi. Liikudes läbi Põhja kuninga valduste ida suunas, rüüstas ta Babülooniat ja marssis edasi Indiasse.

22. Mille tõi Ptolemaios III Egiptusesse tagasi ja miks jättis ta ”Põhja kuninga mõneks aastaks rahule”?

²² Mis siis juhtus? Jumala ingel jutustab: ”Nende jumaladki ühes valatud kujudega ja ihaldusväärsete asjadega hõbedast ja kullast ta viib saagina Egiptusesse; siis ta jätab Põhja kuninga mõneks aastaks rahule” (Taaniel 11:8). Rohkem kui 200 aastat varem oli Pärsia kuningas Kambyses II vallutanud Egiptuse ja võtnud kaasa Egiptuse jumalad, ”nende .. valatud kujud”. Riisudes endist Pärsia kuninglikku pealinna Suusat, võttis Ptolemaios III need jumalad ja tõi nad Egiptusse tagasi. Ta tõi sõjasaagina kaasa ka hulgaliselt ”ihaldusväärseid asju hõbedast ja kullast”. Sunnituna kodus vastuhakku maha suruma, jättis Ptolemaios III ”Põhja kuninga mõneks aastaks rahule” ega teinud talle enam kahju.

SÜÜRIA KUNINGAS MAKSAB KÄTTE

23. Miks pidi Põhja kuningas ”omale maale tagasi minema” pärast Lõuna kuninga riiki tulekut?

²³ Kuidas reageeris sellele Põhja kuningas? Taanielile öeldakse: ”See aga tuleb küll Lõuna kuninga riiki, ent peab omale maale tagasi minema” (Taaniel 11:9). Põhja kuningas — Süüria kuningas Seleukos II — andis vastulöögi. Ta tungis Egiptuse lõunakuninga ”riiki”, kuid sai lüüa. Vaid vähestega, kes tema armeest järele jäid, läks Seleukos II ”omale maale tagasi”, taandudes Süüria pealinna Antiookiasse umbes aastal 242 e.m.a. Pärast tema surma sai ta järeltulijaks tema poeg Seleukos III.

24. a) Mis sai Seleukos III-st? b) Kuidas Süüria kuningas Antiochos III ’tuli kallale, ujutas üle ja käis läbi’ Lõuna kuninga valdused?

²⁴ Mida ennustati Süüria kuninga Seleukos II järglaste kohta? Ingel ütles Taanielile: ”Aga tema pojad varustavad ja koguvad suuri sõjaväehulki; ja üks neist tuleb temale kallale, ujutab maa üle ja käib läbi; siis ta tuleb uuesti ja tungib kuni tema kindluseni” (Taaniel 11:10, EP 97). Atentaat lõpetas Seleukos III valitsuse vähem kui kolme aasta pärast. Tema vend Antiochos III astus pärast teda Süüria troonile. See Seleukos II poeg kogus suure sõjaväe, et rünnata Lõuna kuningat, kes oli sel ajal Ptolemaios IV. Uus Süüria põhjakuningas sõdis edukalt Egiptuse vastu ja vallutas tagasi Seleukeia meresadama, Koile-Süüria provintsi, Tüürose, Ptolemaise ja ümberkaudsed linnad. Ta lõi puruks kuningas Ptolemaios IV armee ja võttis ära paljud Juuda linnad. Kevadel aastal 217 e.m.a. lahkus Antiochos III Ptolemaisest ja läks põhja poole ”kuni tema kindluseni” Süürias. Kuid silmapiiril paistis muutus.

SÜNDMUSED VÕTAVAD UUE PÖÖRDE

25. Millises lahingus kohtusid Ptolemaios IV ja Antiochos III ning mis anti Egiptuse lõunakuninga kätte?

²⁵ Nagu Taaniel, nii kuulame meiegi ootusärevalt, kui Jehoova ingel jätkab ennustust: ”Siis vihastub Lõuna kuningas ja läheb ning sõdib sellega, Põhja kuningaga; too seab üles suure väehulga, aga see väehulk antakse tema kätte” (Taaniel 11:11). Lõuna kuningas Ptolemaios IV liikus põhja suunas oma vaenlasele vastu 75000-mehelise väega. Süüria kuningas Antiochos III oli kogunud 68000 mehest koosneva ”suure väehulga” ja seadnud selle tema vastu. Kuid ”see väehulk” anti Lõuna kuninga ”kätte” lahingus, mis peeti Egiptuse piiri lähedal asuva rannikulinna Raphia juures.

26. a) Millise ”väehulga” viis Lõuna kuningas ära Raphia lahingus ja millistel tingimustel seal rahuleping sõlmiti? b) Mis mõttes Ptolemaios IV ’ei kasutanud oma tugevat positsiooni’? c) Kes sai järgmiseks Lõuna kuningaks?

²⁶ Ennustus jätkub: ”Ja kui see väehulk on võetud [”viiakse ära”, UM], siis läheb ta süda ülbeks; ta tapab kümneid tuhandeid, aga võitu ei saa [”ta ei kasuta oma tugevat positsiooni”, UM]” (Taaniel 11:12). Lõuna kuningas Ptolemaios IV ’viis’ surma 10000 Süüria jalaväelast ja 300 ratsanikku ning võttis 4000 vangi. Siis tegid need kuningad lepingu, mille kohaselt Antiochos III-le jäi tema sadamalinn Seleukeia Süürias, kuid ta kaotas Foiniikia ja Koile-Süüria. Selle võidu tõttu läks Egiptuse lõunakuninga süda ”ülbeks”, ja seda eriti Jehoova vastu. Juuda jäi Ptolemaios IV kontrolli alla. Ent ta ei ’kasutanud oma tugevat positsiooni’ selleks, et Süüria põhjakuninga üle täielik võit saada. Selle asemel hakkas Ptolemaios IV hoopis elu prassingutes mööda saatma ja tema viieaastane poeg Ptolemaios V sai järgmiseks Lõuna kuningaks mõned aastad enne Antiochos III surma.

VALLUTAJA PÖÖRDUB TAGASI

27. Kuidas tuli Põhja kuningas ”mõne aasta pärast” jälle, et võtta Egiptuselt oma territoorium tagasi?

²⁷ Antiochos III-t nimetati kõigi tema vägitegude tõttu Antiochos Suureks. Tema kohta ütles ingel: ”Jälle seab Põhja kuningas üles väehulga, mis on suurem kui endine, ja mõne aasta pärast tuleb ta temale kallale suure sõjaväe ja rikkaliku vooriga” (Taaniel 11:13). Neid ”aastaid” oli 16 või rohkemgi pärast seda, kui egiptlased alistasid süürlased Raphia lahingus. Kui noor Ptolemaios V sai Lõuna kuningaks, asus Antiochos III teele ’väehulgaga, mis oli suurem kui endine’, et võtta tagasi alad, mis ta oli kaotanud Egiptuse lõunakuningale. Sel eesmärgil ühendas ta oma jõud Makedoonia kuninga Philippos V omadega.

28. Milliseid raskusi oli noorel Lõuna kuningal?

²⁸ Lõuna kuningal oli ka riigisiseseid raskusi. ”Sel ajal tõusevad paljud Lõuna kuninga vastu,” ütles ingel (Taaniel 11:14a). Tõepoolest tõusid ”paljud Lõuna kuninga vastu”. Lisaks Antiochos III ja tema Makedoonia liitlase vägedele pidi noor Lõuna kuningas võitlema ka koduste probleemidega Egiptuses. Kuna tema eestkostja Agathokles, kes valitses tema nimel, kohtles egiptlasi ülbelt, hakkasid paljud neist mässama. Ingel lisas: ”Ja sinu omast rahvast tõuseb vägivalla-mehi, et nägemus läheks tõeks, nad ise aga langevad” (Taaniel 11:14b). Isegi mõned Taanieli rahva hulgast said ”vägivalla-meesteks” ehk vastuhakkajateks. Kuid igasugune ”nägemus”, mida need juudi mehed võisid näha nende kodumaa üle valitsevate paganate võimu lõpu kohta, oli vale, mistõttu neid ootas ees nurjumine ehk ’langemine’.

29., 30. a) Kuidas alistusid ”Lõuna sõjaväed” põhjast korraldatud rünnakule? b) Kuidas asus Põhja kuningas ”ilusale maale”?

²⁹ Jehoova ingel jätkas ennustamist: ”Põhja kuningas tuleb ja kuhjab piiramisvalli ning vallutab kindlustatud linna; Lõuna sõjaväed ei pea vastu ega ole ta valitute väel püsimiseks jõudu. Ja see, kes tuleb tema vastu, talitab oma heaksarvamise järgi ja ükski ei suuda seisma jääda tema ees; ta asub ilusale maale ja see kõik saab tema kätte [”lõpp on tema käe läbi”, EP 97]” (Taaniel 11:15, 16).

³⁰ Ptolemaios V armee ehk ”Lõuna sõjaväed” alistusid põhjast korraldatud rünnakule. Paneases (Filippuse Kaisareas) ajas Antiochos III Egiptuse väejuhi Skopase ja tema 10000 ”valitud” meest Siidonisse, ”kindlustatud linna”. Seal Antiochos III ’kuhjas piiramisvalli’ ja vallutas selle Foiniikia sadamalinna aastal 198 e.m.a. Ta tegutses ”oma heaksarvamise järgi”, sest Egiptuse lõunakuninga väed ei suutnud talle vastu seista. Seejärel marssis Antiochos III ”ilusa maa” Juuda pealinna Jeruusalemma vastu. Aastal 198 e.m.a. läksid Jeruusalemm ja Juudamaa Egiptuse lõunakuninga võimu alt Süüria põhjakuninga kätte. Ja Põhja kuningas Antiochos III ’asus ilusale maale’. ”Lõpp .. tema käe läbi” sai osaks kõigile vastuhakanud juutidele ja egiptlastele. Kui kaua suudab see Põhja kuningas tegutseda oma heaksarvamise järgi?

ROOMA PIGISTAB VALLUTAJAT

31., 32. Miks tegi Põhja kuningas lõpuks Lõuna kuningaga ”võrdsetel tingimustel” rahu?

³¹ Jehoova ingel vastab: ”Ja ta [Põhja kuningas] pöörab oma näo, et tulla kogu oma kuningriigi võimsusega ning tal on võrdsed tingimused, ja ta tegutseb tõhusalt. Ja tal lastakse naiste tütar hävingusse viia. Aga see ei püsi ega jää talle” (Taaniel 11:17, UM).

³² Põhja kuningas Antiochos III ’pööras oma näo’ Egiptuse poole selle alistamiseks ”kogu oma kuningriigi võimsusega”. Kuid lõpuks tegi ta Lõuna kuninga Ptolemaios V-ga ”võrdsetel tingimustel” rahu. Rooma nõudmiste tõttu pidi Antiochos III oma plaane muutma. Kui tema ja Makedoonia kuningas Philippos V astusid liitu noorukese Egiptuse kuninga vastu, et võtta endale tema maad, pöördusid Ptolemaios V eestkostjad kaitset otsides Rooma poole. Kasutades võimalust laiendada oma mõjusfääri, demonstreeris Rooma oma jõudu.

33. a) Millised olid Antiochos III ja Ptolemaios V vahelise rahuleppe tingimused? b) Mis oli Kleopatra I ja Ptolemaios V abielu eesmärk ning miks see plaan ebaõnnestus?

³³ Rooma surve all esitas Antiochos III Lõuna kuningale rahulepingu tingimused. Selle asemel et vallutatud aladest loobuda, nagu nõudis Rooma, kavatses Antiochos III need vaid formaalselt ära anda, pannes oma tütre Kleopatra I — ”naiste tütre” — mehele Ptolemaios V-le. Kaasavaraks pidi talle antama provintsid, mille hulka kuulus ka ”ilus maa” Juuda. Ent Süüria kuningas ei andnud aastal 193 e.m.a. toimunud pulmade puhul neid provintse Ptolemaios V-le. See oli poliitiline abielu, mille eesmärk oli tuua Egiptus Süüria alluvusse. Kuid see plaan ebaõnnestus, sest Kleopatra I ei ’jäänud talle’, vaid läks hiljem oma mehe poolele üle. Kui Antiochos III ja roomlaste vahel algas sõda, asus Egiptus Rooma poolele.

34., 35. a) Milliste ”kaldamaade” poole pööras Põhja kuningas oma näo? b) Kuidas tegi Rooma lõpu Põhja kuninga ”pilkamisele”? c) Kuidas suri Antiochos III ja kes sai järgmiseks Põhja kuningaks?

³⁴ Viidates Põhja kuninga ebaedule, lisas ingel: ”Siis ta [Antiochos III] pöörab oma näo saarte [”kaldamaade”, SP] poole ja vallutab paljud; aga üks väepealik [Rooma] teeb ta [Antiochos III] pilkamisele lõpu, tõesti, ta tasub temale ta pilkamise eest! Siis ta [Antiochos III] pöörab näo tagasi [”oma”, SP] maa kindluste poole, aga ta komistab ja langeb ning teda ei ole enam” (Taaniel 11:18, 19).

³⁵ ”Kaldamaad” olid Makedoonia, Kreeka ja Väike-Aasia rannikualad. Aastal 192 e.m.a. algas Kreekas sõda ja see meelitas Antiochos III Kreekasse tulema. Ärritunud Süüria kuninga püüdlusest seal uusi valdusi hõivata, kuulutas Rooma talle ametlikult sõja. Termopüülide juures sai ta roomlastelt lüüa. Umbes aasta pärast seda, kui ta oli aastal 190 e.m.a. kaotanud Magnesia lahingu, pidi ta loobuma kõigest, mis kuulus talle Kreekas, Väike-Aasias ja aladel, mis jäid Taurose mäestikust lääne poole. Rooma pani Süüria põhjakuningale peale suure trahvi ja allutas ta enda ülemvõimule. Olles aetud välja Kreekast ja Väike-Aasiast ning kaotanud peaaegu kogu oma laevastiku, Antiochos III ’pööras näo tagasi oma maa kindluste poole’ Süürias. Roomlased ’tasusid temale ta pilkamise eest’. Antiochos III suri aastal 187 e.m.a., olles röövimas üht templit Elymaises Pärsias. Seega ta ’langes’ ja tema järel tuli võimule ta poeg Seleukos IV, järgmine Põhja kuningas.

KONFLIKT JÄTKUB

36. a) Kuidas püüdis Lõuna kuningas võitlust jätkata, kuid mis temast sai? b) Kuidas langes Seleukos IV ja kes sai tema järeltulijaks?

³⁶ Lõuna kuningas Ptolemaios V üritas saada kätte provintse, mis Kleopatra kaasavarana oleksid pidanud talle saama, kuid mürk tegi tema taotlustele lõpu. Tema järel tuli Ptolemaios VI. Aga mida tegi Seleukos IV? Olles rahahädas Roomale makstava suure trahvi tõttu, saatis ta oma varaülema Heliodorose riisuma rikkusi, mida öeldi olevat Jeruusalemma templisse varutud. Himustades trooni, mõrvas Heliodoros aga Seleukos IV. Kuid Pergamoni kuningas Eumenes ja tema vend Attalos panid troonile tapetud kuninga venna Antiochos IV.

37. a) Kuidas üritas Antiochos IV näidata ennast Jehoova Jumalast vägevamana? b) Milleni viis see, et Antiochos IV rüvetas Jeruusalemma templi?

³⁷ Uus Põhja kuningas Antiochos IV tahtis näidata, et tema on Jumalast vägevam, üritades teha lõppu Jehoova kummardamisele. Trotsides Jehoovat, pühendas ta Jeruusalemma templi Zeusile ehk Jupiterile. Detsembris aastal 167 e.m.a. püstitati paganlik altar, mis seati templi õues olevale suurele altarile, kus oli Jehoovale igapäevaseid põletusohvreid toodud. Kümne päeva pärast toodi sellel paganlikul altaril ohver Zeusile. Selline templi rüvetamine viis juutide ülestõusuni Makabeide juhtimisel. Antiochos IV sõdis nendega kolm aastat. Aastal 164 e.m.a., templi rüvetamise aastapäeval, pühendas Juudas Makabeus templi taas Jehoovale ja sellest sai alguse templi pühitsemise püha — hanukka (Johannese 10:22).

38. Kuidas lõppes Makabeide valitsus?

³⁸ Arvatavasti tegid Makabeid aastal 161 e.m.a. Roomaga lepingu ja rajasid kuningriigi aastal 104 e.m.a. Kuid hõõrumine nende ja Süüria põhjakuninga vahel jätkus. Lõpuks paluti Roomal asjasse sekkuda. Rooma väepealik Gnaeus Pompeius vallutas Jeruusalemma aastal 63 e.m.a. pärast kolm kuud kestnud piiramist. Aastal 39 e.m.a. määras Rooma senat edomlase Heroodese Juuda kuningaks. Vallutanud aastal 37 e.m.a. Jeruusalemma, tegi ta Makabeide valitsusele lõpu.

39. Mida on sulle andnud mõtisklemine Taanieli 11:1—19 üle?

³⁹ Kui põnev on küll näha, et esimene osa kahe kuninga vahelist konflikti puudutavast prohvetiennustusest on täitunud nii üksikasjalikult! On tõesti vaimustav jälgida ajaloolisi sündmusi, mis toimusid umbes 500 aastat pärast seda, kui Taaniel sai prohvetliku sõnumi, ning teha kindlaks, millised valitsejad täitsid Põhja kuninga ja Lõuna kuninga rolli! Kuid nende kahe kuninga poliitiline identiteet muutub, samas kui nendevaheline võitlus kestab edasi Jeesuse Kristuse maise tegevuse ajal ja meie päevini välja. Kui võrdleme ajaloo kulgu selles ennustuses avaldatud huviäratavate detailidega, võime kindlaks teha, kes on need kaks konkureerivat kuningat.

MIDA SA TEADA SAID?

• Millised kaks tugevat dünastiat kerkisid esile hellenistlikest kuningriikidest ja millist võitlust need kuningad alustasid?

• Kuidas tegid kaks kuningat ”võrdse kokkuleppe”, nagu ennustas Taanieli 11:6?

• Kuidas jätkus konflikt

Seleukos II ja Ptolemaios III vahel? (Taaniel 11:7—9)

Antiochos III ja Ptolemaios IV vahel? (Taaniel 11:10—12)

Antiochos III ja Ptolemaios V vahel? (Taaniel 11:13—16)

• Mis oli Kleopatra I ja Ptolemaios V vahelise abielu eesmärk ja miks see plaan ebaõnnestus (Taaniel 11:17—19)?

• Mida on andnud sulle see, kui oled pannud tähele Taanieli 11:1—19?

[Teabegraafika/pildid lk 228]

KUNINGAD TAANIELI 11:5—19

Taaniel 11:5 Seleukos I Ptolemaios I

Taaniel 11:7—9 Seleukos II Ptolemaios III

Taaniel 11:10—12 Antiochos III Ptolemaios IV

[Pilt]

Münt, millel kujutatakse Ptolemaios II ja ta naist

[Pilt]

Seleukos I

[Pilt]

Antiochos III

[Pilt]

Ptolemaios VI

[Pilt]

Ptolemaios III ja ta järglased ehitasid selle Horose templi Edfus Ülem-Egiptuses

[Kaart/pildid lk 216, 217]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Nimetused ”Põhja kuningas” ja ”Lõuna kuningas” viitavad kuningatele, kes tegutsesid Taanieli rahva maast põhja ja lõuna pool

MAKEDOONIA

KREEKA

VÄIKE-AASIA

IISRAEL

LIIBÜA

EGIPTUS

ETIOOPIA

SÜÜRIA

Babülon

ARAABIA

[Pilt]

Ptolemaios II

[Pilt]

Antiochos Suur

[Pilt]

Kivitahvel Antiochos Suure ametlike määrustega

[Pilt]

Münt Ptolemaios V kujutisega

[Pilt]

Ptolemaios III värav Karnakis Egiptuses

[Lehekülje suurune pilt lk 210]

[Pilt lk 215]

Seleukos I Nikator

[Pilt lk 218]

Ptolemaios I Soter