Tugevdagem usku Jumala õiglusesse

”Et Jehoova võiks olla su lootus, selleks ma õpetan .. sind.” (ÕPETUSSÕNAD 22:19)

1., 2. a) Miks Jehoova tunnistajad usaldavad Jehoovat? (Õpetussõnad 22:19.) b) Millest nähtub, et mõned üksikisikud peavad kasvatama oma usaldust Jehoova vastu?

TÕELISTEL kristlastel on täpsed teadmised Jehoova ja tema eesmärkide kohta. ”Ustav ja mõistlik sulane” annab neile armastavalt vaimset ”rooga .. õigel ajal” (Matteuse 24:45). Saadud teadmised moodustavad tugeva aluse, millel rajaneb nende usaldus Jumala vastu. Nii ilmutavad Jehoova tunnistajad kui grupp märkimisväärset usaldust Jehoova vastu ja usku tema õiglusesse.

² Mis puutub üksikisikutesse, siis näib, et mõned Jehoova tunnistajad peaksid kasvatama oma usaldust Jumala vastu. Ühing saab aeg-ajalt kirju, milles väljendatakse kahtlusi seoses meie väljaannetes esitatud selgitustega. Taolised kahtlused võivad tekkida siis, kui on täpsustatud mõnda arusaama või räägitud millestki, mis järelepärijat isiklikult puudutab, eelkõige emotsionaalses mõttes. (Võrdle Johannese 6:60, 61.)

 3. Mis võib juhtuda isegi ustavate Jehoova teenijatega ja miks?

³ Isegi ustavad Jehoova teenijad kogevad nende sõnade paikapidavust, mis leiduvad tekstis Koguja 9:11: ”Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus [”aeg ja juhus”, UM] tabab neid kõiki!” Kuidas võib see pidada paika laiemas, vaimses mõttes? Me ehk teame mõningaid kristlasi, kes kärmesti Piibli nõu ellu rakendasid, sangarlikult tõde kaitsesid, targalt Piibli põhimõtteid rakendasid ja innukalt täpseid teadmisi taga nõudsid. Ent ”aja ja juhuse” tõttu — näiteks õnnetusjuhtumi või kõrge vanuse tõttu — võib nende tegevus nüüd üsna piiratud olla. Nad võivad mõelda, kas nad jõuavad Jumala uude maailma, ilma et nad peaksid surema.

4., 5. Miks ei ole kristlastel põhjust kaotada usku Jehoova õiglusesse?

⁴ Kui kristlane kaotab oma abikaasa, tunneb ta teravat kaotusvalu. Ta ehk teenis Jehoovat koos abikaasaga aastaid või isegi aastakümneid. Üksi jäänud abikaasa teab, et surm katkestab abielusideme (1. Korintlastele 7:39).a Et tema usaldus Jehoova vastu nüüd kõikuma ei lööks, tuleb tal oma tundeid kontrolli all hoida. (Võrdle Markuse 16:8.)

⁵ Kui tark on küll suhtuda abikaasa, vanema, lapse või lähedase kristliku sõbra surma kui võimalusse ilmutada usku Jehoova õiglusesse! Isegi kui meid peaks tabama raske kaotus, võime olla kindlad, et Jehoova ei ole ebaõiglane. Me võime olla veendunud, et igaüht, kes saab igavese elu — jäädes ellu Harmagedoonis või saades osa ülestõusmisest —, ootab õnnelik tulevik. Laulik ütles Jumala kohta: ”Sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega! Õige on Jehoova kõigil oma teedel ja vaga kõigis oma tegudes! Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad! Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad, ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid!” (Laul 145:16—19).

Kui meile tundub, et kannatasime asjata

6., 7. a) Miks võivad mõned tunnistajad, kes oma varasemas elus kannatasid, praegu teistsugusel seisukohal olla? b) Miks ei peaks me mõtlema, et Jehoova oli ebaõiglane, kui ta lubas selliseid kannatusi?

⁶ Mõni Jehoova tunnistaja on oma varasemas elus kannatanud selle tõttu, et ta keeldus tegemast midagi, mida tema südametunnistus praegu lubaks teha. Näiteks võib-olla otsustas mõni vend aastaid tagasi, et ta ei osale teatud tsiviilteenistuse vormides. Praegu talle ehk tundub, et ta võiks osaleda sedalaadi teenistuses puhta südametunnistusega, ilma et ta rikuks oma põhimõtet säilitada selles maailmas kristlik erapooletus.

⁷ Kas Jehoova oli ebaõiglane, kui ta lubas tal kannatada selle pärast, et ta keeldus tegemast midagi, mida ta praegu võiks teha ilma raskustesse sattumata? Enamik, kes ise sellises olukorras on olnud, ei arva nii. Nad hoopis rõõmustavad, et nad said avalikult ja selgelt näidata oma kõigutamatut seisukohta vaidlusküsimuses, mis puudutab kõikehõlmavat suveräänsust. (Võrdle Iiob 27:5.) Kuidas saakski keegi kahetseda seda, et ta võttis oma südametunnistuse alusel kindla seisukoha Jehoova poolel? Need, kes on järginud lojaalselt kristlikke põhimõtteid, nagu nad neist aru said, ja kuulanud oma südametunnistuse häält, on näidanud, et nad väärivad Jehoova sõprust. Kindlasti on tark hoiduda tegemast midagi, mis rikuks südametunnistust või tõenäoliselt paneks teisi komistama. Seoses sellega võime mõelda ka apostel Pauluse eeskuju üle (1. Korintlastele 8:12, 13; 10:31—33).

 8. Miks ei olnud juudi kristlastel, kes varem pidasid kinni Seadusest, mingit põhjust kahelda Jehoova õigluses?

⁸ Et Jehoovale meelepärased olla, tuli juutidel pidada kümmet käsku ja väga mitmesuguseid lisaseadusi, mida oli 600 ringis. Hiljem, kui oli rajatud kristlik kogudus, ei nõutud enam Jehoova teenijatelt — isegi mitte lihalikelt juutidelt — nendele seadustele allumist. Muu hulgas ei kehtinud enam needki seadused, mis käisid ümberlõikamise, hingamispäeva pidamise, loomade ohverdamise ja toidusedeli kohta (1. Korintlastele 7:19; 10:25; Koloslastele 2:16, 17; Heebrealastele 10:1, 11—14). Juudid, kes said kristlasteks — apostlid kaasa arvatud —, polnud enam kohustatud pidama seadusi, millele oli neil tulnud kuuletuda seaduselepingu all. Kas nad kaebasid, et Jumala korraldus oli ebaõiglane, sest oli see ju nõudnud neilt seda, mida enam polnud vaja teha? Ei, nad hoopis rõõmustasid, et nad said nüüd Jehoova eesmärkidest paremini aru (Apostlite teod 16:4, 5).

 9. Kuidas on toiminud mõningad tunnistajad, kuid miks neil pole põhjust seda kahetseda?

⁹ Nüüdisaegadel on olnud Jehoova tunnistajaid, kes panid enda jaoks väga rangelt paika, mida nad teevad ja mida nad ei tee. Seetõttu kannatasid nad rohkem kui teised. Hiljem, teadmiste kasvades, nende arusaamad avardusid. Sellegipoolest pole neil põhjust kahetseda, et nad talitasid oma südametunnistuse järgi, isegi kui see ehk lisas neile kannatusi. Nad väärivad tõesti kiitust, et nad olid valmis isegi kannatama, et jääda ustavaks Jehoovale ning teha ”kõike .. evangeeliumi pärast”. Jehoova õnnistab sellist Jumalale andumust (1. Korintlastele 9:23; Heebrealastele 6:10). Apostel Peetrus kirjutas targalt: ”Kui te head tehes ja kurja kannatades püsite kannatlikena, siis on see arm Jumala juures” (1. Peetruse 2:20).

Õppigem Joonast

10., 11. Kuidas ilmutas Joona usaldamatust Jehoova vastu, a) kui ta sai ülesande minna Niinivesse? b) kui Jumal ei hävitanud niinivelasi?

¹⁰ Joona, saades käsu minna Niinivesse, ei hinnanud seda, kuivõrd Jehoova teda usaldas. Pärast oma tõrksusest tingitud kohutavaid läbielamusi tuli Joona mõistusele, sai oma veast aru, nõustus täitma oma ülesannet välismaal ja hoiatas niinivelasi läheneva hävingu eest. Siis juhtus midagi ootamatut: niinivelased kahetsesid ja Jehoova otsustas hävingu toomata jätta (Joona 1:1—3:10).

¹¹ Kuidas Joona sellele reageeris? Pahuralt esitas ta Jumalale palves kaebuse. Sisuliselt kurtis ta järgmist: ”Ma aimasin, et nii läheb. Sellepärast ma ei tahtnudki alguses Niinivesse minna. Ja nüüd, pärast kõiki kannatusi, pärast hirmu ja alandust, mida tundsin, kui suur kala mu alla neelas, ja pärast seda, kui ma vaeva nähes niinivelastele peatset hävingut kuulutasin, vaat mis välja tuli! Kõik mu töö ja vaev on tühja läinud! Sama hästi võiksin surnud olla!” (Joona 4:1—3).

12. Mida me võime õppida Joona kogemusest?

¹² Kas Joonal oli tegelikult alust kaebuseks? Kas Jehoova toimis ebaõiglaselt, kui ta kahetsevatele patustajatele halastas? Õigupoolest oleks Joona pidanud rõõmustama, sest kümned tuhanded inimesed pääsesid hukatusest! (Joona 4:11.) Tema lugupidamatu kaeblev hoiak näitas, et tal polnud täit usku Jehoova õiglusesse. Ta mõtles liiga palju endale ja liiga vähe teistele. Õppigem Joonast ning hoidkem ennast ja oma tundeid tagaplaanil. Ärgem kahelgem selles, et on õige kuuletuda Jehoovale, järgida tema organisatsiooni juhtnööre ja nõustuda tema otsustega. Me oleme veendunud, et ”neil, kes Jumalat kardavad, käib käsi hästi” (Koguja 8:12).

Praegu on aeg kasvatada usaldust Jehoova vastu!

13. Kuidas me kõik võime kasvatada usaldust Jehoova vastu?

¹³ Kasvatada usaldust Jehoova vastu on tark teguviis (Õpetussõnad 3:5—8). Muidugi tuleb meil teha midagi enamat, kui üksnes paluda Jehoovat, et suudaksime teda rohkem usaldada. Usaldus kasvab, kui meil on täpsed teadmised, mistõttu peame iga päev võtma aega isiklikuks piibliuurimiseks — Piibli ja seda selgitava kirjanduse lugemiseks. Korrapärane kristlikel koosolekutel käimine on eluliselt tähtis, nagu seda on ka korralik koosolekuteks valmistumine ja neil osalemine nii suurel määral kui võimalik. Kui meil on harjumuseks jagada Piibli tõdesid teistele ning kui vastame vastuväidetele taktitundeliselt, suureneb meie usaldus Jehoova ja tema Sõna vastu. Nõnda on meie päevad üha rohkem Jehoovaga seotud.

14. Miks peab Jumala rahvas ilmutama varsti suuremat usaldust Jehoova vastu kui kunagi varem?

¹⁴ Lähitulevikus algab äkitselt suurim viletsusaeg, mida inimsugu eales on näinud (Matteuse 24:21). Sel ajal peavad Jumala teenijad rohkem kui kunagi varem ilmutama usku Jehoova õiglusesse ja usaldama tema organisatsioonilt tulevat juhatust. Sümboolses mõttes tegutsevad nad sel ajal Jumala korralduse järgi: ”Tule, mu rahvas, mine oma kambritesse ja sule uksed enese takka, peitu üürikeseks ajaks, kuni meelepaha möödub!” (Jesaja 26:20). Juba praegu on nad läinud enam kui 85000 koguduse turvalisse keskkonda 232 maal. Ükskõik mida korraldus ”mine oma kambritesse” veel hõlmama ei hakkaks, võime olla kindlad, et Jehoova aitab meil seda täita.

15. Kuidas on usalduse tähtsust rõhutatud aastal 1998 ja miks on see olnud vajalik?

¹⁵ On hädavajalik, et kasvataksime usaldust praegu. Kui me ei usalda oma kristlikke vendi, Jehoova organisatsiooni ja mis kõige tähtsam, Jehoovat ennast, siis on meil võimatu ellu jääda. Kui kohane on küll see, et 1998. aastal on Jehoova tunnistajatele kõikjal maailmas aastateksti sõnadega ikka ja jälle meelde tuletatud, et ”igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse” (Roomlastele 10:13, UM). Me peame selles jätkuvalt kindlad olema. Kui avastame eneses kübekesegi kahtlust, peaksime selle kõrvaldamiseks midagi ette võtma otsekohe, juba täna.

Jehoova kohtuotsused on õiglased

16. Mis võib juhtuda usulootusega, kui seda ei tugevdata, ja mida tuleb teha, et seda ei juhtuks?

¹⁶ Tekstis Heebrealastele 3:14 öeldakse võitud kristlastele: ”Me oleme saanud Kristuse osalisiks, kui me vaid otsani kindla hoiame esimese usulootuse.” Põhimõtteliselt käivad need sõnad ka maise lootusega kristlaste kohta. Esialgne usulootus võib kokku variseda, kui seda ei tugevdata. Kui tähtis on seega, et omandaksime jätkuvalt täpseid teadmisi, sest nõnda tugevdame alust, millel rajaneb meie usaldus Jehoova vastu.

17. Miks me võime kindlad olla, et Jeesus otsustab õigesti, kes jäävad ellu?

¹⁷ Peagi hakkab Kristus uurima kõiki rahvaid ning eraldab inimesed ”üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest” (Matteuse 25:31—33). Me võime kindlad olla, et Kristus otsustab õiglaselt, kes väärib ellujäämist. Jehoova on andnud talle tarkuse, läbinägelikkuse ja veel muid omadusi, mis on vajalikud, et ”kohut mõista maailma üle õigluses” (Apostlite teod 17:30, 31). Olgem selles niisama kindlad kui Aabraham, kes ütles Jehoovale: ”Jäägu sinust kaugele see tegu, et tapad õige ühes õelaga, et õigel käib käsi nagu õelalgi! Jäägu see sinu poolt tegemata! Kas kõige maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?” (1. Moosese 18:25).

18. Miks ei peaks me end üleliia vaevama küsimustega, mille vastust me praegu ei või teada saada?

¹⁸ Kui oleme veendunud Jehoova õigluses, ei tarvitse meil vaevata end selliste küsimustega nagu: ”Kuidas mõistetakse kohut imikute ja väikeste laste üle? Äkki ei jõuagi hea sõnum paljude inimesteni, enne kui puhkeb Harmagedoon? Mis saab vaimselt haigetest inimestest? Mis saab . . . ?” Tõsi, praegu me ei tea, kuidas Jehoova taolised olukorrad lahendab. Kuid kindel on see, et ta teeb seda õiglaselt ja halastavalt. Selles ei peaks me kunagi kahtlema. Tõenäoliselt lahendab ta need meie rõõmuks ja üllatuseks viisil, mille peale me pole tulnudki. (Võrdle Iiob 42:3; Laul 78:11—16; 136:4—9; Matteuse 15:31; Luuka 2:47.)

19., 20. a) Miks ei ole vale esitada mõistlikke küsimusi? b) Millal Jehoova annab teada vajalikud vastused?

¹⁹ Jehoova organisatsioon ei laida maha siiraid ajakohaseid küsimusi, nagu meie vastased võivad ekslikult väita (1. Peetruse 1:10—12). Samas annab Piibel nõu, et väldiksime rumalaid, spekulatiivseid küsimusi (Tiitusele 3:9). Mõistlike küsimuste esitamine ning Jumala Sõnast ja kristlikest väljaannetest piibliliste vastuste otsimine suurendab meie täpsete teadmiste pagasit ja tugevdab niiviisi meie usaldust Jehoova vastu. Organisatsioon järgib Jeesuse eeskuju. Jeesus ei selgitanud küsimusi, millele vastamiseks polnud saabunud õige aeg. Ta ütles: ”Mul on teile veel palju ütlemist, aga te ei või nüüd seda kanda” (Johannese 16:12). Samuti tunnistas ta, et mõningaid asju ei teadnud ta veel isegi (Matteuse 24:36).

²⁰ Jehooval on veel palju meile avalikustada. Meil on tark teda oodata täie kindlusega, et ta teeb oma eesmärgid teatavaks just siis, kui selleks on õige aeg. Me võime olla kindlad, et kui Jehoova silmis on saabunud paras aeg, saame lisateavet tema teede kohta. Jah, me saame tasu, kui usaldame täielikult Jehoovat ja organisatsiooni, mida ta kasutab. Õpetussõnad 14:26 (Piibli Raamat 1945) kinnitab: ”Jehoova kartuses on tugev lootus, ja tema lastel on varjupaik.”

[Allmärkus]

Mida sa arvad?

◻ Miks oleks ebatark lasta emotsioonidel õõnestada oma usaldust Jehoova vastu?

◻ Mida me võime õppida Joona kogemusest?

◻ Miks on väga tähtis uurida Piiblit ja käia koosolekutel?

[Pilt lk 16]

Isegi kui meid peaks tabama raske kaotus, võime olla kindlad, et Jehoova on õiglane

[Pildid lk 18]

Oled sa kindel, et sa usaldad Jehoovat?