”Riietuge kõik alandlikkusega”
”Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu!” (1. PEETRUSE 5:5)
1., 2. Millised kaks vastandlikku meelelaadi avaldavad inimese käitumisele tohutut mõju?
MEELELAADIDE hulgas, millele Jumala Sõna meie tähelepanu juhib, on kaks vastandlikku. Nad mõlemad avaldavad inimese käitumisele tohutut mõju. Neist ühte nimetatakse ”alandlikkuseks” (1. Peetruse 5:5). Üks sõnaraamat ütleb ”alandlikkuse” kohta, et see on ”tagasihoidlik meelelaad või vaim, millest puudub iseteadlik uhkus”. Alandlikkus on Jumala silmis väga hinnaline omadus.
2 Selle vastand on uhkus. Seda defineeritakse kui ”ülemäärast enesehinnangut”, mis on ”halvakspandav”. See on enesekeskne ja taotleb materiaalseid, egoistlikke ning muid eeliseid, hoolimata selle halbadest tagajärgedest teistele. Piibel mainib ühte selle tagajärge: ”Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha!” Seal räägitakse ”inimese kadedusest ligimese vastu” kui ”tuulepüüdmisest” (Suur Piibel), sest surres ta ei ”saa midagi oma vaevast”. Jumalale on selline uhkus väga vastumeelne (Koguja 4:4; 5:14; 8:9).
Maailmas valitsev vaim
3. Milline on maailmas valitsev vaim?
3 Milline neist kahest meelelaadist iseloomustab tänapäeva maailma? Milline on maailmas valitsev vaim? Teoses ”Maailma sõjalised ja sotsiaalsed kulutused 1996” (”World Military and Social Expenditures 1996”) märgitakse: ”Mitte ühtegi sajandit, mille kohta on ülestähendusi, ei saa võrrelda 20. sajandiga metsiku .. vägivalla poolest.” Konkurents poliitilise ja majandusliku võimu pärast — aga ka rahvuslik, usuline, suguharudevaheline ja etniline rivaalitsemine — on sel sajandil viinud hauda üle 100 miljoni inimese. Enesekeskne käitumine on kasvanud ka üksikisiku tasandil. Ajaleht ”Chicago Tribune” väitis: ”Ühiskonna hädade hulgas on mõttetu vägivald, laste ahistamine, lahutused, joomarlus, AIDS, teismeliste enesetapud, narkootikumid, tänavajõugud, vägistamine, ebaseaduslikkus, abordid, pornograafia, .. valetamine, petmine, poliitiline korruptsioon .. Õige ja vale on moraalimõistetena kadunud.” Seetõttu hoiatas ”UN Chronicle”: ”Ühiskond on lagunemas.”
4., 5. Milline täpne kirjeldus maailma vaimu kohta leidub Piibli prohvetiennustuses, mis räägib meie päevadest?
4 Sellised on olukorrad kogu maailmas. Just seda on Piibel meie ajaks prohvetlikult kuulutanud: ”Viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, õelad, südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad, petturid, kergemeelsed, sõgedad [”upsakad”, EP 97]” (2. Timoteosele 3:1—4).
5 See on täpne kirjeldus selles maailmas valitsevast vaimust, mida iseloomustab isekas minakeskne hoiak. Rahvastevaheline rivaalitsemine peegeldub isikutevahelises rivaalitsemises. Näiteks võistlusspordis soovivad paljud sportlased olla esimesed hoolimata sellest, kui palju valu see emotsionaalselt või koguni füüsiliselt teistele teeb. Seda enesekeskset vaimu juurutatakse lastesse ja selle mõju kestab edasi paljudes valdkondades pärast täisikka jõudmist. Selle tagajärjeks on ”vaen, riid, kade meel, vihastumised, jonn, kildkonnad” (Galaatlastele 5:19—21).
6. Kes õhutab isekust ja mida arvab Jehoova sellisest mõtteviisist?
6 Piibel näitab, et selle maailma enesekeskne vaim peegeldab seda, ”keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma”. Saatana mõju kohta inimestele, kes elavad neil kriitilistel viimseil päevil, ennustab Piibel: ”Häda maale .., sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!” (Ilmutuse 12:9—12). Seega on tema ja ta kaaslased deemonid hoogustanud oma tegevust, õhutamaks inimpere seas isekat mõtteviisi. Aga mida arvab Jehoova sellisest hoiakust? Tema Sõna ütleb: ”Iga südamest ülbe on Jehoova meelest hirmus” (Õpetussõnad 16:5).
Jehoova on alandlikega
7. Kuidas suhtub Jehoova alandlikesse ja mida ta neile õpetab?
7 Kuid Jehoova õnnistab neid, kes on alandliku meelega. Laulus Jehoovale ütles kuningas Taavet: ”Sa päästad viletsa [”alandliku”, UM] rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad!” (2. Saamueli 22:1, 28). Seepärast annab Jumala Sõna nõu: ”Otsige Jehoovat, kõik alandlikud maal .. Otsige õiglust, otsige alandlikkust, vahest leiate varju Jehoova vihapäeval!” (Sefanja 2:3). Neid, kes otsivad alandlikult Jehoovat, õpetab ta arendama täiesti teistsugust vaimu kui see, mis on selles maailmas. ”[Ta] õpetab alandlikke oma teele!” (Laul 25:9; Jesaja 54:13.) See tee on armastuse tee. See on rajatud selle tegemisele, mis on õige Jumala mõõdupuude järgi. Piibel näitab, et põhimõtteline armastus ”ei suurustle, ta ei ole iseennast täis; .. ta ei otsi omakasu” (1. Korintlastele 13:1—8). See avaldub ka alandliku meelelaadi kaudu.
8., 9. a) Kust on põhimõtteline armastus alguse saanud? b) Kui tähtis on jäljendada seda armastust ja alandlikkust, mida ilmutas Jeesus?
8 Paulus ja teised 1. sajandil elanud kristlased õppisid seesugust armastust Jeesuse õpetuste kaudu. Jeesus aga õppis seda oma Isalt Jehoovalt, kelle kohta Piibel ütleb: ”Jumal on armastus” (1. Johannese 4:8). Jeesus teadis, et Jumala tahe tema kohta on see, et ta elaks armastuse seaduse järgi ja seda ta ka tegi (Johannese 6:38). Seepärast tundiski ta kaasa rõhututele, vaestele, patustele (Matteuse 9:36). Ta ütles neile: ”Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik” (Matteuse 11:28, 29, meie kursiiv).
9 Jeesus näitas oma jüngritele, kui tähtis on jäljendada tema armastust ja alandlikkust, kui ta ütles neile: ”Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35). Nad pidid selles enesekeskses maailmas teistsugustena silma paistma. See on põhjus, miks Jeesus võis oma järelkäijate kohta öelda: ”Nad ei ole maailmast” (Johannese 17:14). Tõesti, nad ei jäljenda Saatana maailma uhket, isekat vaimu. Selle asemel jäljendavad nad hoopis armastuse ja alandlikkuse vaimu, mida ilmutas Jeesus.
10. Mida teeb Jehoova alandlikega meie päevil?
10 Jumala Sõna on ette kuulutanud, et neil viimseil päevil kogutakse alandlikud inimesed kokku ülemaailmsesse ühiskonda, mis on rajatud armastusele ja alandlikkusele. Niisiis, maailmas, mis muutub aina uhkemaks, ilmutab Jehoova rahvas sellele vastupidist hoiakut — alandlikkust. Need inimesed ütlevad: ”Mingem üles Jehoova mäele [tema üleva ja õige kummardamise juurde] .., et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu” (Jesaja 2:2, 3). Jehoova tunnistajad moodustavad selle ülemaailmse ühiskonna, kuna nad käivad Jumala radadel. Nende hulgas on kasvav ”suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist paganahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” (Ilmutuse 7:9, EP 97). Selle suure rahvahulga moodustavad nüüd juba miljonid inimesed. Kuidas Jehoova neid õpetab, et nad võiksid olla alandlikud?
Õpi olema alandliku meelega
11., 12. Kuidas ilmutavad Jumala teenijad alandlikku meelelaadi?
11 Jumala vaim, mis tegutseb tema teenistusvalmi rahva kaudu, võimaldab sellel õppida võitma halba maailma vaimu ja seejärel ilmutama Jumala vaimu vilja. Selle avaldumisvormiks on ”armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus, kasinus” (Galaatlastele 5:22, 23). Et aidata oma teenijatel neid omadusi ilmutada, annab Jumal neile nõu mitte muutuda ”ahneks tühjale aule, üksteist ärritades [”üksteises võistlusvaimu õhutades”, UM], üksteist kadestades” (Galaatlastele 5:26). Samuti ütles ka apostel Paulus: ”Ma ütlen teile igaühele, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks” (Roomlastele 12:3).
12 Jumala Sõna käsib tõelisi kristlasi, et nad ei teeks ”midagi riiu ega tühja au pärast, vaid arva[ksid] alanduses üksteist ülemaks kui iseennast, ja et ükski ei vaata[ks] selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele” (Filiplastele 2:3, 4). ”Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu!” (1. Korintlastele 10:24.) Jah, ”armastus ehitab” teisi üles isekuseta sõnade ja tegudega (1. Korintlastele 8:1). See edendab koostööd, mitte konkurentsi. Jehoova teenijate seas ei leidu kohta minakesksele vaimule.
13. Miks tuleb alandlikku meelelaadi õppida ja kuidas seda õpitakse?
13 Kuid päritud ebatäiuslikkuse tõttu pole me sündinud alandliku meelega (Laul 51:7). Seda omadust peab õppima. Aga see võib olla raske neile, kellele pole Jehoova teid lapsepõlvest alates õpetatud ja kes võtavad need omaks hilisema elu jooksul. Nende isiksus on juba välja kujunenud selle vana maailma hoiakute järgi. Seetõttu tuleb neil õppida, kuidas ”enesest ära heita [nende] endise elu poolest vana inimene” ning ”riietuda uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse” (Efeslastele 4:22, 24). Jumala abiga suudavad siirad inimesed teha seda, mida tema soovib: ”Riietuge .. südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega” (Koloslastele 3:12, meie kursiiv).
14. Kuidas taunis Jeesus seda, kui keegi peaks soovima ennast ülendada?
14 Jeesuse jüngrid pidid seda õppima. Nad olid täiskasvanud, kui nad tema jüngriteks said, ja neis oli mingil määral ilmalikku võistlusvaimu. Kui neist kahe ema taotles oma poegadele väljapaistvat positsiooni, ütles Jeesus: ”Paganate ülemad valitsevad nende [inimeste] üle ja suured isandad tarvitavad vägivalda nende kallal. Teie seas aga ei tohi nõnda olla; vaid kes iganes teie seast tahab suureks saada, see olgu teie teenija; ja kes teie seast tahab olla kõige esimene, see olgu teie ori; otsekui Inimese Poeg [Jeesus] ei ole tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima ja oma hinge andma lunaks paljude eest!” (Matteuse 20:20—28). Kui Jeesus keelas oma jüngritel iseenda ülendamiseks tiitleid kasutada, lisas ta: ”Teie kõik olete vennad” (Matteuse 23:8).
15. Milline hoiak peaks olema neil, kes taotlevad ülevaatajaametit?
15 Jeesuse tõeline järelkäija on teenija, jah, kaaskristlaste ori (Galaatlastele 5:13). Eriti peab see paika nende puhul, kes soovivad olla kõlblikud ülevaataja ametisse koguduses. Nad ei tohiks mitte kunagi võistelda väljapaistvuse ega võimu pärast, nad ei tohi ’isandaina valitseda kogudusi kui liisuosi, vaid peavad olema karjale eeskujuks’ (1. Peetruse 5:3). Tõepoolest, omaenese huve taotlev vaim on märk, mis näitab, et mees ei kõlba ülevaatajaks. Selline isik tooks kogudusele kahju. On küll tõsi, et sobib ’püüda koguduse ülevaataja ametisse’, kuid see peaks lähtuma soovist teenida teisi kristlasi. See amet ei anna väljapaistvat ega võimukat positsiooni, sest ülevaatajad peavad olema koguduses kõige alandlikumate liikmete hulgas (1. Timoteosele 3:1, 6).
16. Miks Diotrefes Jumala Sõnas hukka mõistetakse?
16 Apostel Johannes juhib meie tähelepanu isikule, kellel oli vale seisukoht: ”Ma kirjutasin mõne sõna kogudusele; kuid Diotrefes, kes nende seas püüab olla ülem, ei võta meid vastu.” See mees käitus teistega lugupidamatult, et omaenda positsiooni parandada. Selle asemel aga ajendas Jumala vaim Johannest lisama Piiblisse Diotrefese vastu suunatud hukkamõistu tema enesekeskse hoiaku tõttu (3. Johannese 9, 10).
Õige hoiak
17. Kuidas ilmutasid Peetrus, Paulus ja Barnabas alandlikku meelt?
17 Piiblis on palju näiteid neist, kellel oli õige suhtumine, kes olid alandlikud. Kui Peetrus sisenes Korneeliuse majja, siis see mees ”heitis [Peetruse] jalge ette maha ja kummardas”. Kuid selle asemel, et lasta end ülistada, ”Peetrus tõstis ta üles ja ütles: ”Tõuse üles, ka mina ise olen inimene!”” (Apostlite teod 10:25, 26). Kui Paulus ja Barnabas olid Lüstras, tervendas Paulus mehe, kes oli sünnist saati lombakas olnud. Seetõttu ütles rahvas, et need apostlid on jumalad. Kuid Paulus ja Barnabas ”rebestasid .. oma riided, kargasid hüüdes rahva sekka ning ütlesid: ”Mehed, miks te seda teete? Meie oleme niisamasugused nõdrad inimesed nagu teiegi”” (Apostlite teod 14:8—15). Need alandlikud kristlased ei võtnud vastu austust inimestelt.
18. Mida ütles üks vägev ingel oma alandlikkuses Johannesele?
18 Kui apostel Johannesele anti ”Jeesuse Kristuse ilmutus”, sai ta selle ingli kaudu (Ilmutuse 1:1). Ingli väe tõttu võime mõista, miks Johannest haaras aukartus, sest üks ingel hävitas ühe ööga 185000 assüürlast (2. Kuningate 19:35). Johannes jutustab: ”Kui ma seda olin kuulnud ja näinud, ma heitsin maha, kummardama ingli jalgade ette, kes mulle seda näitas. Ja ta ütles mulle: ”Vaata, ära tee seda! Sest ma olen sinu ja su vendade .. kaassulane .. Kummarda Jumalat!”” (Ilmutuse 22:8, 9). Milline alandlik meelelaad oli sel vägeval inglil!
19., 20. Too välja kontrast võidukate Rooma väejuhtide upsakuse ja Jeesuse alandlikkuse vahel.
19 Jeesus andis alandlikkuse ilmutamises parima eeskuju. Ta oli Jumala ainusündinud Poeg, Jumala taevase Kuningriigi tulevane Kuningas. Kui ta ennast rahvale sellena esitles, ei teinud ta seda nii, nagu tegid võidukad väejuhid Rooma ajal. Neile korraldati tohutuid paraade — protsessioone — ning neid sõidutati kulla ja elevandiluuga kaunistatud vankrites, mida vedasid valged hobused või koguni elevandid, lõvid või tiigrid. Nende rongkäikude ajal laulsid muusikud võidulaule vankrite kõrval, millele oli kuhjatud sõjasaak, ja hiiglaslike ratasplatvormide kõrval, millel kujutati lahingustseene. Seal olid oma peredega ka vangilangenud kuningad, vürstid ja väejuhid, kellel sageli olid riided ära võetud, et neid alandada. Neil sündmustel lausa õhkus uhkust ja upsakust.
20 Võrdle seda viisiga, kuidas Jeesus ennast esitles. Ta oli alandlikult valmis asuma täitma tema kohta käivat ettekuulutust, milles öeldi: ”Vaata, sinu kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja! Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas!” Ta sõitis alandlikult koormakandja looma seljas, mitte suursuguste paraadloomade veetavas sõjavankris (Sakarja 9:9; Matteuse 21:4, 5). Kui õnnelikud on küll alandlikud inimesed selle üle, et uues maailmas hakkab kogu maa üle valitsema Jeesus kui Jehoova määratud Kuningas, kes on tõesti alandliku meelega, tagasihoidlik, armastav, kaastundlik, halastav! (Jesaja 9:5, 6; Filiplastele 2:5—8.)
21. Mida alandlikkus ei näita?
21 Fakt, et Jeesus, Peetrus, Paulus ning teised Piibli aegadel elanud usumehed ja -naised olid alandliku meelega, hajutab ettekujutuse, et alandlikkus on nõrkus. See omadus näitab hoopis iseloomu tugevust, sest need inimesed olid julged ja innukad. Suure vaimse ja moraalse jõu abil talusid nad ränki katsumusi (Heebrealastele 11. peatükk). Ja kui Jehoova teenijad on tänapäeval alandliku meelega, on nad sama tugevad, kuna Jumal toetab alandlikke oma vägeva püha vaimuga. Seepärast kutsutakse meid üles: ”Riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu; sest ”Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu!” Siis alanduge Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal!” (1. Peetruse 5:5, 6; 2. Korintlastele 4:7).
22. Mida käsitletakse järgmises artiklis?
22 Alandlikkusega on seotud veel üks positiivne aspekt, millega Jumala teenijatel tuleb tegelda. See aitab koguduses suurel määral kaasa armastuse ja koostöö vaimu ülesehitamisele. Tõepoolest, see on alandlikkuse oluline koostisosa. Seda käsitletakse järgmises artiklis.
Kordamiseks
◻ Kirjelda maailmas valitsevat vaimu.
◻ Kuidas soosib Jehoova neid, kes on alandliku meelega?
◻ Miks tuleb alandlikkust õppida?
◻ Millised on mõned Piibli näited isikutest, kes ilmutasid alandlikku meelelaadi?
[Pilt lk 15]
Ingel ütles Johannesele: ”Ära tee seda! Sest ma olen .. kaassulane”