Õige kummardamise võit on lähedal
„Jehoova peab saama kuningaks üle kogu maa.” (SAKARJA 14:9, NW)
1. Mida kogesid võitud kristlased I maailmasõja ajal ja kuidas oli seda ette kuulutatud?
ESIMESE maailmasõja ajal sattusid võitud kristlased sõdivate rahvaste käe läbi palju kordi raskustesse ja vanglatesse. Äärmiselt suured takistused ei lasknud neil Jehoovale kiitusohvreid tuua ja nad sattusid vaimses mõttes vangistusse. Kõike seda kuulutati ette tekstis Sakarja 14:2, kus räägitakse sellest, kuidas paljud rahvad ründavad Jeruusalemma. Selles prohvetiennustuses mainitud linn on „taevane Jeruusalemm”, Jumala taevane Kuningriik, kus asub „Jumala ja Talle aujärg” (Heebrealastele 12:22, 28; 13:14; Ilmutuse 22:3). Seda linna esindasid maa peal olevad Jumala võitud. Need, kes ustavaks jäid, elasid selle rünnaku üle ja ei lasknud ennast sellest „linnast” vangi viia.a
2., 3. a) Kuidas on Jehoova kummardamine võidutsenud alates aastast 1919? b) Mis on toimunud alates aastast 1935?
2 Aastal 1919 vabastati ustavad võitud vangistatud seisundist ja nad kasutasid sõjajärgse rahuperioodi viivitamata ära. Taevase Jeruusalemma saadikutena haarasid nad kinni suurepärasest võimalusest kuulutada Jumala Kuningriigi head sõnumit, et aidata koguda kokku 144000 viimaseid liikmeid (Matteuse 24:14; 2. Korintlastele 5:20). Aastal 1931 võtsid nad endile kohase Pühakirjal põhineva nime Jehoova tunnistajad (Jesaja 43:10, 12).
3 Pärast seda pole Jumala võitud tunnistajad enam kordagi tagasi vaadanud. Neid ei suutnud vaikima sundida isegi Hitler ega tema natslik sõjamasin. Hoolimata sellest, et neid kogu maailmas taga kiusati, on nende töö kõikjal vilja kandnud. Eriti just alates aastast 1935 on nendega liitunud kõigist rahvustest ’suur rahvahulk’, kellest on ennustatud Ilmutusraamatus. Ka nemad on pühendunud ja ristitud kristlased, kes on „oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres”, see tähendab Jeesuse Kristuse veres (Ilmutuse 7:9, 14). Kuid nemad ei ole võitud ega ole neil taevase elu lootust. Neil on lootus pärida see, mille Aadam ja Eeva kaotasid, nimelt täiuslik inimelu paradiisliku maa peal (Laul 37:29; Matteuse 25:34). Tänapäeval kuulub suurde rahvahulka rohkem kui viis miljonit inimest. Jehoova õigel viisil kummardamine võidutseb, kuid selle täielik võit on alles ees.
Võõrad Jumala vaimses templis
4., 5. a) Kus suur rahvahulk Jehoovat kummardab? b) Milline eesõigus neil on ja millise prohvetiennustuse see täide viib?
4 Nagu ennustatud, suure rahvahulga liikmed „teenivad [„kummardavad”, NW allmärkus] [Jumalat] ööd ja päevad tema templis” (Ilmutuse 7:15). Kuna nad ei ole vaimsed preestrisoost iisraellased, nägi Johannes neid arvatavasti seismas templis mittejuutide eesõues (1. Peetruse 2:5). Kui hiilgavaks on Jehoova vaimne tempel küll saanud, kuna selle välisõue täidab see suur rahvahulk, kes koos vaimse Iisraeli jäänusega teda kiidab!
5 Suure rahvahulga liikmed ei teeni Jumalat selles seisundis, mida kujutab preestrite siseõu. Jumal pole neid õiglaseks kuulutanud samal eesmärgil kui neid, kes tema lapsendatud vaimseteks poegadeks saavad (Roomlastele 8:1, 15). Aga sellegipoolest on neil Jehoova ees puhas seisund, kui nad Jeesuse lunastusse usku üles näitavad. Ta on nad õiglaseks kuulutanud sellepärast, et nad võiksid tema sõbrad olla. (Võrdle Jakoobuse 2:21, 23.) Ka neil on eesõigus tuua Jumala vaimsele altarile ohvreid, mis on talle meelepärased. Seega läheb just selle suure rahvahulga juures hiilgavalt täide tekstis Jesaja 56:6, 7 kirjas olev prohvetiennustus: „Võõrad, kes on liitunud Jehoovaga, teenivad teda ja armastavad Jehoova nime, .. needki ma viin oma pühale mäele ja ma rõõmustan neid oma palvekojas, ja nende põletus- ja tapaohvrid on mu altari peal meelepärased; sest mu koda nimetatakse palvekojaks kõigile rahvastele!”
6. a) Milliseid ohvreid toovad võõrad? b) Mida tuletab neile meelde veeanum, mis asus preestrite õues?
6 Ohvrite hulgas, mida nad toovad, on nende „huulte vili [otsekui hästivalmistatud viljaohver], kes tunnistavad [Jumala] nime” ning „hea tegemine ja teistega jagamine” (Heebrealastele 13:15; 13:16, NW). Neile võõrastele on tähtsaks meeldetuletuseks ka suur veeanum, mida preestrid pidid kasutama enda pesemiseks. Nemadki peavad laskma end vaimselt ja moraalselt puhastada sedamööda, kuidas Jumala Sõna neile järk-järgult üha selgemaks tehakse.
Püha paik ja selle sisustus
7. a) Kuidas suhtub suur rahvahulk püha preesterkonna eesõigustesse? b) Milliseid lisaeesõigusi on antud mõningatele võõramaalastele?
7 Kas ka templi pühal paigal ja selle sisustusel on võõrastest koosneva suure rahvahulga jaoks mingi tähendus? Tõsi küll, nemad ei satu mitte kunagi olukorda, mida kujutab püha paik. Nemad ei ole uuesti sündinud Jumala vaimseteks poegadeks, kellel on taevane kodakondsus. Kas see teeb neid kadedaks? Sugugi mitte. Nad on selle asemel hoopis rõõmsad oma eesõiguse üle, et nad võivad toetada 144000 jäänust, ja nad ilmutavad suurt hindamist selle vastu, et Jumalal oli eesmärgiks lapsendada need vaimsed pojad, kes hakkavad koos Kristusega inimkonda täiusele viima. Samuti hindab võõramaalastest koosnev suur rahvahulk Jumala suurt ärateenimata headust, mis ilmneb selles, et ta annab neile lootuse elada igavesti paradiisis maa peal. Mõningatele neist võõramaalastest on vanal ajal elanud netinite sarnaselt antud ülevaataja eesõigus püha preesterkonna abilistena (Jesaja 61:5).b Nende hulgast seab Jeesus „vürste kogu maal” (Laul 45:17).
8., 9. Millist kasu saab suur rahvahulk püha paiga sisustusele mõtlemisest?
8 Vaatamata sellele, et võõramaalastest koosneva suure rahvahulga liikmed ei sisene mitte kunagi vastupiltlikku pühasse paika, võib selle sisustus neile mõndagi väärtuslikku õpetada. Nii nagu lambijala tarbeks oli pidevalt vaja õli, vajavad ka võõramaalased püha vaimu, et see aitaks neil üha selgemalt mõista Jumala Sõna tõdesid, mida annab edasi „ustav ja mõistlik ori” (Matteuse 24:45—47, NW). Lisaks sellele aitab Jumala vaim neil vastata järgmisele üleskutsele: „Vaim ja pruut [võitud jäänus] ütlevad: ’Tule!’ Ja kes seda kuuleb, öelgu: ’Tule!’ Ja kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” (Ilmutuse 22:17). Seega tuletab lambijalg suure rahvahulga liikmetele meelde nende kohustust olla kristlastena säravad ja hoiduda kõigest, mis võiks nende suhtumises, mõtetes, sõnades või tegudes Jumala vaimu kurvastada (Efeslastele 4:30).
9 Vaateleibade laud tuletab suure rahvahulga liikmetele meelde seda, et vaimse tervise säilitamiseks tuleb neil Piiblist ning „ustava ja mõistliku orja” väljaannetest korrapäraselt vaimset toitu süüa (Matteuse 4:4). Suitsutusaltar tuletab neile meelde, kui tähtis on tõsimeelselt Jehoovat paluda, et ta aitaks neil laitmatuks jääda (Luuka 21:36). Nad peaksid oma palvetes väljendama ka südamesttulevat kiitust ja tänu (Laul 106:1). Suitsutusaltar tuletab neile meelde ka seda, et Jumala kiitmiseks tuleb kasutada muidki võimalusi, nagu näiteks kristlikel koosolekutel kogu südamest Kuningriigi laulude laulmine ja hea ettevalmistumine selleks, et tõhusalt ’anda avalikku tunnistust päästeks’ (Roomlastele 10:10, NW).
Õige kummardamise täielik võit
10. a) Millise suurepärase lootuse täitumist me võime rõõmuga oodata? b) Milline sündmus peab enne seda aset leidma?
10 Tänapäeval voolavad Jehoova kummardamiskoja juurde „paljud rahvad”, kelle seas on kõigist rahvustest inimesi (Jesaja 2:2, 3). Selle kinnituseks öeldakse Ilmutuse 15:4: „Kes ei peaks kartma sind, Issand, ja andma austust sinu nimele? Sest sina üksi oled püha; sest kõik paganad [„rahvad”, NW] tulevad ja kummardavad sind, sellepärast et su õiged kohtuotsused on saanud avalikuks!” Sakarja 14. peatükis räägitakse sellest, mis edasi saab. Lähitulevikus jõuab enamiku maa peal elavate inimeste vaenulikkus haripunkti, kui nad kogunevad, et viimast korda sõdida Jeruusalemma vastu — taevase Jeruusalemma maa peal olevate esindajate vastu. Siis hakkab Jehoova tegutsema. Sõdalasest Jumalana „läheb Jehoova välja ja sõdib nende paganate vastu”, kes söandavad selle rünnaku ette võtta (Sakarja 14:2, 3).
11., 12. a) Kuidas reageerib Jehoova eeloleva ülemaailmse rünnaku puhul, mis võetakse ette nende vastu, kes tema templis kummardavad? b) Millised on Jumala sõja tulemused?
11 „See on nuhtlus, millega Jehoova lööb kõiki rahvaid, kes sõdivad Jeruusalemma vastu: ta määndab nende liha, kui nad alles jalgel seisavad, nende silmad mädanevad oma koobastes ja neil mädaneb keel suus! Ja sel päeval on nende hulgas suur Jehoova kartus, nõnda et nad haaravad kinni üksteise käest ja ühe käsi tõuseb teise käe vastu!” (Sakarja 14:12, 13.)
12 Meil tuleb oodata, et näha, kas see nuhtlus on sõnasõnaline või ülekantud tähenduses. Kuid üks asi on kindel. Ajal, mil Jumala vaenlased asuvad ülemaailmsele rünnakule Jehoova sulaste vastu, peatab Jumal nad oma piiramatu väe erakordsete ilmingutega. Nende suud pannakse kinni. Nende trotsivad keeled otsekui mädanevad ära. Nende ühine eesmärk kaob neil silmist, otsekui oleksid neil silmad ära mädanenud. Hääbub ka nende füüsiline jõud, mis annab neile ründamiseks julgust. Segaduses pöörduvad nad üksteise vastu, põhjustades suuri tapatalguid. Nii pühitakse minema kõik maised vaenlased, kes Jumala kummardamisele vastupanu osutavad. Lõpuks on kõik rahvad sunnitud Jehoova kõikehõlmavat suveräänsust tunnustama. Täitub prohvetiennustus, mis ütleb: „Jehoova peab saama kuningaks üle kogu maa” (Sakarja 14:9, NW). Seejärel aheldatakse Saatan ja tema deemonid ning algab Kristuse tuhandeaastane valitsus, mis toob inimkonnale suuri õnnistusi (Ilmutuse 20:1, 2; 21:3, 4).
Maine ülestõusmine
13. Kes on „järelejääjad kõigist rahvaist”?
13 Sakarja prohvetiennustus jätkub 14. peatüki 16. salmis: „Kõik järelejääjad kõigist paganaist [„rahvaist”, NW], kes on tulnud Jeruusalemma kallale, peavad aasta-aastalt minema sinna üles, kummardama kuningat, vägede Jehoovat ja pidama lehtmajade püha!” Piibel näitab, et kõik inimesed, kes elavad praegu ja püsivad elus kurja süsteemi lõpuni ning kes mõistetakse õige kummardamise vaenlasteks, saavad „nuhtluseks igavese hukatuse” (2. Tessalooniklastele 1:7—9; vaata ka Matteuse 25:31—33, 46). Neil pole lootust ülestõusmisele. Seega kuuluvad nende „järelejääjate” hulka tõenäoliselt neist rahvastest inimesed, kes surid enne Jumala lõplikku sõda ja kellel on Piiblil põhinev ülestõusmislootus. Jeesus tõotas, et „tuleb tund, mil kõik, kes on haudades [„mälestushaudades”, NW], kuulevad tema häält ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks” (Johannese 5:28, 29).
14. a) Mida peavad ülestõusnud tegema, et igavest elu saada? b) Mis saab kõigist neist, kes keelduvad end Jehoovale pühendamast ja õiges kummardamises osalemast?
14 Kõik need ülestõusnud peavad midagi tegema, et nende ülestõusmise lõpptulemuseks võiks olla elu, mitte hukkamõistev kohtuotsus. Nad peavad tulema Jehoova templi maistesse õuedesse ja kummardama, pühendudes Jumalale Jeesuse Kristuse kaudu. Kõigile surnuist ülestõusnutele, kes keelduvad seda tegemast, saab osaks samasugune nuhtlus, nagu see, mis tabab tänapäeva rahvaid (Sakarja 14:18). Mitte keegi ei tea, kui paljud ülestõusnud liituvad rõõmsalt suure rahvahulgaga vastupiltliku lehtmajade püha pidamisel. Kahtlemata on neid palju, mille tulemusena Jehoova suur vaimne tempel muutub veelgi hiilgavamaks!
Vastupiltlik lehtmajade püha
15. a) Mida tähelepanuväärset tegid muistsed iisraellased lehtmajade pühade ajal? b) Miks ohverdati selle püha ajal 70 pulli?
15 Muistne Iisrael pidi igal aastal lehtmajade püha pidama. See kestis ühe nädala ja seda hakati pidama pärast viljakoristuse lõpetamist. See oli rõõmus aeg, mil rahvas väljendas oma tänulikkust. Iisraellased pidid siis nädal aega elama ajutistes varjualustes, mis kaeti puulehtedega, eriti aga just palmiokstega. See püha tuletas iisraellastele meelde seda, kuidas Jumal oli nende esiisad Egiptusest päästnud ning kuidas ta oli nende eest hoolitsenud, kui nad elasid lehtmajades ja rändasid kõrbes 40 aastat, kuni nad Tõotatud Maale jõudsid (3. Moosese 23:39—43). Templi altaril ohverdati selle püha ajal 70 pulli (NW). Tõendid näitavad, et see oli lehtmajade pühade juures element, mis kujutas prohvetlikult Jeesuse Kristuse täiuslikku ja täielikku elupäästvat tööd. Tema lunastusohvrist saavad lõpptulemusena kasu Noast põlvnenud 70 inimsuguvõsa loendamatud järeltulijad (1. Moosese 10:1—29; 4. Moosese 29:12—34; Matteuse 20:28).
16., 17. a) Millal hakati vastupiltlikku lehtmajade püha pidama ja kuidas see jätkus? b) Kuidas suur rahvahulk selle püha pidamises osaleb?
16 Seega osutasid muistsed lehtmajade pühad rõõmule, mida tuntakse vabaksostetud patuste kogumisest Jehoova suurde vaimsesse templisse. Seda püha hakati vastupiltlikult pidama alates meie ajaarvamise 33. aasta nelipühist, mil algas vaimsete iisraellaste rõõmurohke kogumine kristlikku kogudusse (Apostlite teod 2:41, 46, 47). Need võitud mõistsid, et nad on Saatana maailmas „ajutised elanikud”, kuid nende tõeline „kodakondsus on taevas” (1. Peetruse 2:11; Filiplastele 3:20; NW). Neid rõõmsaid pühi varjutas ajutiselt ärataganemine, mille tagajärjel tekkis ristiusu kirik (2. Tessalooniklastele 2:1—3). Kuid seda püha hakati uuesti pidama aastal 1919, mil jätkati 144000 inimesest koosneva vaimse Iisraeli viimaste liikmete rõõmsat kogumist, ja seejärel hakati koguma tekstis Ilmutuse 7:9 mainitud suurt rahvahulka, kes on pärit kõigist rahvustest.
17 Seda suurt rahvahulka kujutatakse palmioksi käes hoidmas, mis näitab, et ka nemad peavad rõõmsalt vastupiltlikku lehtmajade püha. Pühendunud kristlastena osalevad nad rõõmsalt kogumistöös, tuues Jehoova templisse uusi kummardajaid. Lisaks sellele mõistavad nad patustajatena, et neil pole maa peal alalist elamisluba. Seni, kuni nad Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpus inimliku täiuslikkuse saavutavad, peavad nad koos tulevaste ülestõusnutega Kristuse lunastusohvrisse pidevalt usku üles näitama (Ilmutuse 20:5).
18. a) Mis juhtub Jeesuse Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpus? b) Kuidas saavutab Jehoova õige kummardamine lõpuks võidu?
18 Seejärel võivad Jumala maised kummardajad seista tema ees inimlikus täiuslikkuses, ilma et nad vajaksid taevast preesterkonda. Siis on käes aeg, mil Jeesus Kristus „annab [kuning]riigi Jumala ja Isa kätte” (1. Korintlastele 15:24). Et täiuslik inimkond katsele panna, lastakse Saatan „natukeseks ajaks” lahti. Kõik, kes on ustavusetud, hävitatakse igaveseks koos Saatana ja tema deemonitega. Neile, kes jäävad ustavaks, antakse igavene elu. Nad saavad maise paradiisi alalisteks elanikeks. Nii jõuab vastupiltlik lehtmajade püha siis edukalt hiilgava lõpuni. Jehoova õige kummardamine saavutab võidu, tuues talle igavest au ja inimkonnale jäädava õnne (Ilmutuse 20:3, 7—10, 14, 15).
[Allmärkused]
a Sakarja raamatu 14. peatüki salmikaupa selgitust vaata Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu poolt 1972. aastal välja antud raamatust „Inimkonnale taastatud paradiis — teokraatia kaudu” (Paradise Restored to Mankind—By Theocracy!) 21. ja 22. peatükist.
b Tänapäeva netinite kohta vaata üksikasjalikumat teavet 1992. aasta 15. aprilli Vahitorni leheküljelt 16.
Kordamisküsimused
◻ Kuidas rünnati „Jeruusalemma” Esimese maailmasõja ajal? (Sakarja 14:2.)
◻ Mis on Jumala rahva juures aset leidnud alates aastast 1919?
◻ Kes osalevad tänapäeval vastupiltliku lehtmajade püha pidamisel?
◻ Kuidas saavutab õige kummardamine täieliku võidu?
[Pilt lk 23]
Lehtmajade püha pidamisel kasutati palmioksi