Kristlik naine väärib austust ja lugupidamist
„Teie, mehed, elage naisega targasti kui nõrgema astjaga ja osutage neile austust.” — 1. PEETRUSE 3:7.
1., 2. a) Millise probleemi tekitas see, et Jeesus kaevu juures Samaaria naisega rääkis, ja miks? (Vaata ka allmärkust.) b) Mida Jeesus Samaaria naisele kuulutamisega näitas?
ÜHEL keskpäeval meie ajaarvamise 30. aasta lõpupoole näitas Jeesus ühe igivana kaevu juures Sühhari linna lähistel, kuidas naisi tema arvates tuleks kohelda. Ta oli terve hommikupoole rännanud mööda mägist Samaariat ning oli kaevu juurde jõudes väsinud, näljane ja janune. Kui ta oli kaevu kõrval istet võtnud, tuli üks Samaaria naine sealt vett võtma. „Anna mulle juua!” palus Jeesus temalt. Arvatavasti läksid naisel hämmastusest silmadki pärani. Ta küsis: „Kuidas sina, olles juut, küsid juua minult, kes olen Samaaria naine?” Hiljem, kui Jeesuse jüngrid toitu ostmast naasid, olid nad jahmunud ning imestasid, miks ta „naisega kõneles”. — Johannese 4:4—9, 27.
2 Miks see naine sedasi küsis ja miks äratas see jüngrite tähelepanu? Naine oli samaarlane ja juudid vältisid iga kokkupuudet samaarlastega. (Johannese 8:48) Kuid ilmselt äratas see tähelepanu ka ühel teisel põhjusel. Tolleaegsed rabide pärimused ei kiitnud heaks seda, et mees naisega avalikult kõneleb.a Jeesus aga kuulutas avalikult sellele siirale naisele, andes talle isegi teada, et Ta on Messias. (Johannese 4:25, 26) Sellega näitas Jeesus, et teda ei kammitse pühakirjavastased pärimused, kaasa arvatud need, mis naist halvustasid. (Markuse 7:9—13) Otse vastupidi, oma tegude ja õpetusega näitas Jeesus, et naist tuleb kohelda austuse ja lugupidamisega.
Kuidas Jeesus naisi kohtles
3., 4. a) Kuidas vastas Jeesus naisele, kes tema kuube puudutas? b) Kuidas andis Jeesus head eeskuju kristlikele meestele, eelkõige ülevaatajatele?
3 Jeesuse hell kaastunne inimeste vastu väljendus ka selles, kuidas ta naistesse suhtus. Kord otsis Jeesust rahvahulgas üks naine, kes oli 12 aastat veritõbe põdenud. Kuna juutide seaduse järgi oli ta oma haiguse tõttu ebapuhas, ei oleks ta tohtinud seal olla. (3. Moosese 15:25—27) Kuid ta oli nii sügavas meeleheites, et ta tuli vargsi Jeesuse seljataha. Niipea kui naine Jeesuse kuube puudutas, sai ta terveks! Seepeale jäi Jeesus seisma, olgugi et ta oli parajasti minemas Jairuse juurde, kelle tütar oli raskesti haige. Tundnud väge endast lahkuvat, vaatas ta ringi, et näha, kes teda oli puudutanud. Lõpuks astus see naine esile ning heitis värisedes Jeesuse ette. Kas Jeesus hurjutas teda selle eest, et ta oli olnud rahva hulgas ning tema kuube ilma loata puudutanud? Hoopiski mitte, ta oli naise vastu väga sõbralik ja lahke. Jeesus ütles: „Tütar, sinu usk on sind aidanud.” See oli ainus kord, mil Jeesus kasutas naise poole pöördudes sõna „tütar”. Kuidas see sõna küll naise hinge võis kosutada! — Matteuse 9:18—22; Markuse 5:21—34.
4 Jeesus vaatas Seaduse kirjatähest kaugemale. Ta mõistis selle taga olevat vaimu ning vajadust osutada halastust ja kaastunnet. (Võrdle Matteuse 23:23.) Jeesus pani tähele selle haige naise meeleheitlikku olukorda ning arvestas sellega, et usk ajendas naist selliselt käituma. Sellega andis ta head eeskuju kristlikele meestele, eelkõige ülevaatajatele. Kui kristlikul õel on isiklikke probleeme või on ta eriti raskes või katselepanevas olukorras, peaksid kogudusevanemad püüdma vaadata tema sõnadest ja tegudest kaugemale ning võtma arvesse tema olukordi ja ajendeid. Selline asjaoludesse süüvimine võib näidata, et nõuande ja noomimise asemel on vaja pigem kannatlikkust, mõistmist ja kaastunnet. — Õpetussõnad 10:19; 16:23; 19:11.
5. a) Kuidas olid rabide pärimused naise õigusi piiranud? (Vaata allmärkust.) b) Kes ülesäratatud Jeesust esimestena nägid ja sellest tunnistust andsid?
5 Sel ajal kui Jeesus elas maa peal, piirasid rabide kitsendavad pärimused oluliselt naise õigust olla seaduslik tunnistaja.b Mõtle sellele, mis juhtus veidi pärast seda, kui Jeesus 16. niisani hommikul aastal 33 m.a.j. surnuist üles äratati. Kes nägid esimestena ülesäratatud Jeesust ja tunnistasid teistele jüngritele, et nende Issand on üles äratatud? Nendeks osutusid naised, kes olid jäänud postilelöömise paiga lähedale seniks, kuni Jeesus hinge heitis. — Matteuse 27:55, 56, 61.
6., 7. a) Mida ütles Jeesus naistele, kes tulid haua juurde? b) Kuidas Jeesuse meesjüngrid naiste tunnistusele algul reageerisid, ja mida võib sellest õppida?
6 Nädala esimese päeva varahommikul läks Maarja Magdaleena koos teiste naistega haua juurde, et Jeesuse ihu lõhnaainetega võida. Leidnud haua tühja olevat, jooksis Maarja sellest Peetrusele ja Johannesele teatama. Teised naised jäid haua juurde. Peatselt ilmus neile ingel, kes ütles, et Jeesus on üles äratatud. „Minge usinasti ütlema tema jüngritele,” käskis ingel. Kui need naised uudist teatama tõttasid, ilmutas Jeesus ise ennast neile. „Minge ning teatage mu vendadele,” ütles ta neile. (Matteuse 28:1—10; Markuse 16:1, 2; Johannese 20:1, 2) Ingli tulekust midagi teadmata ja murest murtuna naasis Maarja Magdaleena tühja haua juurde. Seal ilmus talle Jeesus, ning kui Maarja oli ta lõpuks ära tundnud, ütles Jeesus: „Mine mu vendade juurde ja ütle neile: mina lähen üles oma Isa ja teie Isa juurde ja oma Jumala ja teie Jumala juurde!” — Johannese 20:11—18; võrdle Matteuse 28:9, 10.
7 Jeesus oleks võinud ilmuda kõigepealt Peetrusele või Johannesele või mõnele teisele meesjüngrile. Selle asemel otsustas ta osutada neile naistele soosingut, andes neile võimaluse olla tema ülestõusmise esimesed tunnistajad ning volitades neid andma sellest tunnistust ka tema meesjüngritele. Kuidas mehed sellele algul reageerisid? Ülestähenduses öeldakse: „Need kõned olid nende meelest nagu tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.” (Luuka 24:11) Kas oli neil seda tunnistust raske uskuda sellepärast, et tunnistajateks olid naised? Kui see oli nii, siis said nad aja jooksul küll piisavalt tõendeid selle kohta, et Jeesus oli surnuist üles äratatud. (Luuka 24:13—46; 1. Korintlastele 15:3—8) Tänapäeval teevad kristlikud mehed targasti, kui võtavad arvesse oma kristlike õdede tähelepanekuid. — Võrdle 1. Moosese 21:12.
8. Mida näitas see, kuidas Jeesus naistesse suhtus?
8 On tõeliselt südantsoojendav näha, kuidas Jeesus naistesse suhtus. Olles naistega suheldes alati kaastundlik ja täiesti tasakaalukas, ei ülistanud ega halvustanud ta neid kunagi. (Johannese 2:3—5) Ta hülgas rabide pärimused, mis röövisid naiselt väärikuse ja tegid Jumala Sõna tühjaks. (Võrdle Matteuse 15:3—9.) Koheldes naisi austuse ja lugupidamisega, näitas Jeesus selgelt, kuidas naisi Jehoova Jumala arvates tuleb kohelda. (Johannese 5:19) Samuti jättis Jeesus kristlikele meestele jäljendamiseks suurepärase eeskuju. — 1. Peetruse 2:21.
Mida Jeesus seoses naistega õpetas
9., 10. Kuidas kummutas Jeesus pärimused, mis rabidel naiste kohta olid, ning mida ütles ta variseridele, kes temalt lahutuse kohta küsisid?
9 Jeesus kummutas rabide pärimused ja laskis naistel end väärikana tunda nii oma tegude kui ka õpetuste kaudu. Vaatle näiteks, mida ta lahutuse ja abielurikkumise kohta õpetas.
10 Lahutuse kohta esitati Jeesusele järgmine küsimus: „Kas on luba oma naist enesest lahutada igasugusel põhjusel?” Nagu on kirjas Markuse aruandes, ütles Jeesus: „Kes iganes oma naise enesest lahutab [muidu kui hooruse pärast] ja võtab teise, rikub abielu tema vastu. Ja kui naine enese lahutab oma mehest ja läheb teisele, siis ta rikub abielu!” (Markuse 10:10—12; Matteuse 19:3, 9) Need lihtsad sõnad näitasid tema lugupidamist naise väärikuse vastu. Kuidas?
11. Mida näitavad abielusideme kohta Jeesuse sõnad „muidu kui hooruse pärast”?
11 Esiteks näitas Jeesus sõnadega „muidu kui hooruse pärast” (mis leiduvad Matteuse evangeeliumi aruandes), et abielusidemesse ei või suhtuda kergemeelselt ega seda niisama katkestada. Tol ajal valitsenud rabinistlikud õpetused lubasid lahutada ka sellistel tühistel põhjustel nagu see, et naisel läks roog nurja või et ta rääkis võõra mehega. Tagatipuks lubati lahutada isegi sel juhul, kui mees leidis enda silmis kütkestavama naise! Üks piibliõpetlane märgib: „Nende sõnadega .. astus Jeesus naiste kaitseks välja ning püüdis seada abielu taas sellisele kohale, kus ta peaks olema.” Tõepoolest, abielu peaks olema püsiv liit, kus naine end turvaliselt võib tunda. — Markuse 10:6—9.
12. Millise käsituse tõi Jeesus esile sõnadega „rikub abielu tema vastu”?
12 Teiseks tõi Jeesus väljendiga „rikub abielu tema vastu” esile seisukoha, mida rabide kohtutes ei tunnistatud: see oli käsitus, et abielumees rikub abielu oma naise vastu. Ühes piiblikommentaaris selgitatakse: „Rabinistliku judaismi käsituse kohaselt võis naine oma truudusetusega rikkuda abielu oma mehe vastu; ning kui mees oli seksuaalvahekorras teise mehe naisega, võis ta rikkuda abielu teise mehe vastu. Kuid ükskõik mida mees ka poleks teinud, ei rikkunud ta iial abielu oma naise vastu. Sellega, et Jeesus seadis abielumehele samasuguse kõlbelise vastutuse kui abielunaisele, tõstis ta naise seisundit ja väärikust.” — The Expositor’s Bible Commentary.
13. Kuidas näitas Jeesus, et kristlikus korralduses kehtib lahutuse küsimuses nii mehe kui naise suhtes üks mõõdupuu?
13 Kolmandaks tunnistas Jeesus sõnadega „kui naine enese lahutab oma mehest”, et naisel on õigus lahutada end oma truudusetust mehest — see oli võimalus, mida juudi seaduse all küll teati, kuid mis polnud tol ajal üldiselt levinud.c Öeldi koguni, et „naisest võib lahutada nii tema nõusolekul kui ka ilma nõusolekuta, kuid mehest ainult tema enda nõusolekul”. Kuid nagu Jeesus ütles, kehtib kristlikus korralduses nii mehe kui naise suhtes üks ja sama mõõdupuu.
14. Mida Jeesus oma õpetustega peegeldas?
14 Jeesuse õpetustest ilmneb selgelt tema sügav huvi naiste heakäekäigu vastu. Seepärast ei ole raske mõista, miks armastasid mõned naised Jeesust nii väga, et nad kasutasid tema vajaduste eest hoolitsemiseks omaenda vara. (Luuka 8:1—3) „Minu õpetus ei ole minu oma, vaid selle, kes mind on läkitanud,” ütles Jeesus. (Johannese 7:16) Sellega, mida Jeesus õpetas, peegeldas ta Jehoova hella hoolt naiste eest.
„Osutage neile austust”
15. Mida kirjutas apostel Peetrus selle kohta, kuidas mees peaks oma naist kohtlema?
15 Apostel Peetrus nägi isiklikult, kuidas Jeesus naistega tegeles. Umbes 30 aastat hiljem andis ta abielunaistele armastavalt nõu ja kirjutas seejärel: „Samuti teie, mehed, elage naisega targasti kui nõrgema astjaga ja osutage neile austust, sest nad on elu armuanni kaaspärijad nagu teiegi, et teie palved poleks tagajärjeta [„et teie palvetel ei oleks tõkkeid”, UT].” (1. Peetruse 3:7) Mida mõtles Peetrus sõnadega „osutage neile austust”?
16. a) Mida tähendab kreekakeelne nimisõna, mis on tõlgitud „austusena”? b) Kuidas Jehoova austas Jeesust tema muutumise ajal, ja mida me sellest õpime?
16 Nagu üks leksikograaf seda selgitab, tähendab kreekakeelne nimisõna (ti·meʹ), mis on tõlgitud „austusena”, „hinda, väärtust, au, lugupidamist”. Selle kreekakeelse sõna vorme on tõlgitud sõnadega „annid” ja „kallihinnaline”. (Apostlite teod 28:10, NW; 1. Peetruse 2:7) Vaadeldes, kuidas Peetrus kasutab sellesama sõna vormi tekstis 2. Peetruse 1:17, saame paremini aru, mida kellegi austamine tähendab. Selles kirjakohas ütles ta Jeesuse muutumisele viidates: „Tema sai Jumalalt Isalt au ja austust kõige kõrgemalt ault, kui temale kostis niisugune hääl: ’See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!’ ” Jeesuse muutumise ajal austas Jehoova oma Poega sellega, et väljendas tema suhtes oma heakskiitu ning tegi seda teiste kuuldes. (Matteuse 17:1—5) Niisiis, mees, kes austab oma naist, ei alanda ega halvusta teda. Ta näitab hoopis oma sõnade ja tegudega — nii omavahel olles kui teiste ees —, et ta peab oma naist kalliks. — Õpetussõnad 31:28—30.
17. a) Miks on kristlikul abielunaisel õigus austusele? b) Miks ei peaks ükski mees arvama, et ta on Jumala silmis väärtuslikum kui naine?
17 Peetrus ütleb, et kristlik mees peab ’osutama’ oma naisele sellist austust. Seda ei tule osutada mitte armulikkusest, vaid tunnustades, et naisel on selleks õigus. Miks on abielunaistel õigus sellisele austusele? Sest nagu Peetrus selgitab, „nad on elu armuanni kaaspärijad nagu teiegi”. Mehed ja naised, kellele Peetrus oma kirja meie ajaarvamise esimesel sajandil läkitas, olid kõik kutsutud saama Kristuse kaaspärijateks. (Roomlastele 8:16, 17; Galaatlastele 3:28) Kuigi nad ei kandnud koguduses sedasama vastutust, pidid nad lõpuks koos Kristusega taevas valitsema. (Ilmutuse 20:6) Ka tänapäeval, mil enamikul Jumala rahva liikmetel on maine lootus, oleks tõsine viga, kui kristlik mees arvaks, et oma eesõiguste tõttu koguduses on ta Jumala silmis väärtuslikum kui naine. (Võrdle Luuka 17:10.) Mehed ja naised on Jumala ees vaimselt võrdses seisundis, kuna Jeesuse ohvrisurm avas nii meestele kui naistele ühe ja sama võimaluse: saada vabaks patu ja surma needusest ning elada igavesti. — Roomlastele 6:23.
18. Millise mõjuva põhjuse toob Peetrus selle kohta, et mees peab oma naist austama?
18 Peetrus toob välja veel ühe mõjuva põhjuse, miks mees peaks oma naist austama, kui ta ütleb: „Et [mehe] palvetel ei oleks tõkkeid.” Väljend „ei oleks tõkkeid” tuleneb kreekakeelsest verbist (en·koʹpto), mis sõnasõnaliselt tähendab „sisse lõikama”. Vastavalt ühele Piibli sõnaraamatule „kasutati seda [sõna] selle kohta, kui inimesele seati takistusi tee läbilõikamisega või tõkke seadmisega otse keset teed”. (W. E. Vine, Expository Dictionary of New Testament Words) Seega võib abielumees, kes ei osuta oma naisele austust, leida, et tema palvete jõudmine Jumala kõrvu on takistatud. Võib juhtuda, et Jehoova ei soovi teda kuulda või et mees tunneb, et ta ei ole väärt Jumala poole pöörduma. On selge, et Jehoova tunneb suurt huvi selle vastu, kuidas mehed naisi kohtlevad. — Võrdle Nutulaulud 3:44.
19. Kuidas võivad nii mehed kui naised koguduses üheskoos teenides vastastikust lugupidamist osutada?
19 Mitte ainult abielumees pole kohustatud austust osutama. Samal ajal kui abielumees peaks austama oma naist sellega, et kohtleb teda armastavalt ja väärikalt, peaks abielunaine austama oma meest sellega, et allub temale ja ilmutab sügavat lugupidamist. (1. Peetruse 3:1—6) Manitses ju Paulus kristlasi osutama ’vastastikust austust’. (Roomlastele 12:10) See tähendab, et nii kogudusse kuuluvaid mehi kui naisi kutsutakse üles teenima üheskoos ning osutama vastastikust lugupidamist. Kui valitseb selline õhkkond, ei räägi kristlik naine viisil, mis õõnestab juhtival positsioonil olijate autoriteeti. Selle asemel ta hoopis toetab kogudusevanemaid ja teeb nendega koostööd. (1. Korintlastele 14:34, 35; Heebrealastele 13:17) Kristlikud ülevaatajad aga kohtlevad „vanemaid naisi kui emasid, nooremaid kui õdesid kõiges meelepuhtuses”. (1. Timoteosele 5:1, 2) Kogudusevanemad teevad targasti, kui pööravad lahkelt tähelepanu oma kristlike õdede sõnadele. Seega, kui õde ilmutab austust teokraatliku pea-seisundi vastu ning küsib midagi lugupidavalt või isegi osutab millelegi, mis vajab tähelepanu, arutavad vanemad rõõmuga tema tõstatatud küsimust või probleemi.
20. Mida näitab Pühakiri selle kohta, kuidas naist tuleks kohelda?
20 Alates ajast, mil Eedenis patustati, on naine paljudes kultuurides oma auväärsest kohast ilma jäetud. Kuid algselt ei kavatsenud Jehoova, et naine peaks taolist kohtlemist kogema. Nii Heebrea kui Kristlike Kreeka Kirjade ülestähendused näitavad selgelt, et ükskõik milline suhtumine naisesse mingis kultuurikeskkonnas ka ei valitseks, tuleb jumalakartlikku naist kohelda austuse ja lugupidamisega. Jumal on talle selleks õiguse andnud.
[Allmärkused]
a Teatmeteos The International Standard Bible Encyclopedia selgitab: „Naised ei söönud koos meeskülalistega ning meestel ei olnud soovitatav naistega rääkida. [—] Eriti suurt pahameelt tekitas avalikus kohas naisega rääkimine.” Juudi Mišnas, rabide õpetuste kogumis, soovitati: „Ära naisterahvaga palju räägi. [—] Kes naisterahvaga palju räägib, tõmbab endale häda kaela ja jätab Seaduse uurimise hooletusse ning pärib lõpuks Gehenna.” — Abot 1:5.
b Raamatus Palestine in the Time of Christ („Palestiina Kristuse ajal”) öeldakse: „Mõnes asjas seati naine orjaga peaaegu samale tasemele. Näiteks ei võinud naine olla kohtus tunnistajaks, välja arvatud juhul, kui ta andis tunnistust oma mehe surmast.” Viidates 3. Moosese 5:1 sõnadele, selgitab Mišna: „[Seadus] ’vande all antud tunnistusest’ käib meeste, mitte aga naiste kohta.” — Šebuot 4:I.
c Esimese sajandi juudi ajaloolane Josephus annab teada, et kuningas Heroodese õde Saloome saatis oma mehele „kirja nende abielu lahutuse kohta, mis ei olnud kooskõlas juudi seadusega. Sest (ainult) mehel on meie kombe kohaselt luba seda teha”. — Tõlge raamatust Jewish Antiquities, XV, 259 [vii, 10].
Mida sa vastaksid?
◻ Millised näited osutavad, et Jeesus kohtles naisi austuse ja lugupidamisega?
◻ Kuidas näitasid Jeesuse õpetused, et ta peab naise väärikusest lugu?
◻ Miks peaks abielumees oma kristlikule naisele austust osutama?
◻ Millist austust on kõik kristlased kohustatud osutama?
[Pilt lk 17]
Jumalakartlikud naised olid rõõmsad, et võisid esimestena näha ülesäratatud Jeesust, kes käskis neil anda sellest tunnistust ka tema vendadele