Lugejate küsimusi

◼ Kas mõned võitud kristlased elavad üle „suure viletsuse”, et elada uuel maal, enne kui nad võetakse taevasse?

Piibel seda otseselt ei ütle.

Kristlased on juba kaua olnud huvitatud eesõigustest, mida Jumal neile võib anda. (Apostlite teod 1:6) See on olnud nii eriti meie ajal alates Kuningriigi rajamisest. (Matteuse 24:3, 24, 34) Kuna käesoleva kurja süsteemi lõpp peab tulema nende ajal, on kristlased tahtnud teada, kas mõningad vaimuga võitutest peaksid üle elama ’Jumala suure päeva sõja’ ja teenima maa peal mõne aja enne taevase tasu kättesaamist. (Ilmutuse 16:14) Piibel ei ütle, et nii sünnib, kuigi on mõeldud, et mõningad ettetähendused ja prohvetiennustused sellele osutavad. Selle asemel, et olla dogmaatilised, võime vaadelda, kuidas Jumal asju korraldab.

Mõnedel Piiblis kirjeldatud sündmustel on hiljem paralleelid Jumala rahva seas. Näiteks me teame, et Joona oli kolm päeva ja kolm ööd suure kala sees. Mõned võivad pidada seda vaid üheks näiteks Jumala korraldatud vabastamisest, aga Jeesus ütles, et see oli prohvetlik ettetähendus selle kohta, kuidas tema on hauas vastava aja enne ülesäratamist. (Joona 2:1; Matteuse 12:40) Jah, Joona kogemus oli prohvetlik pilt. Seega on mõistetav, et Jumala sulased on vaadanud prohvetiennustustele ja teatud Piibli aruannetele, et näha, kas need näitavad seda, kuidas Jehoova nendega kavatseb käituda.

Ühe näitena, mis puudutab Piibli prohvetiennustusi, arutati ingliskeelses Vahitornis, 15. detsember 1928, piibliteksti Miika 5:1—14. Miika raamat rääkis sellest, et „assüürlased” laastavad Samaaria ja et juudid naasevad Babüloni vangipõlvest. (Miika 1:1, 5—7; 4:10) Aga see viitas ka hilisematele sündmustele, nagu Messia sündimine Petlemmas. (Miika 5:1) Miika ennustas prohvetlikult, et pärast nende vabastamist „Assuri käest” tulevad „Jaakobi jäänused” „otsekui kaste Jehoovalt” ja „noore lõukoera sarnaselt lambakarja keskel”. (Miika 5:5—7) Vahitorn kommenteeris: „Seda võiks võtta viitena, et mõned jäänuse hulgast on maa peal isegi pärast seda, kui Harmagedooni lahing on võideldud, ja neil võib olla veel tööd Issanda nimel ja tema kiituseks ning hiilguseks.” Pane tähele seda mõõdukat ja mõistlikku väljendusviisi, kuidas sellest võimalusest räägitakse: „Seda võiks võtta viitena.”

Aga kuidas on Piibli aruandega, mis võiks kujutada sellist maa peal edasielamist? Üks pakutud näide puudutab Noad ja tema peret. Noale on vaadatud kui isikule, kes kujutab Jeesust sel lõpu ajal. (1. Moosese 6:8—10; Matteuse 24:37) Nii nagu Noa juhtis oma naise, kolm poega ja kolm miniat läbi muistse süsteemi lõpu, on Kristus juhiks oma pruudiklassi jäänusele ja neile, kes saavad Jeesuse, „Igavese Isa” lasteks. Noa naine elas Veeuputuse üle ja osales tõelise kummardamise taastamises puhastatud maal. Selle paralleel võiks olla pruudiklassi jäänuse üleelamine ja sisenemine uude maailma. — Jesaja 9:5, 6; 2. Korintlastele 11:2; Ilmutuse 21:2, 9.a

Ka teistele Piibli aruannetele on vaadatud nagu vihjetele, et mõned võitud võivad siseneda uude maailma. Näiteks elas Jeremija üle Jeruusalemma hävingu; kirjutustarvetega „mees” jäi paigale ja nägi hävitustööd, enne kui läks tagasi oma tööst teatama. — Hesekiel 9:4, 8, 11.

Kommentaarid selle võimalikkuse kohta, et mõned võitutest sisenevad uude maailma, on tehtud hea sooviga ja Piibli pretsedentide valguses, püüdes mõista prohvetiennustusi või ettetähendusi, millel võiksid olla hilisemad paralleelid. Kui aga selgub, et ükski võitutest ei jää maa peale, siis ei ole mingit põhjust rahulolematuseks. Me oleme ju mõistnud, et Piibli sündmusi mõistetakse paremini siis, kui aeg on mööda läinud. Näiteks arutas 15. juuli 1981. aasta Vahitorn uuesti Miika 5:5—8 teksti ja selgitas, et „vaimsete iisraellaste jäänusel ei ole olnud vaja oodata kuni . . . Harmagedooni-järgse ajani, et olla inimestele värskendav ’kaste’ ”. See arutlus pakkus jälle välja võimaluse, et jäänus võiks elada üle Jumala suure sõja ja teatud aja jooksul „jätkata olemist värskendav ’kaste’ ’teistest lammastest’ koosnevale ’suurele rahvahulgale’ ”. Me võime siiski näha, et aeg ja vaimse valguse suurenemine võivad laiendada ning muuta meie arusaamist ennustustest või Piibli prohvetlikest piltidest. — Õpetussõnad 4:18.

Me teame, et Piibel seostab ’Inimese Poja tulemise’ ’äravalitute kokkukogumisega neljast tuulest’. (Matteuse 24:29—31) Samuti äratatakse surmaunes magavad võitud „Issanda juuresviibimise” jooksul elule taevas. (1. Tessalooniklastele 4:15, 16, NW) Need pitseriga märgitud saavad seal Talle naise osaks. Millal see sünnib?

Vahetult pärast seda, kui Johannes kirjeldab Ilmutusraamatus, kuidas Jumal hävitab Suure Babüloni, religioosse hoora, kirjeldab ta „Talle pulmasid”. Kõlvatu, amoraalne „naine” on eemaldatud ja me näeme „mõrsjat, Talle naist”, kes on ’riietatud hiilgavasse ja puhtasse lõuendisse, mis tähendab pühade õigeid tegusid’. (Ilmutuse 18:10; 19:2, 7, 8; 21:9) Suure Babüloni hävitamine on osa suurest viletsusest. (Matteuse 24:21; Ilmutuse 7:14) Sellest võiks ehk järeldada, et tõendina Jehoova heakskiidust ja kaitsest mõningad pruudiklassist elavad üle suure viletsuse. (Sefanja 2:3; võrdle Matteuse 24:22.) Kui neid on niimoodi maa peal alal hoitud, võivad nad jääda siia seni, kuni Jumal otsustab nad taevasse võtta.

Siiski ei ole Ilmutuses kõik asjad täpses ajalises järjekorras. Ka ei tähenda see, et võitute väikest jäänust vajatakse uuele maailmale aluse panemiseks, sest nad on juba valmistanud ette miljoneid lojaalseid kristlasi, kes elavad igavesti maa peal. Järelikult võiks Jumal oma võitud taevasse võtta kohe pärast Suure Babüloni hävitamist, seades kõik „Talle pulmade” pidamiseks valmis. Kõik pühad võiksid siis osaleda koos Kristusega ’paganate karjatamises raudkepiga’ suure viletsuse lõpuosas. (Ilmutuse 2:26, 27; 19:11—21) Kui Jumal korraldab asjad nii, siis on kõik 144000 koos Jeesusega, et ’valitseda kuninglikult ühes Kristusega tuhat aastat’. — Ilmutuse 20:4.

See on tõesti hea, et Jumala rahvas on sügavalt huvitatud nägemisest, kuidas Jumal oma sulaseid juhib ja neile tasu annab. (Võrdle 1. Peetruse 1:12.) See peegeldab nende usaldust, et tema tahe täitub. Kuigi me ei või ega peagi olema üksikasjades dogmaatilised, võime me saabuvaid sündmusi innukalt oodata.

[Allmärkus]