Kas sina pääsed, kui Jumal tegutsema hakkab?
„Kui neid päevi ei lühendataks, ei pääseks mitte ükski liha; aga äravalitute pärast lühendatakse need päevad.” (MATTEUSE 24:22)
1., 2. a) Miks on loomulik tunda huvi oma tuleviku vastu? b) Milliseid olulisi küsimusi võis see loomulik huvi tekitada?
KUI palju sina iseendale mõtled? Tänapäeval on paljusid, kes mõtlevadki ainult iseendale ning on äärmiselt enesekesksed. Samas ei mõista Piibel hukka kohast huvi selle vastu, mis meid puudutab (Efeslastele 5:33). See hõlmab huvi tundmist ka oma tuleviku vastu. Niisiis ei ole midagi ebaloomulikku selles, kui sa tahad teada, mida tulevik sulle toob. Kas sa tahad?
2 Kindlasti tundsid Jeesuse apostlid oma tuleviku vastu just sellist huvi (Matteuse 19:27). Tõenäoliselt oli just see üks põhjusi, miks neli neist Jeesusega Õlimäel olles temalt pärisid: „Millal see sünnib ja mis on tunnuseks, kui see kõik hakkab täide minema?” (Markuse 13:4). Jeesus ei eiranud nende loomulikku huvi tuleviku vastu ega eira ka meie oma. Ikka ja jälle näitas ta, kuidas tulevased sündmused tema järelkäijaid puudutavad ning millega need lõpevad.
3. Miks me seostame Jeesuse vastuse meie ajaga?
3 Jeesuse vastus kujutab endast prohvetiennustust, mis läheb suuremas ulatuses täide meie ajal. Me võime seda näha käesoleval sajandil asetleidnud maailmasõdadest ja teistest konfliktidest, maavärisemistest, mis kustutavad lugematute inimeste elu, toidunappusest, mis toob kaasa haigusi ja surma, ning kõiksugustest taudidest alates hispaania gripi pandeemiast 1918. aastal kuni praeguse AIDSi nuhtluseni välja. Kuid suur osa Jeesuse vastusest läks täide ka sündmuste käigus, mis eelnesid Jeruusalemma hävitamisele roomlaste käe läbi aastal 70 m.a.j. ja kaasnesid sellega. Jeesus hoiatas oma jüngreid: „Pidage silmas iseendid: teid antakse ära suurkohtute kätte ja kogudusekodades teid pekstakse, ja teid seatakse maavalitsejate ja kuningate ette minu pärast neile tunnistuseks” (Markuse 13:9).
Jeesuse ennustus ja selle täideminek
4. Milliseid hoiatusi Jeesus oma vastuses andis?
4 Jeesus ei kuulutanud ette mitte ainult seda, kuidas teised tema jüngreid kohtlema hakkavad. Ta andis neile teada ka seda, mida nemad ise peaksid tegema. Näiteks: „Kui te siis näete hävituse koletist seisvat seal, kus see ei peaks seisma — kes seda loeb, see pangu tähele — siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele” (Markuse 13:14). Paralleelne ülestähendus Luuka 21:20 ütleb: „Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud.” Kuidas see esmakordselt täide läks?
5. Mis juhtus juutidega Juudamaal aastal 66 m.a.j.?
5 Üks piiblientsüklopeedia ütleb: „Juudid muutusid Rooma alluvuses üha rahutumaks ning prokuraatorid üha vägivaldsemaks, julmemaks ja ebaausamaks. 66 A. D. puhkes avalik mäss. [—] Sõda algas sellega, et seloodid vallutasid Masada ning marssisid seejärel Menahemi juhtimisel Jeruusalemma. Samal ajal tapeti halduskeskuses Caesareas massiliselt juute ning sõnum sellest hirmuteost levis kogu maal. Uutele müntidele vermiti aasta 1 kuni aasta 5 mässu puhkemisest.” („The International Standard Bible Encyclopedia”, 1982.)
6. Kuidas Rooma juutide mässule reageeris?
6 Rooma Kaheteistkümnes leegion marssis Cestius Galluse juhtimisel Süüriast kohale, laastas Galilea ja Juudamaa, ründas pealinna ning haaras oma valdusse isegi ’püha linna Jeruusalemma’ ülalinna (Nehemja 11:1; Matteuse 4:5; 5:35; 27:53). Neid sündmusi kokku võttes ütleb raamat „Jeruusalemm roomlaste piiramisrõngas” („The Roman Siege of Jerusalem”): „Viis päeva püüdsid roomlased redeleid mööda müürile ronida ning ikka ja jälle tõrjuti nad tagasi. Viimaks, olles kuulirahest ära vaevatud, loobusid kaitsjad üritamast. Kasutades „kilpkonna” — meetodit, mille puhul kilbid pannakse kaitseks peade kohale kokku —, kaevasid Rooma sõdurid müüri alla käigu ning proovisid väravat põlema süüdata. Kaitsjaid haaras kohutav paanika.” Linnas olnud kristlased võisid meenutada Jeesuse sõnu ning näha pühas paigas seisvat hävituse koletist.a Aga kuidas saavad kristlased Jeesuse soovituse kohaselt põgeneda, kui linn on ümber piiratud?
7. Mida roomlased aastal 66 m.a.j. tegid, kuigi võit oli käeulatuses?
7 Ajaloolane Josephus Flavius jutustab: „Cestius [Gallus], kes ei teadnud midagi ei ümberpiiratute meeleheitest ega rahva tunnetest, kutsus järsku oma mehed tagasi, jättis kõik sinnapaika, kuigi ta polnud lüüa saanud, ning taandus linnast täiesti mõistusevastaselt.” („The Jewish War”, II, 540 [XIX, 7].) Miks Gallus taganes? Ükskõik mis tema taganemise põhjuseks ka oli, see andis kristlastele võimaluse kuuletuda Jeesuse käsule ning põgeneda mägedesse varjule.
8. Millega Rooma Jeruusalemma-vastase sõjakäigu teine järk kulmineerus ja mida ellujääjad kogesid?
8 Kuulekus päästis nende elu. Ei läinud kaua aega, kui roomlased asusid mässu maha suruma. Sõjakäik, mida juhtis väepealik Titus, kulmineerus Jeruusalemma piiramisega aprillist augustini aastal 70 m.a.j. Josephuse kirjeldused juutide kannatustest panevad lugejail vere tarretuma. Peale selle et juute sai surma võitluses roomlastega, suri neid ka juudi rühmituste omavahelise vägikaikaveo ning näljast põhjustatud inimesesöömise tõttu. Selleks ajaks kui roomlased võidu saavutasid, oli surma saanud 1100000 juuti.b 97000 ellujääjast hukati osa sealsamas, osa orjastati. Josephus sõnab: „Üle seitsmeteistkümneaastased pandi raudu ja saadeti Egiptusesse sunnitööle, suurel hulgal inimesi aga kinkis Titus provintsidele, kus nad teatrites mõõga või metsloomade läbi hukkuma pidid.” Ja isegi sel ajal, mil inimesi nõndaviisi jaotati, suri nälga 11000 vangi.
9. Miks ei saanud kristlastele osaks seesama saatus mis juutidelegi, kuid millised küsimused vajavad veel vastust?
9 Kristlased võisid olla tänulikud, et nad olid võtnud kuulda Issanda hoiatust ning põgenenud linnast enne Rooma sõjaväe tagasitulekut. Seeläbi pääsesid nad ühest osast Jeesuse mainitud ’suurest viletsusest, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni tolle ajani ega tulegi’ Jeruusalemma peale (Matteuse 24:21). Jeesus lisas: „Kui neid päevi ei lühendataks, ei pääseks mitte ükski liha; aga äravalitute pärast lühendatakse need päevad” (Matteuse 24:22). Mida need sõnad tol ajal tähendasid ja mida need praegu tähendavad?
10. Kuidas me oleme Matteuse 24:22 sõnu varem selgitanud?
10 Varem selgitati, et ’liha, kes pääseb’, viitab juutidele, kes jäid ellu Jeruusalemma viletsuses aastal 70 m.a.j. Kuna kristlased olid põgenenud, võis Jumal lasta roomlastel tuua kiire hävingu. Teiste sõnadega, selle tõttu et „äravalitud” olid väljaspool ohtu, võidi viletsuse päevi lühendada, nii et osa juudi „liha” võis pääseda. Arvati, et ellujäänud juudid kujutavad ette neid, kes jäävad ellu suures viletsuses meie päevil (Ilmutuse 7:14).
11. Miks paistab olevat vajalik Matteuse 24:22 selgitus uuesti vaatluse alla võtta?
11 Kuid kas see selgitus läheb kokku sellega, mis toimus aastal 70 m.a.j.? Jeesus ütles, et viletsusest ’pääseb’ „liha”. Kas sa kasutaksid sõna ’pääsnud’ 97000 ellujäänu kohta, pidades silmas tõsiasja, et tuhanded neist surid peagi nälga või tapeti teatrites? Josephus ütleb ühe Caesarea teatri kohta: „Neid, kes said hukka metsloomadega heideldes või üksteisega võideldes või elusalt põletatuna, oli rohkem kui 2500.” Kuigi nad ei surnud piiramise käigus, ei olnud nad kaugeltki mitte ’pääsnud’. Ja kas võrdleks Jeesus neid nende õnnelikega, kes jäävad ellu tulevases „suures viletsuses”?
Liha pääseb — kuidas?
12. Kes olid esimese sajandi „äravalitud”, kellest Jumal huvitatud oli?
12 Aastal 70 m.a.j. ei pidanud Jumal sünnipäraseid juute enam oma valitud rahvaks. Jeesus näitas, et Jumal oli selle rahva hüljanud ja et ta laseb selle pealinnale, templile ja kummardamissüsteemile lõpu teha (Matteuse 23:37—24:2). Jumal valis uue rahva, vaimse Iisraeli (Apostlite teod 15:14; Roomlastele 2:28, 29; Galaatlastele 6:16). See koosnes meestest ja naistest, kes olid valitud kõigist rahvaist ning võitud püha vaimuga (Matteuse 22:14; Johannese 15:19; Apostlite teod 10:1, 2, 34, 35, 44, 45). Mõned aastad enne Cestius Galluse rünnakut kirjutas Peetrus neile, kes on „valitud .. Jumala Isa etteteadmist mööda Vaimu pühitsemise kaudu”. Need vaimuga võitud olid „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas” (1. Peetruse 1:1, 2; 2:9). Jumal võtab need valitud koos Jeesusega taevasse valitsema (Koloslastele 1:1, 2; 3:12; Tiitusele 1:1; Ilmutuse 17:14).
13. Mida Jeesus Matteuse 24:22 sõnadega ilmselt mõtles?
13 Valitute äratundmine on abiks, kuna Jeesus ennustas, et viletsuse päevi lühendatakse „äravalitute pärast”. Niisiis, kas oli midagi, mis toimus Jeruusalemmas lõksus olnud kristlastest äravalitute „pärast”, midagi, millest neil kasu oli?
14. Kuidas „liha” pääses, kui Rooma armee Jeruusalemma alt 66. aastal m.a.j. ootamatult taganes?
14 Tuleta meelde, et aastal 66 m.a.j. marssisid roomlased läbi maa, haarasid enda valdusesse Jeruusalemma ülalinna ning hakkasid müüri alla käiku kaevama. Josephus kommenteerib: „Kui ta vaid oleks pisut kauem piiranud, oleks ta linna ühe korraga vallutanud.” Küsi endalt: miks peaks võimas Rooma armee järsku sõjakäigu pooleli jätma ning taganema „täiesti mõistusevastaselt”? Rupert Furneaux, asjatundja sõjaajaloo tõlgendamise alal, lausub: „Ühelgi ajaloolasel pole läinud korda leida mõjuvat põhjust Galluse imelikule ja hukatuslikule otsusele.” Olgu kuidas oli, aga selle tulemusena lühendati viletsust. Roomlased taganesid ning juudid ajasid neid taga. Kuidas oli lugu võitud kristlastega, „äravalitutega”, kes olid olnud lõksus? Piiramise lõpetamine tähendas, et nad olid päästetud sellest veresaunast, mis neid viletsuse ajal oli ähvardanud. Niisiis, need kristlased, kes said kasu viletsuse lühendamisest aastal 66 m.a.j., olidki see pääsnud „liha”, kellest räägitakse Matteuse 24:22.
Mida sinu tulevik toob?
15. Miks peaks Matteuse 24. peatükk meie päevil erilist huvi pakkuma?
15 Mõni võib küsida: „Miks peaksin ma sellest Jeesuse sõnade selginenud arusaamast eriti huvitatud olema?” Sellepärast, et meil on küllaga põhjust järeldada, et Jeesuse prohvetiennustusel peab olema suurem ja ulatuslikum täideminek kui see, mis sündis seoses Jeruusalemma hävitamisele eelnenud ja sellega kaasnenud sündmustega aastal 70 m.a.j.c (Võrdle Matteuse 24:7; Luuka 21:10, 11; Ilmutuse 6:2—8.) Aastakümneid on Jehoova tunnistajad kuulutanud, et meie ajal asetleidev suurem täideminek tõestab, et meid ootab lähitulevikus ees laiaulatuslikum „suur viletsus”. Kuidas lähevad selle jooksul täide Matteuse 24:22 prohvetlikud sõnad?
16. Millise julgustandva tõsiasja annab Ilmutusraamat teada tulevase suure viletsuse kohta?
16 Umbes kaks aastakümmet peale Jeruusalemma viletsust kirjutas apostel Johannes Ilmutusraamatu. Selles ta kinnitas, et suur viletsus on tulemas. Ja kui me oleme huvitatud sellest, mis meid isiklikult puudutab, siis võime tunda kergendust Ilmutusraamatu prohvetlikust kinnitusest, et on inimesi, kes elavad lihas üle selle tulevase suure viletsuse. Johannes ennustas, et on „suur hulk rahvast .. kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest”. Kes need on? Taevane hääl vastab: „Need on, kes tulevad suurest viletsusest” (Ilmutuse 7:9, 14). Jah, nemad jäävad ellu! Ilmutusraamat aitab meil ka mõista, kuidas sündmused tulevase suure viletsuse ajal arenevad ning kuidas Matteuse 24:22 sõnad täide lähevad.
17. Mida hõlmab suure viletsuse algusjärk?
17 Selle viletsuse algusjärguks on rünnak sümboolsele hoorale, keda nimetatakse ’Suureks Baabüloniks’ (Ilmutuse 14:8; 17:1, 2). Ta kujutab valereligiooni impeeriumi, mille kõige laiduväärsem osa on ristiusukirik. Vastavalt Ilmutuse 17:16—18 sõnadele annab Jumal poliitilistele jõududele südamesse rünnata seda sümboolset hoora.d Mõtle, mida võivad mõelda Jumala võitud „äravalitud” ja nende kaaslased, ’suur rahvahulk’. Selle laastava rünnaku ajal religiooni vastu võib tunduda, et see pühib minema kõik usuorganisatsioonid, kaasa arvatud Jehoova rahva.
18. Miks võib näida, et suure viletsuse algusosas ei pääse ükski „liha”?
18 Sel ajal lähevad Jeesuse sõnad Matteuse 24:22 täide suuremas ulatuses. Nagu Jeruusalemmas olnud äravalitud näisid olevat ohus, nii võib ka näida, et Jehoova sulaseid ähvardab oht saada religioonivastases rünnakus hävitatud, et see rünnak pühib minema kõik Jumala rahva „liha”. Ent pidagem meeles, mis juhtus aastal 66 m.a.j. Roomlaste rünnakut lühendati, nõnda et võitud äravalitutele avanes küllaga võimalusi põgeneda ja ellu jääda. Niisiis võime olla kindlad, et sellel hävitaval rünnakul religiooni vastu ei lasta kõrvaldada ülemaailmset tõeliste kummardajate kogudust. See toimub kiiresti, otsekui „ühel päeval”. Ent mingil moel seda lühendatakse, sellel ei lasta oma eesmärki lõpuni viia, mistõttu Jumala rahvas võib ’pääseda’ (Ilmutuse 18:8).
19. a) Mis selgub pärast suure viletsuse esimest osa? b) Milleni see viib?
19 Kurat-Saatana maise organisatsiooni ülejäänud osad jäävad seejärel mõneks ajaks alles ning leinavad taga suhteid oma kauaaegse religioosse armukesega (Ilmutuse 18:9—19). Mingil hetkel märkavad nad, et Jumala tõelised sulased on ikka veel alles ja „elavad julgesti — nad kõik elavad müürita” ning neid paistab olevat kerge hävitada. Milline üllatus ründajaid küll ees ootab! Vastates tõelisele või ähvardavale agressioonile oma sulaste vastu, tõuseb Jumal suure viletsuse lõpuosas oma vaenlaste üle kohut mõistma (Hesekiel 38:10—12, 14, 18—23).
20. Miks ei ohusta suure viletsuse teine järk Jumala rahvast?
20 See suure viletsuse teine järk on paralleel sellele, mis juhtus Jeruusalemma ja selle elanikega roomlaste teise rünnaku ajal aastal 70 m.a.j. See on „suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni [selle] ajani ega tulegi” (Matteuse 24:21). Võime aga olla kindlad, et ei Jumala äravalitud ega nende kaaslased pole ohupiirkonnas, et neid ei ähvarda surmasaamine. Muidugi ei ole nad põgenenud mõnda geograafilisse paika. Esimese sajandi Jeruusalemma kristlased said põgeneda sellest linnast mägismaale, nagu näiteks Pella teisel pool Jordanit. Tulevikus aga on Jumala ustavaid tunnistajaid kõikjal üle kogu maakera, nii et neid ei varjata ega kaitsta mingis kindlas geograafilises asupaigas.
21. Kes lõplikus lahingus võitlevad ja milline on tulemus?
21 Hävitus ei tule mitte Rooma ega ühegi teise inimeste sõjajõu käe läbi. Nagu Ilmutusraamat kirjeldab, on hävitusjõud hoopis taevased. Tõepoolest, suure viletsuse lõpuosa sündmused ei toimu mitte inimeste sõjajõudude, vaid „Jumala Sõna”, Kuningas Jeesuse Kristuse eestvõttel, keda abistavad „sõjaväed taevas”, kaasa arvatud ülesäratatud võitud kristlased. „Kuningate Kuningas ja isandate Isand” toob palju ulatuslikuma hävingu kui roomlased aastal 70 m.a.j. See kõrvaldab kõik need, kes Jumalale vastu panevad: kuningad, väepealikud, vabad ja orjad, pisukesed ja suured. Ka kõik Saatana maailmas moodustatud inimeste organisatsioonid leiavad oma otsa (Ilmutuse 2:26, 27; 17:14; 19:11—21; 1. Johannese 5:19).
22. Millises mõttes veel „liha” pääseb?
22 Tuleta meelde, et nii võitud jäänuse kui ’suure rahvahulga’ „liha” päästetakse juba ajal, mil Suur Baabülon viletsuse esimeses osas kiiresti ja täielikult hävitatakse. „Liha”, kes on põgenenud Jehoova poolele, päästetakse nõndasamuti ka viletsuse lõpuosas. Milline kontrast mässuliste juutide saatusega aastal 70 m.a.j.!
23. Mida võib ellujäänud „liha” oodata?
23 Mõeldes omaenda ja oma lähedaste tulevikule, pane tähele, mida tõotatakse Ilmutuse 7:16, 17: „Neil ei ole siis enam nälga ega janu; ka ei lange nende peale päikest ega mingisugust palavat; sest Tall, kes on keset aujärge, hoiab neid ja juhatab nad elava vee allikaile; ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist!” Kahtlemata on see tõeline ’pääste’ kaunis ja alatises mõttes.
[Allmärkused]
b Josephus ütleb: „Kui Titus linna sisenes, oli ta selle tugevusest hämmastunud .. Ta hüüatas valjult: ’Jumal on olnud meiega: Jumal on ajanud juudid neist kindlustustest välja, sest mida suudaksid inimesed oma käte või riistadega taoliste tornide vastu?’ ”
c Vaata 1994. aasta 15. veebruari „Vahitorni” lk. 11 ja 12 ning tabelit lk. 14 ja 15, kus on paralleeltulpades ära toodud Jeesuse prohvetlik vastus vastavalt Matteuse 24., Markuse 13. ja Luuka 21. peatükile.
d Vaata raamatut „Peagi on käes ilmutuse suurejooneline haripunkt!” („Revelation—Its Grand Climax At Hand!”), lk. 235—258, välja andnud Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing 1988. aastal.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Millised kaks järku olid Rooma sõjaväe rünnakul Jeruusalemma vastu?
◻ Miks on ebatõenäoline, et aastal 70 m.a.j. ellujäänud 97000 juuti moodustavad „liha”, keda mainitakse Matteuse 24:22?
◻ Kuidas Jeruusalemma viletsuse päevi lühendati ja kuidas „liha” tänu sellele pääses?
◻ Kuidas tulevases suures viletsuses päevi lühendatakse ja kuidas „liha” pääseb?
[Pilt lk 16]
Juudi münt, mis on vermitud pärast mässu algust. Heebrea tähtedega on kirjutatud „Aasta kaks”, mis tähistab aastat 67 m.a.j., teist vabastusaastat
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.
[Pilt lk 17]
Rooma münt, mis on vermitud aastal 71 m.a.j. Vasakul on relvastatud Rooma sõjamees; paremal leinav juuditar. Sõnad IVDAEA CAPTA tähendavad „Vangistatud Juudamaa”
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.