Olge valmis Jehoova päevaks
„Olge teiegi valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arva!” (MATTEUSE 24:44)
1. Miks me peaksime Jehoova päevale tähelepanu pöörama?
SEE on võitluse ja raevu, ängistuse ja häda, pimeduse ja hävingu päev. „Suur ja kardetav” Jehoova päev tuleb kindlasti kogu selle kurja süsteemi peale, nagu ka Noa päevil hävis veeuputuses tolleaegne kuri maailm. See päev ei jää tulemata, ent sellest pääseb „igaüks, kes appi hüüab Jehoova nime” (Joel 3:3–5; Aamos 5:18–20). Jumal hävitab vaenlased ja päästab oma rahva. Prohvet Sefanja kuulutab veendunult: „Ligidal on Jehoova suur päev, see on ligidal ja ruttab väga!” (Sefanja 1:14). Millal aga see Jumala kohtuotsus täide viiakse?
2., 3. Miks on meil väga tähtis end Jehoova päevaks ette valmistada?
2 Jeesus ütles: „Sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi” (Matteuse 24:36). Kuna me ei tea täpset aega, on ülimalt tähtis võtta südamesse uue aastateksti sõnad: „Valvake ... Olge teiegi valmis” (Matteuse 24:42, 44).
3 Jeesus näitas, kui ootamatult kogutakse ohutusse paika need, kes on valmis, samal ajal kui teised jäävad maha. Ta ütles: „Siis on kaks põllul: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha. Kaks naist on jahvatamas veskil: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha” (Matteuse 24:40, 41). Mis juhtub sel kriitilisel ajal meiega? Kas me oleme selleks päevaks valmis või tuleb see meile üllatusena? Palju sõltub meie praegusest tegevusest. Et olla valmis Jehoova päevaks, tuleb meil vältida üht tänapäeval levinud hoiakut, mitte lasta oma vaimsusel langeda ja hoiduda mõningatest eluviisidest.
Ära ole endaga liiga rahul
4. Milline suhtumine oli Noa päevil elanud inimestel?
4 Mõtle Noa päevadele. „Usu kaudu sai Noa ilmutuse sellest, mida veel ei olnud näha, ja ehitas pühas kartuses laeva oma perekonna päästmiseks,” ütleb Piibel (Heebrealastele 11:7). See laev oli ebatavaline ja üsna silmatorkav. Lisaks sellele tegutses Noa „õigusekuulutajana” (2. Peetruse 2:5). Tolleaegseid inimesi ei pannud aga tegutsema ei Noa laevaehitus ega tema kuulutustöö. Miks? Sest nad „sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele”. Inimesed, kellele Noa kuulutas, olid nii hõivatud oma toimetuste ja lõbutsemisega, et nad „ei saanud aru [„ei pööranud tähelepanu”, UM] enne, kui tuli veeuputus ja pühkis nad kõik ära” (Matteuse 24:38, 39).
5. Milline hoiak oli Soodoma elanikel Loti päevil?
5 Samasugune oli olukord Loti päevil. Pühakiri ütleb: „Nad sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid, ehitasid hooneid; aga sel päeval, mil Lott väljus Soodomast, sadas tuld ja väävlit taevast ning hävitas nad kõik” (Luuka 17:28, 29). Kui inglid rääkisid Lotile tulevasest hävingust, hoiatas ta oma väimehi. Kuid nende silmis Lott „heitis nalja” (1. Moosese 19:14).
6. Millist hoiakut me peame vältima?
6 Jeesus ütles, et nii nagu oli Noa ja Loti päevil, „nõnda on ka Inimese Poja tulemine” (Matteuse 24:39; Luuka 17:30). Tõepoolest, paljud on tänapäeval liiga rahulolevad. Tuleb olla valvel, et selline hoiak meid ei mõjutaks. Ei ole vale maitsvaid sööke ja jooke mõõdukalt nautida. Ka abielu on Jumala korraldus. Kui aga sellised asjad muutuvad elus kõige tähtsamaks ja vaimsed tegevused jäävad kõrvale, kas võib siis öelda, et oleme Jehoova kardetavaks päevaks valmis?
7. Millise tähtsa küsimuse me peaksime enne mingit ettevõtmist endale esitama, ja miks?
7 „Aeg on lühike,” ütles apostel Paulus. „Sellepärast olgu nii, et needki, kellel on naised, olgu nagu need, kellel neid ei ole” (1. Korintlastele 7:29–31). Meil on jäänud vähe aega, et viia lõpule Jumala antud ülesanne kuulutada Kuningriiki (Matteuse 24:14). Paulus ütles, et isegi abikaasad ei peaks teineteisele nii täielikult keskenduma, et Kuningriigi huvid jääksid nende elus teisele kohale. On selge, et meelelaad, mida Paulus soovitas meil arendada, on hoopis midagi muud kui liigne rahulolu. Jeesus ütles: „Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust” (Matteuse 6:33). Enne kui teeme mingi otsuse või hakkame millegi nimel tegutsema, tuleks kindlasti endalt küsida: „Kas see võimaldab mul Kuningriigi huvid esikohal hoida?”
8. Mida me peaksime tegema, kui igapäevatoimetused on muutunud meie peamiseks mureks?
8 Mida teha, kui tunneme, et igapäevategevused täidavad meie elu juba sel määral, et on raske leida kohta vaimsetele asjadele? Kas meie elustiil erineb vaid veidi nende inimeste omast, kes ei tunne täpselt Pühakirja ja kes pole Kuningriigi kuulutajad? Kui see on nii, tuleb see võtta meie palveteemaks. Jehoova võib aidata meil omandada õige meelelaadi (Roomlastele 15:5; Filiplastele 3:15). Ta võib aidata meil hoida Kuningriigi huvid esikohal, teha seda, mis on õige, ja täita oma kohust tema ees (Roomlastele 12:2; 2. Korintlastele 13:7).
Seisa vastu vaimsele unisusele
9. Miks on tähtis seista vastu vaimsele unisusele vastavalt kirjakohale Ilmutuse 16:14–16?
9 Seesama prohvetikuulutus, mis räägib tulevasest Kõigeväelise Jumala suure päeva sõjast ehk Harmagedoonist, hoiatab, et mõned ei püsi valvel. Issand Jeesus Kristus ütleb: „Vaata, ma tulen kui varas! Õnnis see, kes valvab ja hoiab oma riideid, et ta ei käiks alasti ja et ei nähtaks tema häbi” (Ilmutuse 16:14–16). Siin mainitud riided viitavad tunnusjoontele, mille järgi meid kui kristlikke Jehoova tunnistajaid tuntakse. See on seotud meie tööga Kuningriigi kuulutajatena ja meie kristliku käitumisega. Kui meie tegevus jääb soiku ja me otsekui uinume, siis võime kristlasele omased tunnusjooned kaotada. See on häbiväärne ja ohtlik. Me peaksime pingutama, et mitte muutuda vaimselt uniseks ega tuimaks. Kuidas sellisele kalduvusele vastu seista?
10. Kuidas aitab igapäevane piiblilugemine meil vaimselt ärkvel püsida?
10 Piibel rõhutab korduvalt, et on vaja püsida ärkvel ja valvel. Näiteks öeldakse evangeeliumites: „Valvake” (Matteuse 24:42; 25:13; Markuse 13:35, 37); „olge ... valmis” (Matteuse 24:44; Luuka 12:40); „vaadake ette, olge valvel” (Markuse 13:33). Pärast seda, kui apostel Paulus oli rääkinud, et Jehoova päev tuleb selle maailma peale äkitselt, innustas ta kaasusklikke: „Ärgem magagem nagu teised, vaid valvakem ja olgem kained” (1. Tessalooniklastele 5:6). Piibli viimases raamatus rõhutab aussetõstetud Kristus Jeesus oma tulemise ootamatust, öeldes: „Ma tulen nobedasti” (Ilmutuse 3:11; 22:7, 12, 20). Paljud heebrea prohvetid kirjeldasid samuti Jehoova kohtumõistmise suurt päeva ja hoiatasid selle eest (Jesaja 2:12, 17; Jeremija 30:7; Joel 2:11; Sefanja 3:8). Suurepäraseks abiks, mis aitab meil püsida vaimselt ärkvel, on Jumala Sõna Piibli igapäevane lugemine ja selle üle mõtisklemine.
11. Miks on iseseisev Piibli uurimine oluline, kui tahame püsida vaimselt ärkvel?
11 Hoolikas iseseisev Pühakirja uurimine Piiblil põhinevate väljaannete abil, mis tulevad „ustava ja mõistliku sulase” kaudu, on tõesti vaimselt ergutav (Matteuse 24:45–47). Et iseseisvast uurimisest kasu oleks, peab see olema edenev ja järjepidev (Heebrealastele 5:14–6:3). Meil tuleb toituda korrapäraselt tahkest vaimsest roast. Tänapäeval ei pruugi olla kerge selleks aega leida (Efeslastele 5:15, 16). Ei piisa, kui loeme Piiblit ja sellel põhinevaid väljaandeid ainult siis, kui meil aega üle jääb. Korrapärane iseseisev uurimine on oluline, kui tahame püsida ’terved usus’ ja valvel (Tiitusele 1:13).
12. Kuidas aitavad kristlikud koosolekud, kokkutulekud ja konvendid meil vaimse unisusega võidelda?
12 Kristlikud koosolekud, kokkutulekud ja konvendid aitavad samuti vaimse unisusega võidelda. Kuidas? Õpetuse kaudu, mida me sealt saame. Neil kogunemistel tuletatakse meile pidevalt meelde, et Jehoova päev on lähedal. Iganädalased kristlikud koosolekud pakuvad meile ka võimalusi ’üksteise õhutamiseks armastusele ja headele tegudele’. Selline õhutamine või innustamine aitab püsida vaimselt ärkvel. Pole üllatav, et meile on antud käsk korrapäraselt kokku tulla, kuna me ’näeme selle päeva lähenevat’ (Heebrealastele 10:24, 25).
13. Kuidas aitab kristlik teenistus meil vaimselt ärkvel püsida?
13 Meid hoiab valvsana ka see, kui osaleme südamega kristlikus teenistuses. Kas on veel paremat viisi, kuidas hoida värskena meeles aegade tunnusmärke ja nende tähendust, kui seda on nendest teistele rääkimine? Ja kui näeme, kuidas inimesed, kellega me Piiblit uurime, edenevad ja hakkavad õpitu järgi tegutsema, oleme veelgi enam valmis tegudeks. „Seadke oma meel valmis tegutsemiseks, püsige kõiges mõistlikud,” ütles apostel Peetrus (1. Peetruse 1:13, UM). Suurepärane ravim vaimse tuimuse vastu on see, kui olla „innukad Issanda töös” (1. Korintlastele 15:58).
Hoidu eluviisidest, mis kahjustavad vaimsust
14. Milliste eluviiside eest Jeesus hoiatas, nagu on kirjas Luuka 21:34–36?
14 Jeesuse tähelepanuväärses ennustuses tema juuresoleku tundemärkide kohta on veel üks hoiatus. Ta ütles: „Hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael! Sest ta tuleb kõikide peale, kes kogu maapinnal asuvad! Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!” (Luuka 21:34–36). Jeesus kirjeldas tabavalt inimeste tavapäraseid eluviise: liigsöömist, purjutamist ja iseendale murede tekitamist.
15. Miks me peaksime hoiduma liigsöömisest ja -joomisest?
15 Liigsöömine ja rohke alkoholi tarbimine ei ole kooskõlas Piibli põhimõtetega ning neist tuleks seetõttu hoiduda. „Ära viibi viina joojate ega liha õgijate killas,” ütleb Piibel (Õpetussõnad 23:20). Vaimsusele on see ohtlik juba ammu enne seda, kui inimesest saab joodik või õgard, sest niisugune eluviis võib muuta inimese laisaks ja uniseks. Piibli õpetussõna ütleb: „Laisa hing igatseb asjata” (Õpetussõnad 13:4). Selline inimene võib küll tahta Jumala tahet täita, kuid tema soovid ei täitu, sest ta on hooletu.
16. Mida teha, et peremured meid maha ei suruks?
16 Mida öelda elumurede kohta, mille eest Jeesus hoiatas? Nende hulka kuuluvad isiklikud mured, pere eest hoolitsemine ja muu seesugune. Kui rumal on lubada sellistel muredel end maha suruda! „Kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata?” küsis Jeesus. Ta manitses oma kuulajaid: „Ärge siis olge mures, küsides, mida me sööme? või mida me joome? või millega me riietume? Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate.” Kui paneme Kuningriigi huvid elus esikohale ja oleme kindlad, et Jehoova hoolitseb meie eest, siis aitab see muremõtteid kontrolli all hoida ja valvel püsida (Matteuse 6:25–34).
17. Kuidas võivad materiaalsed taotlused muret põhjustada?
17 Muret võivad põhjustada ka materialistlikud eesmärgid. Mõned inimesed teevad oma elu keeruliseks sellega, et elavad üle enda võimete. Teisi on meelitanud kiired rikastumisplaanid ja kõrge riskiga investeeringud. On ka neid, kellele saab püüniseks ilmalik haridus, mis on nende meelest materiaalse edu saavutamise vahend. Muidugi on vaja mingi haridus omandada, et tööd leida. Tõsiasi on aga see, et aeganõudev eesmärk saada kõrgharidus on mõningaid vaimselt kahjustanud. Kui ohtlik olukord Jehoova päeva liginedes! Piibel hoiatab: „Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse” (1. Timoteosele 6:9).
18. Millist võimet me peame arendama, et me ei langeks materialismi püünisesse?
18 Selleks et mitte langeda materialismi püünisesse, on vaja arendada võimet otsuste langetamisel teha vahet õigel ja valel. See oskus kasvab, kui süüa korrapäraselt „tahket rooga”, mis on mõeldud küpsetele inimestele, ja kui harjutada oma ’tajuvõimet kogemuste varal eristama head ja kurja’ (Heebrealastele 5:13, 14, UT). Valede valikute eest kaitseb ka see, kui teeme kindlaks, „mis on peaasi”, ja seame asjad õigesse tähtsusjärjekorda (Filiplastele 1:10).
19. Mida me peaksime tegema, kui märkame, et meil on väga vähe aega vaimseks tegevuseks?
19 Materialistlik elustiil võib meid pimestada, jättes meile vähe või üldsegi mitte aega vaimseteks eesmärkideks. Kuidas end läbi uurida, et vältida sellesse lõksu sattumist? Meil on vaja palvemeelselt mõtiskleda, kuidas ja mil määral me saame oma elu lihtsustada. Muistse Iisraeli kuningas Saalomon ütles: „Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada!” (Koguja 5:11). Kas ebavajaliku materiaalse vara eest hoolitsemine võtab suure osa meie ajast ja energiast? Mida rohkem asju meil on, seda rohkem asju tuleb meil ka korras hoida, kindlustada ja kaitsta. Kas poleks parem teatavast varast lihtsalt lahti saada ja nii oma elu lihtsamaks teha?
Ole tingimata valmis
20., 21. a) Mida kinnitab apostel Peetrus tulevase Jehoova päeva kohta? b) Milliseid tegusid me peame tegema, et olla Jehoova päevaks valmis?
20 Noa päevil sai kurja maailma aeg läbi ja samuti saab läbi praeguse süsteemi aeg. Apostel Peetrus kinnitab: „Issanda päev tuleb otsekui varas öösel, mil taevad raginal hukkuvad ja maailma algained tules laostuvad ja ilmamaad ja kõiki seal tehtud töid ei leidu enam.” Jumala põletavat viha ei kannata välja sümboolsed taevad ehk kurjad valitsused ega ka sümboolne maa ehk Jumalast võõrdunud inimkond. Peetrus annab teada, kuidas me saame näidata, et oleme selleks päevaks valmis. Ta hüüatab: „Kui see nüüd kõik nõnda laostub, missugused siis teie peate olema pühas elus ja jumalakartuses, oodates ja igatsedes Jumala päeva tulekut” (2. Peetruse 3:10–12).
21 Jumalakartlike tegude hulka kuulub korrapärane kristlikel koosolekutel käimine ja hea sõnumi kuulutamine. Tehkem seda ikka edasi, näidates nii, et oleme Jumalale südamest andunud ja et ootame kannatlikult Jehoova suurt päeva. ’Püüdkem, et Jumal meid leiaks veatuina ja laitmatuina rahus’ (2. Peetruse 3:14).
Kas sa mäletad?
• Miks me peaksime Jehoova päevaks valmis olema?
• Mida me peaksime tegema, kui igapäevatoimetused on muutunud meie jaoks kõige tähtsamaks?
• Mis aitab võidelda vaimse unisuse vastu?
• Millistest kahjulikest eluviisidest me peaksime hoiduma, ja kuidas?
[Pildid lk 20, 21]
Noa päevil ei pannud inimesed tähele lähenevat kohtumõistmist. Kas sina paned?
[Pilt lk 23]
Kas sa võiksid lihtsustada oma elu, et sul jääks rohkem aega vaimseks tegevuseks?