Nad ootasid Messiat

„Rahvas oli täis ootust ja kõik mõtlesid oma südames, et ehk Johannes ongi Messias.” (LUUKA 3:15, P 1997)

 1. Millist ingli teadaannet karjased kuulsid?

ON ÖÖ. Karjased on lageda taeva all ja hoiavad oma karju. Järsku seisab nende lähedal Jehoova ingel ja nende ümber kumab Jumala auhiilgus. Kuidas karjased küll ehmuvad! Siis kuulevad nad ingli rabavat teadaannet: „Ärge kartke, sest vaata, ma kuulutan teile head sõnumit suurest rõõmust, mis saab osaks kõigile inimestele, sest teile sündis täna Taaveti linnas Päästja, kes on Isand Kristus.” Sellest vastsündinust peab saama Messias. Ingel ütleb karjastele, et nad võivad leida lapsukese lähedalasuvast linnast sõimes lamamas. Ühtäkki ilmuvad ingli kõrvale „taevased väehulgad”, kes kiidavad Jehoovat ja ütlevad: „Au olgu Jumalale ülal kõrgustes ja rahu maa peal inimeste seas, keda ta heaks kiidab!” (Luuka 2:8–14).

 2. Mida tähendab sõna „Messias” ja kuidas on Messiat võimalik ära tunda?

² Muidugi teavad need juudi karjased, et „Messias” ehk „Kristus” tähendab Jumala „Võitu” (2. Moos. 29:5–7). Aga kuidas võivad nad kindlad olla ja veenda ka teisi, et lapsest, keda ingel mainis, saab Jehoova määratud Messias? Selleks tuleb neil uurida Pühakirja heebreakeelse osa prohvetiennustusi ja kõrvutada neid lapse tegude ja elukäiguga.

Miks oli rahvas täis ootust?

3., 4. Kuidas me saame aru tekstist Taanieli 9:24, 25?

³ Aastaid hiljem, kui Ristija Johannes oma teenistust alustas, panid tema sõnad ja teod mõningaid inimesi mõtlema, et vahest ongi Messias juba tulnud. (Loe Luuka 3:15.) On võimalik, et mõned said Messia kohta käivast „seitsmekümne aastanädala” prohvetiennustusest õigesti aru. Sellisel juhul võisid nad arvutada välja aja, millal Messias pidi ilmuma. Muu hulgas oli prohvetiennustuses öeldud: „Sõna väljumisest alates Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud vürstini on seitse aastanädalat; ja kuuskümmend kaks aastanädalat” (Taan. 9:24, 25).

⁴ Nüüdsel ajal Jehoova teenijad teavad, et tekstis Taanieli 9:25 mainitud 69 aastanädala ehk 483 aasta pikkune periood algas aastal 455 e.m.a, kui Pärsia kuningas Artaxerxes andis Nehemjale loa Jeruusalemm taastada ja üles ehitada (Neh. 2:1–8). Need aastanädalad lõppesid aastal 29 m.a.j, kui Naatsareti Jeesus ristiti ja püha vaimuga võiti, nii et ta sai Messiaks (Matt. 3:13–17).a

 5. Milliseid prohvetiennustusi me uurima hakkame?

⁵ Uurigem nüüd paljudest Messia kohta käivatest prohvetiennustustest veel mõnda, mis täitusid seoses Jeesuse sünni, varase elu ja teenistusega. Kahtlemata tugevdab see meie usku Jumala prohvetlikesse sõnadesse ning aitab näha selgeid tõendeid selle kohta, et Jeesus oli tõepoolest kauaoodatud Messias.

Ennustused tema varase elu kohta

 6. Selgita, kuidas täitus kirjakoht 1. Moosese 49:10?

⁶ Messias sünnib Juuda suguharus. Kui patriarh Jaakob surivoodil oma poegi õnnistas, ütles ta: „Ei lahku valitsuskepp Juudast ega korraldamissau tema jalgade vahelt, kuni tuleb tema valitseja [„Siilo”, P 1997], keda rahvad võtavad kuulda!” (1. Moos. 49:10). Paljud vanaaja juudi õpetlased seostasid neid sõnu Messiaga. Juuda kuninga Taaveti valitsemisest alates jäi valitsuskepp (kuninglik võim) ja korraldamissau (voli anda korraldusi) Juuda suguharule. „Siilo” tähendab „tema, kelle oma see on; tema, kellele see kuulub”. Juuda kuningate liin pidi lõppema „Siiloga”, püsiva troonipärijaga, kuna Jumal ütles Juuda viimasele kuningale Sidkijale, et valitsusvõim antakse isikule, kellel on sellele seaduslik õigus (Hes. 21:31, 32). Pärast Sidkijat oli Jeesus ainuke Taaveti järeltulija, kellele oli kuningavõimu tõotatud. Enne Jeesuse sündi ütles ingel Gabriel Maarjale tema tulevase poja kohta: „Jehoova Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni, ja ta valitseb kuningana igavesti Jaakobi koja üle ja tema kuningriigile ei tule lõppu” (Luuka 1:32, 33). Järelikult peab Siilo olema Jeesus Kristus, kes oli Juuda ja Taaveti järeltulija (Matt. 1:1–3, 6; Luuka 3:23, 31–34).

 7. Kus Messias sündis ja miks on see tähelepanuväärne?

⁷ Messias sünnib Petlemmas. Prohvet Miika kirjutas: „Sina, Petlemm Efrata, olgugi väike, et olla Juuda tuhandete seas, sinust väljub mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kelle põlvnemine on muistseist päevist, igiaegadest!” (Miika 5:1). Messias pidi sündima Judea linnas Petlemmas, mida tunti kunagi ilmselt Efrata nime all. Kuigi Jeesuse ema Maarja ja tema kasuisa Joosep elasid Naatsaretis, viis Rooma valitsuse määrus end arvele võtta nad Petlemma, kus Jeesus aastal 2 e.m.a sündis (Matt. 2:1, 5, 6). Milline tähelepanuväärne prohvetiennustuse täitumine!

8., 9. Mida oli ennustatud Messia sünni ja sellele järgnenud sündmuste kohta?

⁸ Messias sünnib neitsist. (Loe Jesaja 7:14.) Heebrea sõna (al·mahʹ) tekstis Jesaja 7:14, mis on tõlgitud vastega „neitsi”, võib tähendada ka noort naist. Ent kui Matteus kirjutas Jumala vaimust juhituna, kuidas Jesaja 7:14 ennustatu täitus seoses Jeesuse sünniga, kasutas ta kreeka sõna (par·theʹnos), mis käib neitsi kohta. Evangeeliumikirjutajad Matteus ja Luukas märgivad, et Maarja oli neitsi, kes jäi lapseootele pühast vaimust (Matt. 1:18–25; Luuka 1:26–35).

⁹ Pärast Messia sündi tapetakse väikseid lapsi. Midagi sarnast juhtus sajandeid varem, kui Egiptuse vaarao andis välja määruse visata vastsündinud heebrea poeglapsed Niiluse jõkke (2. Moos. 1:22). Kuid eriti tähelepanuväärne on prohvetiennustus tekstis Jeremija 31:15, 16, kus öeldakse, et Raahel nutab oma poegi, kes olid viidud „vaenlase maale”. Tema halinat oli kuulda kaugel Raamas, Jeruusalemmast põhja pool asuval Benjamini territooriumil. Matteus näitab, et Jeremija sõnad läksid täide siis, kui kuningas Herodes andis korralduse tappa väiksed poeglapsed Petlemmas ja selle ümbruses. (Loe Matteuse 2:16–18.) Millist leina küll sealsed inimesed tundsid!

10. Selgita, kuidas Hoosea 11:1 seoses Jeesusega täitus?

¹⁰ Nagu iisraellased, kutsutakse ka Messias Egiptusest (Hoosea 11:1). Enne kui Herodes andis välja poeglaste tapmise määruse, ütles üks ingel Joosepile, et see läheks koos Maarja ja Jeesusega Egiptusesse. Sinna jäid nad „kuni Herodese surmani, et läheks täide, mida Jehoova oli rääkinud oma prohveti [Hoosea] kaudu, öeldes: „Ma kutsusin oma poja Egiptusest”” (Matt. 2:13–15). Muidugi ei saanud Jeesus ise asjade käiku juhtida, nii et mõni tema sündi või varast elu puudutav ennustus täide läheks.

Messias asub tegutsema

11. Kuidas valmistati Jehoova Võitule tee ette?

¹¹ Jumala Võitule valmistatakse tee ette. Malakia ennustas, et seda teeb „prohvet Eelija”, kui valmistab inimeste südamed ette Messia tulekuks. (Loe Malakia 3:23, 24.) Jeesus ise ütles, et see „Eelija” on Ristija Johannes (Matt. 11:12–14). Ja Markus osutas sellele, et Johannese teenistus viis täide Jesaja prohvetlikud sõnad (Jes. 40:3; Mark. 1:1–4). Asi polnud mitte nii, nagu oleks Jeesus palunud Johannesel teenida kui Eelija ja olla tema eelkäija. Ennustatud „Eelija” tegevus oli kooskõlas Jumala tahtega aidata inimestel Messias ära tunda.

12. Milline töö aitas Messiat ära tunda?

¹² Jumala antud töö aitab Messiat ära tunda. Jeesus luges oma lapsepõlvelinna Naatsareti sünagoogis Jesaja rullraamatust järgmisi sõnu ja kohaldas neid endale: „Jehoova vaim on minu peal, sest ta on võidnud mind kuulutama head sõnumit vaestele, ta on saatnud mind kuulutama vabastust vangidele ja nägemise taastamist pimedatele, laskma rõhutuid vabadusse, kuulutama Jehoovale meelepärast aastat.” Kuna Jeesus tõepoolest oli Messias, võis ta õigustatult öelda: „Täna on see kirjakoht, mida te just kuulsite, täide läinud” (Luuka 4:16–21).

13. Mida oli ennustatud selle kohta, kus Jeesus teenib?

¹³ Messias teenib Galileas. Jesaja kirjutas „Sebulonimaa ja Naftalimaa”, „paganate Galilea” kohta: „Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus” (Jes. 8:23–9:1, P 1997). Jeesus alustas oma teenistust Galileas, elades Kapernaumas, ning tänu sellele paistis paljudele Sebuloni ja Naftali elanikele tõevalgus (Matt. 4:12–16). Galileas pidas Jeesus mõtlemapaneva mäejutluse, valis välja apostlid, tegi oma esimese ime ning ilmselt just seal ilmus ta pärast ülestõusmist umbes 500 jüngrile (Matt. 5:1–7:27; 28:16–20; Mark. 3:13, 14; Joh. 2:8–11; 1. Kor. 15:6). Niisiis, „Sebulonimaal ja Naftalimaal” kuulutamisega täitis Jeesus Jesaja prohvetiennustuse. Muidugi kuulutas Jeesus edaspidi kuningriigisõnumit ka mujal Iisraelis.

Teisi ennustusi Messia kohta

14. Kuidas täitus tekstis Laul 78:2 öeldu seoses Jeesusega?

¹⁴ Messias räägib tähendamissõnadega, teisisõnu piltlike näidetega. Laulik Aasaf ütles: „Ma tahan avada oma suu tähendamissõnadega” (Laul 78:2, P 1938–40). Kust me teame, et see kirjakoht käib prohvetlikult Jeesuse kohta? Seda annab meile teada Matteus. Rääkinud sellest, kuidas Jeesus tõi kuningriigi kohta piltlikud näited sinepiseemnest ja juuretisest, ütleb Matteus: „Õigupoolest ei rääkinud ta [Jeesus] ilma piltliku näiteta neile midagi, et läheksid täide prohveti kaudu öeldud sõnad: „Ma avan oma suu piltlike näidetega, ma kuulutan asju, mis on olnud peidus alates maailma rajamisest”” (Matt. 13:31–35). Jeesus kasutas inimeste õpetamisel oskuslikult piltlikke näiteid.

15. Kuidas täitus Jesaja 53:4?

¹⁵ Messias kannab ära meie haigused. Jesaja ennustas: „Tõepoolest võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid!” (Jes. 53:4). Matteus kirjutas, et pärast Peetruse ämma tervendamist tegi Jeesus teisigi inimesi terveks, „et läheks täide, mida oli rääkinud prohvet Jesaja, öeldes: „Tema võttis meie haigused ja kandis meie tõbesid”” (Matt. 8:14–17). Ja see ülestähendus on vaid üks paljudest, mis räägivad, kuidas Jeesus haigeid tervendas.

16. Kuidas näitas apostel Johannes, et kirjakoht Jesaja 53:1 täitus seoses Jeesusega?

¹⁶ Paljud ei usu Messiasse hoolimata tema headest tegudest. (Loe Jesaja 53:1.) Rääkides selle prohvetiennustuse täitumisest, kirjutas apostel Johannes Jeesuse kohta: „Olgugi et ta oli teinud nende ees nii palju tundemärke, ei uskunud nad temasse, nii et läks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud: „Jehoova, kes on uskunud sellesse, mida me oleme kuulnud? Ja kellele on ilmutatud Jehoova käsivars?”” (Joh. 12:37, 38). Ka apostel Pauluse teenistuse ajal uskusid vaid vähesed head sõnumit Messias Jeesusest (Rooml. 10:16, 17).

17. Mida kirjutas Johannes Laulu 69:5 sõnade täitumise kohta?

¹⁷ Messiat vihatakse ilma põhjuseta (Laul 69:5). Apostel Johannes tsiteerib Jeesuse sõnu: „Kui ma poleks teinud nende keskel neid tegusid, mida ei ole teinud ükski teine, siis poleks neil pattu, aga nüüd on nad neid näinud ja ikkagi vihanud nii mind kui ka mu Isa. Ent nii lähevad täide sõnad, mis on kirjas nende Seaduses: „Nad vihkasid mind ilma põhjuseta”” (Joh. 15:24, 25). Sõna „Seadus” viitab tihti tervele Pühakirjale (Joh. 10:34; 12:34). Evangeeliumite jutustused näitavad selgelt, et paljud inimesed, eriti juudi usujuhid, vihkasid Jeesust. Ning Kristus ise ütles: „Maailmal pole põhjust vihata teid, aga ta vihkab mind, sest ma annan tunnistust selle kohta, et tema teod on kurjad” (Joh. 7:7).

18. Mille edasine uurimine peaks tugevdama meie veendumust, et Jeesus on Messias?

¹⁸ Jeesuse esimese sajandi järelkäijad olid kindlad, et Jeesus on Messias, kuna tema puhul tõepoolest täitusid Pühakirja heebreakeelse osa ennustused Messia kohta (Matt. 16:16). Mõned neist läksid täide Naatsareti Jeesuse varase elu ja teenistuse ajal, nagu me nägime. Järgmises artiklis uurime veel teisigi Messia kohta käivaid prohvetiennustusi. Palvemeelne mõtisklemine nende üle kahtlemata tugevdab meie veendumust, et Jeesus Kristus on meie taevase isa Jehoova määratud Messias.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Millised prohvetiennustused täitusid seoses Jeesuse sünniga?

• Kuidas valmistati Messiale tee ette?

• Millised Jesaja 53. peatüki prohvetlikud sõnad täitusid seoses Jeesusega?