Kolmainsus — kas see on Piibli õpetus?

„Katoliiklik usk on see, et me kummardame ühte Jumalat Kolmainsuses ja Kolmainsust ühe Jumalana. . . . Nii et Isa on Jumal, Poeg on Jumal ja Püha Vaim on Jumal. Aga siiski ei ole nad kolm Jumalat, vaid üks Jumal.”

NENDE sõnadega kirjeldab Athanasiose usutunnistus ristiusumaailma keskset õpetust — Kolmainsust.a Kui sa oled kirikuliige, kas katoliiklane või protestant, on sulle ehk räägitud, et see on kõige tähtsam õpetus, mida sa pead uskuma. Aga kas sa oskad seda õpetust selgitada? Mõned ristiusumaailma kõige helgemad pead on tunnistanud, et nad ei suuda Kolmainsusest aru saada.

Aga miks nad seda siis usuvad? Kas sellepärast, et Piibel õpetab seda? Kadunud anglikaani piiskop John Robinson esitas oma suure läbimüügiga raamatus Honest to God (Ausana Jumala ees) sellele küsimusele mõtlemapaneva vastuse. Ta kirjutas:

„Tegelikult esitatakse levinud jutlustes ja õpetustes Kristusest üleloomulik vaade, mida ei ole võimalik Uue Testamendi põhjal tõestada. Öeldakse lihtsalt, et Jeesus on Jumal, selliselt, et ’Kristus’ ja ’Jumal’ on sünonüümid. Kuid Piibel ei kasuta neid kunagi niimoodi. Uus Testament ütleb, et Jeesus oli Jumala Sõna; see ütleb, et Jumal oli Kristuses; see ütleb, et Jeesus on Jumala Poeg; kuid see ei ütle täiesti otse, et Jeesus on Jumal.”

John Robinson oli anglikaani kirikus üks vaidlushimuline isik. Aga kas tal oli sellest hoolimata õigus, kui ta ütles, et „Uus Testament” ei ütle kusagil „täiesti otse, et Jeesus on Jumal”?

Mida Piibel tegelikult ütleb

Mõned võivad selle küsimuse vastuseks tsiteerida Johannese evangeeliumi esimest salmi: „Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal.” (Johannese 1:1) Kas see ei ole vastuolus sellega, mida see anglikaani piiskop ütles? Tegelikult mitte. Nagu John Robinson kahtlemata teadis, ei nõustu mõned kaasaja tõlkijad selle teksti taolise tõlkega. Miks? Sest väljendis „Sõna oli Jumal” ei ole algses kreeka keeles sõna „Jumal” ees määravat artiklit. Esimeses väljendis — „Sõna oli Jumala juures” — on „Jumalat” tähendav sõna määratletud, see tähendab, et selle ees on määrav artikkel. Seetõttu pole tõenäoline, et nendel kahel sõnal on sama tähendus.

Seepärast toovad mõned tõlked välja selle kvalitatiivse külje. Näiteks annavad mõned tõlked selle väljendi edasi sõnadega „Sõna oli jumalik”. (An American Translation, Schonfield) Moffatt tõlgib selle sõnadega „Logos oli jumalik”. Kuid nii John Robinson kui ka briti tekstikriitik sir Frederick Kenyon näitasid, et „jumalik” ei oleks siin kõige parem tõlge, ning selgitasid, et kui Johannes oleks just seda tahtnud rõhutada, oleks ta kasutanud vastavat kreeka sõna theiʹos, mis tähendab „jumalik”. Tõlge New World Translation, mis peab sõna „Jumal” õigesti umbmääraseks ja toob välja ka kreeka keeles viidatud kvalitatiivse külje, kasutab umbmäärast artiklit: „Sõna oli [umbmäärane artikkel] jumal.”

Professor C. H. Dodd, kes juhatas Piibli The New English Bible tõlkimist, selgitab sellist lähenemist nii: „Üks tõlkevariant . . . võiks olla: ’Sõna oli [umbmäärane artikkel] jumal.’ Sõnasõnalise tõlke puhul on see täiesti õige.” Kuid The New English Bible ei tõlgi seda salmi nii. Selle asemel kõlab Johannese 1:1 selles tõlkes nii: „Kui kõik asjad algasid, oli Sõna juba olemas. Sõna elas Jumala juures, ja see, kes oli Jumal, oli ka Sõna.” Miks ei eelistanud tõlkekomitee lihtsamat tõlkevarianti? Professor Dodd vastab: „Põhjus, miks see on vastuvõetamatu, seisneb selles, et see läheb vastuollu Johannese tegeliku mõttega ja tegelikult ka kogu kristliku mõttega.” — Technical Papers for the Bible Translator, 28. köide, jaanuar 1977.

Pühakirjas toodud vääramatu mõte

Kas me ütleme, et mõte, et Jeesus on jumal ja mitte võrdne Looja-Jumalaga, on vastuolus Johannese mõttega ja ka kogu kristliku mõttega? Uurigem mõnda piibliteksti, mis puudutavad Jeesust ja Jumalat, ja me näeme, mida mõned kommentaatorid, kes elasid enne Athanasiose usutunnistuse koostamist, nende tekstide kohta mõtlesid.

„Mina ja Isa oleme üks!” — JOHANNESE 10:30.

Novatianus (u. 200—258 m.a.j.) selgitas: „Kuna Ta ütles ’üks’ asi [b], peavad ketserid aru saama, et Ta ei öelnud ’üks’ isik. Sest sõna üks viitab kesksoolisena sõprusliidule, mitte sellele, et isikud on üks. . . . Pealegi viitab see, et Ta ütleb üks, üksmeelele ja otsuste samasusele ja armastavale läbikäimisele endale, nagu ongi loogiline, et Isa ja Poja vahel on üksmeel, armastus ja kiindumus.” — Treatise Concerning the Trinity (Uurimus Kolmainsuse kohta), 27. peatükk.

„Isa on suurem minust!” — JOHANNESE 14:28.

Irenaeus (u. 130—200 m.a.j.): „Me võime õppida Tema [Kristuse] kaudu, et Isa on üle kõikide asjade. Sest Ta ütleb: ’Isa on suurem minust.’ Seetõttu kuulutas meie Issand, et Isa on teadmiste poolest temast üle.” — Against Heresies (Ketserite vastu), teine raamat, peatükk 28.8.

„See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.” — JOHANNESE 17:3.

Clemens Aleksandriast (u. 150—215 m.a.j.): „Tunda igavest Jumalat, selle andjat, mis on igavene, ja omada tundmise ja arusaamise kaudu Jumalat, kes on esimene ja kõrgeim ja ainus ja hea. . . . See, kes elab tõelist elu, peab kõigepealt tundma Teda, ’keda keegi ei tunne, ainult Poeg ilmutab (Teda)’. (Matt. 11:27) Teiseks tuleb pärast Teda õppida Päästja suurust.” — Who Is the Rich Man That Shall Be Saved? (Kes on see rikas mees, kes päästetakse?), VII ja VIII osa.

„Üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja teie kõikide sees.” — EFESLASTELE 4:6.

Irenaeus: „Ja sellega kuulutatakse ühte Jumalat, Isa, kes on üle kõige ja kõige läbi ja kõige sees. Isa on tõesti üle kõige ja Tema on Kristuse Pea.” — Against Heresies, viies raamat, peatükk 18.2.

Need varased kirjamehed mõistsid selgelt, et need salmid kirjeldavad Isa kõigekõrgemana, kes on üle kõige ja kõigi, kaasa arvatud üle Jeesus Kristuse. Nende selgitustes pole ühtegi vihjet sellele, et nad oleksid uskunud Kolmainsust.

Püha vaim ilmutab kogu tõe

Jeesus tõotas oma jüngritele, et pärast tema surma ja ülesäratamist antakse neile aitajaks püha vaim. Ta tõotas: „Kui tema, tõe Vaim, tuleb, siis ta juhatab teid kõigesse tõesse, . . . ja tulevasi asju ta kuulutab teile.” — Johannese 14:16, 17; 15:26; 16:13.

See tõotus läks täide pärast Jeesuse surma. Piiblis on kirjas, kuidas uued õpetused kristlikule kogudusele püha vaimu kaudu ilmutati ehk selgeks tehti. Need uued õpetused kirjutati üles raamatutesse, millest hiljem moodustati Piibli teine osa, Kristlikud Kreeka Kirjad ehk „Uus Testament”. Kas on selles uue valguse voos kas või mõni ilmutus Kolmainsuse olemasolu kohta? Ei ole. Püha vaim ilmutab Jumala ja Jeesuse kohta midagi hoopis teistsugust.

Näiteks pärast seda, kui püha vaim meie ajaarvamise 33. aasta nelipühil Jeruusalemma kogunenud jüngrite peale tuli, andis apostel Peetrus õue kogunenud rahvahulgale Jeesuse kohta tunnistust. Kas ta rääkis Kolmainsusest? Vaata mõningaid tema ütlusi ja otsusta ise: „Jeesuse, . . . mehe, kellest Jumal andis tunnistuse väe ja imede ja tunnustähtedega, mis Jumal tegi tema läbi teie seas.” „Selle Jeesuse on Jumal surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie kõik.” „Jumal on teinud tema Issandaks ning Kristuseks, selle Jeesuse, kelle te risti lõite!” (Apostlite teod 2:22, 32, 36) Ilmselgelt ei õpeta need mõtted, mille esitas vaimuga täidetud Peetrus, Kolmainsust, vaid tõstavad esile Jeesuse subordinatsiooni oma Isale, seda, et ta on tööriist Jumala tahte täitmiseks.

Varsti pärast seda rääkis üks teine ustav kristlane Jeesusest. Stefanos toodi Sünedriumi ette süüdistustele vastama. Aga Stefanos pööras olukorra ümber ja esitas süüdistuse, et tema süüdistajad on samasugused nagu nende mässulised esivanemad. Lõpuks ütleb jutustus: „Tema aga täis Püha Vaimu vaatas üksisilmi taeva poole ja nägi Jumala auhiilgust ning Jeesust seisvat Jumala paremal poolel, ja ta ütles: ’Ennäe! Ma näen taevad lahti olevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal poolel!’ ” (Apostlite teod 7:55, 56) Miks ilmutas püha vaim Jeesust lihtsalt „Inimese Pojana” seismas Jumala paremal käel ja mitte osana ühest jumalusest, oma Isaga võrdsena? On selge, et Stefanos ei arvanud, et Jumal on Kolmainsus.

Kui Peetrus viis Korneeliusele hea sõnumi Jeesusest, avanes veel üks võimalus kolmainsuse õpetuse esitamiseks. Aga mis toimus? Peetrus selgitas, et Jeesus on „kõikide Issand”. Kuid ta selgitas edasi, et see positsioon on antud kõrgemast allikast. Jeesus oli „Jumala poolt seatud elavate ja surnute kohtumõistja”. Pärast Jeesuse ülesäratamist oli Isa „teda lasknud [andnud temale loa] saada ilmsiks” oma järelkäijatele. Ja kuidas oli lugu püha vaimuga? Selles vestluses on see väljend küll olemas, kuid mitte Kolmainsuse kolmanda isikuna. Selle asemel oli „Jumal Jeesuse . . . võidnud Püha Vaimu ja väega”. Niisiis näidati, et püha vaim ei ole kaugeltki mitte isik, vaid midagi ebaisikulist, nagu ka „vägi”, mida selles salmis samuti mainiti. (Apostlite teod 10:36, 38, 40, 42) Uuri Piiblit hoolikalt ja sa leiad edasisi tõendeid selle kohta, et püha vaim ei ole isik, vaid tegutsev jõud, mis võib inimesi täita, neid mõjutada ja kiirgama panna ning mida saab nende peale välja valada.

Lõpuks oleks apostel Paulusel olnud ateenlastele kuulutades suurepärane võimalus Kolmainsust selgitada — kui see oleks õige õpetus. Oma kõnes viitas ta nende altarile, mis oli pühitsetud „Tundmatule Jumalale”, ja ütles: „Keda te nüüd tundmata teenite, teda kuulutan mina teile.” Kas ta kuulutas Kolmainsust? Ei kuulutanud. Ta kirjeldas ’Jumalat, kes on teinud maailma ja kõik, mis seal sees, teda, kes on taeva ja maa Issand’. Mida ütles ta Jeesuse kohta? „[Jumal] on seadnud päeva, mil ta tahab kohut mõista maailma üle õigluses mehe läbi, kelle ta selleks on määranud.” (Apostlite teod 17:23, 24, 31) Mitte ainsatki vihjet Kolmainsusele!

Tegelikult selgitas Paulus Jumala eesmärkide kohta midagi sellist, mis teeb võimatuks, et Jeesus ja tema Isa on Kolmainsuse võrdsed liikmed. Ta kirjutas: „’[Jumal] on kõik alistanud tema [Jeesuse] jalge alla!’ Kui ta aga ütleb, et kõik on alistatud tema alla, siis on avalik, et ei ole alistatud see, kes kõik temale alistas. Aga kui kõik temale on alistatud, siis peab ka Poeg ise alistatama sellele, kes kõik temale on alistanud, et Jumal oleks kõik kõigis.” (1. Korintlastele 15:27, 28) Seega on Jumal alati üle kõikide, kaasa arvatud üle Jeesuse.

Niisiis, kas Piiblis õpetatakse Kolmainsust? Ei õpetata. John Robinsonil oli õigus. Seda ei ole Piiblis ega ole see ka „kristliku mõtte” osa. Kas sa pead seda tähtsaks selles suhtes, kuidas sina Jumalat kummardad? Jeesus ütles: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.” (Johannese 17:3) Kui me võtame oma jumalakummardamist tõsiselt, siis on eluliselt tähtis, et me tunneksime teda sellisena, nagu ta tegelikult on ja nagu ta ennast meile on ilmutanud. Ainult siis võime öelda, et me oleme „tõeliste kummardajate” seas, kes „kummardavad Isa vaimus ja tões”. — Johannese 4:23.

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 28]

Pühakirjas toodud vääramatu mõte on see, et Jeesus ja tema Isa ei ole üks isik

[Väljavõte lk 29]

Miks ei ilmutanud püha vaim pärast meie ajaarvamise 33. aasta nelipühi, et Jeesus on Jumal?