Piibli 38. raamat — Sakarja

Kirjutaja: Sakarja

Kirjutamiskoht: Jeruusalemm

Kirjutamine lõpetati: 518 e.m.a

Käsitletud ajavahemik: 520—518 e.m.a

SEISAK. Just nii võib kirjeldada Jehoova templi ehitustööde olukorda ajal, mil Sakarja hakkas prohvetlikult kuulutama. Saalomon oli ehitanud algse templi seitsme ja poole aastaga (1. Kun. 6:37, 38). Kodumaale naasnud juudid olid Jeruusalemmas tagasi juba 17 aastat, kuid tempel polnud kaugeltki veel valmis. Artaxerxese (kas Bardija või Gaumata, Piiblis Artahsasta) keeld oli lõpuks selle töö täiesti peatanud. Kuid nüüd püüti ametlikust keelust hoolimata jälle töö käima saada. Jehoova kasutas Haggaid ja Sakarjat, et sütitada inimesi ehitust uuesti alustama ja seda lõpule viima (Esra 4:23, 24; 5:1, 2).

² Juutide ees tundus seisvat mäekõrgune ülesanne (Sak. 4:6, 7). Neid oli vähe, aga vastaseid palju. Kuigi neil oli Taaveti liinist vürst Serubbaabel, polnud neil kuningat ning nad elasid võõra valitsuse all. Kui kerge oli alla anda ja keskenduda vaid iseendale, kuigi aeg nõudis tegelikult tugevat usku ja jõulist tegutsemist! Sakarja pidi pöörama nende tähelepanu Jumala tollastele ja ka suurejoonelisematele tulevastele eesmärkidele ning nõnda kinnitama neid, et töö saaks tehtud (8:9, 13). Polnud aeg järgida oma tänamatuid esivanemaid (1:5, 6).

³ Kes oli Sakarja? Piiblis on mainitud umbes 30 sellenimelist isikut. Samanimelise raamatu kirjutaja on aga ”prohvet Sakarja, Iddo poja Berekja poeg” (Sak. 1:1; Esra 5:1; Neh. 12:12, 16). Heebrea keeles tähendab tema nimi ”Jehoova on mäletanud”. Sakarja raamatust tuleb selgelt esile, et ”vägede Jehoova” mäletab oma rahvast ja teeb neile head oma nime pärast (Sak. 1:3). Raamatus mainitud dateeringud viitavad sellele, et käsitletakse vähemalt kahe aasta pikkust perioodi. ”Daarjavese teisel aastal, kaheksandas kuus” (oktoober/november 520 e.m.a) asuti taas templit ehitama ja Sakarja hakkas prohvetlikult kuulutama (1:1). Raamat viitab ka ”üheksanda kuu, kislevikuu neljandale päevale” ”Daarjavese neljandal aastal” (u 1. detsember 518 e.m.a) (7:1). Seega pole kahtlustki, et Sakarja kõneles prohvetlikult ja kirjutas oma raamatu ajavahemikul 520—518 e.m.a (Esra 4:24).

⁴ Sakarja raamatu uurijad võivad leida külluslikult tõendeid selle autentsuse kohta. Võtame näiteks Tüürose linna juhtumi. Pärast 13 aastat kestnud piiramist purustas Babüloonia kuningas Nebukadnetsar Tüürose. See ei tähendanud aga linnale täielikku lõppu. Palju aastaid hiljem ennustas Sakarja, et Tüüros hävitatakse lõplikult. See leidis aset, kui Aleksander Suur hävitas selle saarelinna pärast kuulsa tammi ehitamist; ta põletas linna halastamatult maha, viies nõnda täide Sakarja prohvetikuulutuse, mis oli kirja pandud ligi kaks sajandit varem.a (Sak. 9:2—4.)

⁵ Kõige veenvamaks tõendiks, et see raamat on Jumala inspireeritud, on aga selle prohvetikuulutuste täitumine Messias Jeesus Kristuse kohta. Seda võib näha, kui võrrelda kirjakohti Sakarja 9:9 ning Matteuse 21:4, 5 ja Johannese 12:14—16; Sakarja 12:10 ja Johannese 19:34—37; Sakarja 13:7 ning Matteuse 26:31 ja Markuse 14:27. Lisaks võib näha sarnaseid mõtteid kirjakohtades Sakarja 8:16 ja Efeslastele 4:25; Sakarja 3:2 ja Juuda 9; ning Sakarja 14:5 ja Juuda 14. Jumala Sõna on tõepoolest hämmastavalt kooskõlaline!

⁶ Mõnede piiblikriitikute väitel näitab stiilimuutus alates 9. peatükist, et seda osa ei saanud kirjutada Sakarja. See stiilimuutus pole aga suurem, kui teema muutus seda eeldab. Kui esimesed kaheksa peatükki käsitlevad peamiselt Sakarja päevil elanud inimestele olulisi küsimusi, siis peatükkides 9 kuni 14 vaatab prohvet kaugemasse tulevikku. Mõned on küsinud, miks Matteus Sakarjat tsiteerides omistab tema sõnad Jeremijale (Matt. 27:9; Sak. 11:12). Ilmselt peeti mingil ajal ”hilisemate prohvetite” hulgas esimeseks Jeremija raamatut (mitte Jesaja raamatut, nagu see on meie praeguses Piiblis). Seepärast kui Matteus viitas Sakarjale nimega ”Jeremija”, võis ta järgida juudi tava, mille kohaselt nimetati mingit Pühakirja osa selle esimese raamatu järgi. Jeesus ise kasutas nimetust Laulud kõigi raamatute kohta, mis olid tuntud kui Kirjutised (Luuka 24:44).b

⁷ Kuuenda peatüki 8. salmini sisaldab Sakarja raamat kaheksat nägemust, mis sarnanevad Taanieli ja Hesekieli omadega ning räägivad peamiselt templi taastamisest. Nendele järgnevad sõnumid ja prohvetikuulutused siira jumalateenimise, taastamise ja Jehoova sõjapäeva kohta.

MILLE POOLEST KASULIK

²³ Kõik, kes uurivad Sakarja prohvetikuulutust ja mõtisklevad selle üle, ammutavad sellest uskukinnitavaid teadmisi. Sakarja pööras rohkem kui 50 korda tähelepanu ”vägede Jehoovale” kui isikule, kes võitleb oma rahva eest ja kaitseb teda, andes oma teenijatele vajalikku jõudu. Kui templi ehitamist ähvardas peatada mäekõrgune vastupanu, kuulutas Sakarja: ”See on Jehoova sõna, mis on öeldud Serubbaabelile: ei väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Jehoova! Mis sa ka oled, suur mägi, Serubbaabeli ees? Lagendikuks muutud!” Tempel valmis Jehoova vaimu abil. Samamoodi kaovad tänapäeval meie teelt kõik takistused, kui usume Jehoovasse. Ka Jeesus ütles oma jüngritele: ”Kui teil oleks usk nagu sinepiivake, siis te võiksite öelda sellele mäele: siirdu siit sinna! Ja ta siirduks sinna, ja miski ei oleks teile võimatu.” (Sak. 4:6, 7; Matt. 17:20.)

²⁴ Peatükis 13 salmides 2 kuni 6 toob Sakarja näite ustavusest Jumalale, mis tänini iseloomustab Jehoova organisatsiooni. See peab olema eespool igasugustest inimsuhetest, kaasa arvatud lähedased sugulussuhted. Kui lähedane sugulane räägib Jehoova nimel valet, näiteks räägib Kuningriigi sõnumi vastu ja püüab koguduses teisi Jumala rahva liikmeid valele teele mõjutada, peavad tema pereliikmed ustavalt toetama iga õiguslikku sammu, mis kogudus tema suhtes astub. Samamoodi tuleb suhtuda igasse lähedasse kaaslasse, kes kuulutab valet, et ta tunneks südames häbi ja valu oma väärteo pärast.

²⁵ Nagu sissejuhatavad lõigud näitasid, täitusid kõik Sakarja ennustused viimsegi üksikasjani: Jeesus siseneb Jeruusalemma kui kuningas, ”alandlik ja sõidab eesli seljas”; ta antakse ära ”kolmekümne hõbeseekli” eest; tema jüngrid pillutatakse sel ajal laiali; ning sõjamees pistab postile löödud Jeesuse odaga läbi (Sak. 9:9; 11:12; 13:7; 12:10). Prohvetiraamat nimetab ka ”Võsu” kui Jehoova templi ehitajat. Tekstide Jesaja 11:1—10, Jeremija 23:5 ja Luuka 1:32, 33 võrdlus näitab, et see on Jeesus Kristus, kes ”valitseb igavesti Jaakobi soo üle”. Sakarja kirjeldab Võsu kui ”preestrit oma aujärjel”, mis on kooskõlas apostel Pauluse sõnadega, et ”Jeesus . . . sai ülempreestriks igavesti Melkisedeki korra järgi” ning et ta ”istub Ausuuruse istme paremal käel taevas” (Sak. 6:12, 13; Heebr. 6:20; 8:1). Nõnda osutab see prohvetikuulutus sellele, et Võsu on ülempreester ja Kuningas, kes istub taevas Jumala paremal käel, ning samal ajal annab teada, et Jehoova on kõrgeim Valitseja: ”Jehoova on kuningaks kogu maale! Sel päeval on Jehoova ainus ja tema nimi on ainus!” (Sak. 14:9.)

²⁶ Sellele ajale viidates kordab prohvet umbes 20 korda fraasi ”sel päeval” ja sellega isegi lõppeb tema prohvetikuulutus. Kui uurida kõiki neid kohti, kus seda väljendit kasutatakse, siis selgub, et sel päeval Jehoova kaotab ebajumalate nimed ja kõrvaldab valeprohvetid (13:2, 4). Sel päeval sõdib Jehoova vaenulike rahvaste vastu ja hävitab nad, külvates nende ridades segadust, aga oma rahvast kaitseb ta ”mägede vahelises orus” (14:1—5, 13; 12:8, 9). Jah, ”Jehoova, nende Jumal, päästab nad sel päeval nagu oma rahva karja” ja nad ’kutsuvad üksteist viinapuu alla ja viigipuu alla’ (Sak. 9:16; 3:10; Miika 4:4). See on võrratu päev, mil vägede Jehoova asub oma rahva keskel, ja sel päeval ”voolavad Jeruusalemmast välja elavad veed”. Need Sakarja sõnad näitavad, et ”sel päeval” toimuvad sündmused kuulutavad tõotatud Kuningriigi ”uue taeva ja uue maa” tulekut (Sak. 2:11; 14:8; Ilm. 21:1—3; 22:1).

²⁷ ”Kes pidasid halvaks väikeste alguste päeva,” küsib Jehoova. Mõtle vaid! Heaolu valitseb kogu maal: ”Paljud rahvad ning vägevad paganad tulevad Jeruusalemma otsima vägede Jehoovat . . . Kümme meest igakeelsete paganate hulgast haaravad kinni Juuda mehe hõlmast ja ütlevad: ”Meie tahame minna ühes teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega!”” ”Sel päeval” on isegi hobuste kuljuste peal sõnad: ”Pühadus kuulub Jehoovale.” Nende südantsoojendavate ennustuste uurimine on väga kasulik, sest need näitavad, et Jehoova nimi tõepoolest pühitsetakse tema Kuningriigi Seemne kaudu! (Sak. 4:10; 8:22, 23; 14:20, UM.)

[Allmärkused]