Kas tõesti on võimalik ’tulla Jumala ligi’?

1., 2. a) Mis võib paljudele ülepakutuna tunduda, kuid mida Piibel meile kinnitab? b) Millised lähedased suhted said võimalikuks Aabrahamile ja miks?

MIS tunne sul oleks, kui taeva ja maa Looja ütleks sinu kohta: „See on minu sõber”? Paljude meelest võib see ülepakutuna kõlada. Kuidas võiks üks inimene üldse Jehoova Jumala sõbraks saada? Sellegipoolest kinnitab Piibel, et me võime tõesti Jumalaga lähedased olla.

² Vanal ajal elanud Aabraham oli üks neist, kes olid temaga sellistes lähedastes suhetes. Jehoova ütles selle patriarhi kohta „mu sõber” (Jesaja 41:8). Jah, Jehoova pidas Aabrahami oma sõbraks. Aabraham võis olla Jehoovaga sellistes lähedastes suhetes seetõttu, et ta „uskus Jehoovat” (Jaakobuse 2:23). Ka tänapäeval otsib Jehoova võimalusi saada sõbraks nendega, kes teda teenivad, ja väljendada neile oma armastust (5. Moosese 10:15). Tema Sõna innustab: „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (Jaakobuse 4:8, EP 88). Neis sõnades on nii kutse kui ka lubadus.

 3. Millise kutse esitab meile Jehoova ja milline tõotus on sellega seotud?

³ Jehoova esitab meile kutse saada temaga lähedaseks. Ta on valmis meile soosingut osutama ja ta soovib meiega sõbraks saada. Samal ajal ta ka lubab, et kui meie astume vajalikke samme, et tema ligi tulla, siis tegutseb ka tema sellele vastavalt. Ta tuleb meie ligi. Seega me võime saavutada midagi tõeliselt väärtuslikku – lähedase sõpruse Jehoovaga (Laul 25:14). Kui oleme kellegagi lähedased sõbrad, siis see tähendab, et me saame temaga usalduslikult rääkida.

 4. Kuidas sa kirjeldaksid lähedast sõpra ja kuidas osutub Jehoova selliseks sõbraks neile, kes tulevad tema ligi?

⁴ Kas sul on mõni lähedane sõber, kelles sa võid kindel olla? Selline sõber hoolib sinust. Sa usaldad teda, kuna ta on tõendanud oma lojaalsust. Sinu rõõm suureneb, kui sa jagad seda temaga. Su koorem muutub kergemaks, kui ta sind kaastundlikult kuulab. Isegi kui tundub, et mitte keegi teine sind ei mõista, siis tema mõistab. Samamoodi on siis, kui sa tuled Jumala ligi – sa saad endale parima Sõbra, kes sind tõeliselt hindab, sinust väga hoolib ja sind täielikult mõistab (Laul 103:14; 1. Peetruse 5:7). Sa võid teda usaldada kogu südamest, sest sa tead, et ta on ustav neile, kes on ustavad talle (Laul 18:25). Kuid see kallihinnaline lähedus Jumalaga on saavutatav vaid seetõttu, et tema on selle võimalikuks teinud.

 5. Mida tegi Jehoova selle heaks, et meil oleks võimalik olla temaga lähedane?

⁵ Meie, patused inimesed, ei suudaks ilma abita kunagi Jumalaga lähedased olla (Laul 5:4). „Ent Jumal pakub meile oma armastust sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime veel patustajad” (Roomlastele 5:8). Jah, Jehoova tegi vastavaid korraldusi, et Jeesus annaks „oma elu lunastushinnaks paljude eest” (Matteuse 20:28). Usk sellesse lunastusohvrisse võimaldab meil olla Jumalaga lähedased. Kuna Jumal on „meid esmalt armastanud”, rajas ta aluse, et meil oleks võimalik temaga sõprussuhted luua (1. Johannese 4:19).

6., 7. a) Kust me teame, et Jehoova pole salapärane ega tundmatu Jumal? b) Kuidas on Jehoova ennast ilmutanud?

⁶ Jehoova on astunud veel ühe sammu: ta on ennast meile ilmutanud. Kõigis sõprussuhetes põhineb lähedus teise isiku tõelisel tundmisel, tema omaduste ja teguviiside väärtustamisel. Järelikult, kui Jehoova oleks salapärane, tundmatu Jumal, ei saaks me temaga kunagi lähedased olla. Kuid ta ei varja ennast sugugi, vaid soovib hoopis, et me tunneksime teda (Jesaja 45:19). Pealegi on see, mida ta enda kohta ilmutab, kättesaadav kõigile – isegi neile, keda maailma mõõdupuude järgi võidakse madalaks pidada (Matteuse 11:25).

⁷ Kuidas on Jehoova ennast meile ilmutanud? Tema loomistöödest avalduvad mõningad tema isiksuse tahud – piiritu jõud, ääretu tarkus, rohke armastus (Roomlastele 1:20). Kuid Jehoova ei piirdu enda ilmutamisel vaid sellega, mida ta on loonud. Kuna ta on alati suurima heameelega valmis teistele teadmisi jagama, on ta andnud enda kohta kirjaliku ilmutuse oma Sõnas Piiblis.

 8. Miks võib öelda, et Piibel iseenesest tõendab seda, et Jehoova armastab meid?

⁸ Piibel iseenesest on tõendiks selle kohta, et Jehoova armastab meid. Ta ilmutab ennast oma Sõnas selliste väljendite abil, mida me suudame mõista. See tõestab mitte üksnes seda, et ta armastab meid, vaid ka tema soovi, et meie tunneksime ja armastaksime teda. Kui loeme seda väärtuslikku raamatut, saame temaga lähedaseks (Laul 1:1–3). Arutlegem mõningaid südantsoojendavaid viise, kuidas Jehoova ilmutab ennast oma Sõnas.

 9. Millised on mõned Piibli otsesed ütlused Jumala omaduste kohta?

⁹ Pühakirjas on palju otseseid ütlusi Jumala omaduste kohta. Pane tähele mõningaid näiteid. „Jehoova armastab õigust” (Laul 37:28). „Tema jõud on suur” (Iiob 37:23). „Ma olen ustav, lausub Jehoova” (Jeremija 3:12). „Jumal on südamelt tark” (Iiob 9:4). „Jehoova on halastav ja kaastundlik Jumal, kes ei vihastu kergesti, kes on tulvil truud armastust ja tõde” (2. Moosese 34:6). „Sina, Jehoova, oled hea ja valmis andestama” (Laul 86:5). Ja nagu mainiti eelmises peatükis, on üks omadus kõige olulisem: „Jumal on armastus” (1. Johannese 4:8). Kui sa mõtiskled nende meeldivate omaduste üle, kas ei tõmba see sind sellise võrratu Jumala ligi?

10., 11. a) Mida on Jehoova oma Sõnasse lisanud, et aidata meil selgemini mõista tema isiksust? b) Milline Piibli näide aitab meil mõttes näha, kuidas Jumal oma jõudu kasutab?

¹⁰ Lisaks sellele, et Jehoova tegi teatavaks, millised on tema omadused, on ta oma Sõnas toonud ka otseseid näiteid, kuidas need omadused väljenduvad tegudes. Neid jutustusi lugedes näeme vaimusilmas värvikaid pilte, mis aitavad meil selgemalt mõista tema isiksuse mitmesuguseid tahke. See omakorda aitab meil temaga lähedaseks saada. Toome ühe näite.

¹¹ Üks asi on lugeda, et Jumalal on „aukartustäratav jõud” (Jesaja 40:26). Ent hoopis teine asi on lugeda, kuidas ta viis Iisraeli läbi Punase mere vabadusse ja hiljem toitis seda rahvast 40 aastat kõrbes. Lugedes võid kujutada ette, kuidas voogav merevesi lõhenes kaheks. Võid mõttes näha rahvast – kõik kokku ehk 3 miljonit inimest – minemas üle kuiva merepõhja, kummalgi pool kõrgumas massiivsete seintena tardunud vesi (2. Moosese 14:21; 15:8). Sa võid näha tõendeid Jumala hella hoolitsuse kohta kõrbes. Vesi voolas välja kaljust. Maapinnale ilmus valgeid seemneid meenutav toit (2. Moosese 16:31; 4. Moosese 20:11). Neist näidetest ilmneb nii Jehoova jõud kui ka see, et ta kasutab jõudu oma rahva heaks. Kas pole julgustav teada, et meie palved jõuavad võimsa Jumala ette, kes „on meie pelgupaik ja tugevus, abimees, kes on hädaajal kergesti leitav”? (Laul 46:1.)

12. Kuidas aitab Jehoova meil teda „näha”, kasutades meile mõistetavaid väljendeid?

¹² Jehoova, kes on vaim, on teinud isegi rohkem, et aidata meil teda tundma õppida. Meid inimesi piirab nähtav reaalsus, mistõttu meil pole võimalik heita pilku vaimsesse maailma. Kui Jumal kirjeldaks ennast meile vaimumaailma terminitega, oleks see sama, nagu üritaks keegi kirjeldada pimedana sündinud inimesele oma välimuse üksikasju, näiteks silmade värvi või tedretähti. Jehoova aga aitab meil lahkelt teda „näha”, kasutades meile mõistetavaid väljendeid. Mõnikord ta kasutab võrdumeid ja metafoore, kui ta võrdleb ennast meile tuttavate asjadega. Ta kirjeldab end koguni selliselt, nagu sarnaneks ta välimuse poolest mõningal määral inimesega.a

13. Millise pildi maalib Jesaja 40:11 ja millist mõju see sulle avaldab?

¹³ Pane tähele, kuidas kirjeldatakse Jehoovat Jesaja 40:11: „Ta hoiab oma karja kui karjane. Oma käsivarrega kogub ta tallekesed kokku ja kannab neid põues.” Siin võrreldakse Jehoovat karjasega, kes „oma käsivarrega” tallesid sülle tõstab. See osutab Jumala võimele kaitsta ja toetada oma rahvast, eriti neid, kes on nõrgad ja võivad kergesti viga saada. Me võime tunda ennast turvaliselt tema tugevate käte vahel, sest kui oleme talle ustavad, ei hülga ta meid mitte kunagi (Roomlastele 8:38, 39). Suur Karjane kannab tallekesi „põues” – see väljend viitab üleriide voltidele, mille vahel karjane kannab mõnikord vastsündinud talle. Seega võime kindlad olla, et Jehoova peab meid kalliks ja hoolitseb meie eest hellalt. On täiesti loomulik, et tahame temaga lähedased olla.

14. Miks võib öelda, et Jehoova annab endast kõige parema ilmutuse Jeesuse kaudu?

¹⁴ Jehoova annab oma Sõnas enda kohta kõige parema ilmutuse oma armastatud Poja, Jeesuse kaudu. Mitte keegi ei suudaks peegeldada Jumala mõtlemist ja tundeid tõepärasemalt või anda tema kohta selgitusi elavamalt, kui seda tegi Jeesus. Oli ju esmasündinud Poeg koos oma Isaga olemas enne, kui loodi teised vaimolendid ja füüsiline universum (Koloslastele 1:15). Jeesus tundis Jehoovat väga lähedalt. Seepärast sai ta öelda: „Keegi teine ei tunne poega, kui vaid isa, ja keegi teine ei tunne isa, kui vaid poeg ja see, kellele poeg tahab tema kohta teadmisi jagada” (Luuka 10:22). Maa peal olles jagas Jeesus oma Isa kohta teadmisi kahel tähtsal viisil.

15., 16. Millisel kahel viisil jagas Jeesus oma Isa kohta teadmisi?

¹⁵ Esiteks aitavad Jeesuse õpetused meil tema Isa tundma õppida. Jeesus kirjeldas Jehoovat sõnadega, mis puudutavad meie südant. Näiteks selleks, et selgitada, kui halastavalt Jumal võtab vastu kahetsevaid patustanuid, võrdles Jeesus Jehoovat andestava isaga, kes on nii sügavalt liigutatud, nähes oma kadunud poega tagasi tulemas, et ta jookseb pojale vastu, kallistab teda ja annab talle hellalt suud (Luuka 15:11–24). Jeesus kujutas Jehoovat ka Jumalana, kes „tõmbab” õiglase südamega inimesi, kuna ta armastab neid igaühte (Johannese 6:44). Ta teab koguni seda, kui väike varblane maha langeb. „Ärge kartke,” selgitas Jeesus, „teie olete rohkem väärt kui palju varblasi” (Matteuse 10:29, 31). Selline hooliv Jumal lihtsalt ei saa jätta meid ükskõikseks.

¹⁶ Teiseks näitab Jeesuse eeskuju meile, milline on Jehoova. Jeesus jäljendas oma Isa nii täiuslikult, et ta võis öelda: „Kes on näinud mind, see on näinud ka Isa” (Johannese 14:9). Järelikult, kui me loeme evangeeliumidest Jeesuse kohta – tunnetest, mida ta väljendas, ja sellest, kuidas ta teisi kohtles –, näeme mõnes mõttes elavat pilti tema Isast. Enam selgemalt poleks Jehoova kuidagi saanud enda omadusi meile ilmutada. Miks?

17. Too näide selle kohta, mida Jehoova on teinud, et aidata meil mõista, milline ta on.

¹⁷ Toome näite. Kujutle, et sa üritad selgitada, mis on lahkus. Sa võid seda sõnadega defineerida. Aga kui sa saad viidata kellelegi, kes on parajasti tegemas lahket tegu, ja ütled: „See on näide lahkusest”, omandab sõna „lahkus” sügavama tähenduse ja saab kergemini mõistetavaks. Jehoova on teinud midagi samalaadset, et aidata meil mõista, milline ta on. Ta on kirjeldanud ennast sõnadega, aga lisaks sellele on ta andnud meile ka oma Poja elava eeskuju. Jeesuse elus ilmnevad Jumala omadused tegudes. Evangeeliumide kaudu, mis kirjeldavad Jeesust, ütleb Jehoova sisuliselt: „Selline olen mina.” Millisena kujutavad inspireeritud ülestähendused Jeesust, kui ta oli maa peal?

18. Kuidas väljendas Jeesus selliseid omadusi nagu jõud, õiglus ja tarkus?

¹⁸ Jumala neli peamist omadust väljendusid suurepäraselt Jeesuse elus. Tema jõud oli üle haigustest, näljast, isegi surmast. Kuid erinevalt isekatest inimestest, kes oma jõudu kuritarvitavad, ei kasutanud tema oma imelist väge kunagi iseenda heaks ega selleks, et teistele halba teha (Matteuse 4:2–4). Ta armastas õiglust. Tema süda täitus õiglase meelepahaga, kui ta nägi ebaausaid kaupmehi rahvast rõhumas (Matteuse 21:12, 13). Ta suhtus vaestesse ja rõhututesse erapooletult ning aitas neil leida kosutust oma hingele (Matteuse 11:4, 5, 28–30). Jeesuse õpetustes väljendus võrreldamatu tarkus, kuna ta oli „enam kui Saalomon” (Matteuse 12:42). Ent Jeesus ei uhkeldanud kunagi oma tarkusega. Tema sõnad puudutasid lihtsate inimeste südant, sest ta õpetused olid selged, lihtsad ja praktilised.

19., 20. a) Mille poolest oli Jeesus väljapaistev armastuse eeskuju? b) Mida me peaksime meeles pidama, kui loeme Jeesuse eeskujust ja mõtiskleme selle üle?

¹⁹ Jeesus oli väljapaistev armastuse eeskuju. Kogu oma teenistuse jooksul ilmutas ta armastust selle paljudes varjundites, kaasa arvatud empaatia ja kaastunne. Ta ei saanud teiste kannatusi nähes ükskõikseks jääda. Ikka ja jälle ajendas teda tegutsema tähelepanelikkus teiste vajaduste suhtes (Matteuse 14:14). Kuigi Jeesus ravis haigeid ja toitis näljaseid, väljendas ta kaastunnet veel palju olulisemal viisil. Ta aitas teistel teada saada, vastu võtta ja armastama hakata tõde Jumala Kuningriigi kohta, mis toob inimkonnale jäädavaid õnnistusi (Markuse 6:34; Luuka 4:43). Üle kõige ilmutas Jeesus ennastohverdavat armastust sellega, et ta jättis meeleldi oma elu teiste eest (Johannese 15:13).

²⁰ Kas on siis midagi imestada, et igasuguse vanuse ja taustaga inimesed kiindusid sellesse hellade ning sügavate tunnetega mehesse? (Markuse 10:13–16.) Ent kui me loeme Jeesuse elavast eeskujust ja mõtiskleme selle üle, pidagem alati meeles, et Poja kaudu me näeme tema Isa selget peegeldust (Heebrealastele 1:3).

21., 22. Mis on seotud Jehoova otsimisega ja kuidas aitab see õppevahend meil seda saavutada?

²¹ Kuna Jehoova ilmutab ennast oma Sõnas nii selgelt, ei jäta ta vähimatki kahtlust, et ta soovib, et me oleksime temaga lähedased. Samal ajal ta ei sunni meid otsima tema heakskiitu. Meil tuleb endal otsustada, kas tahame otsida Jehoovat, „kuni ta on leitav” (Jesaja 55:6). Jehoova otsimisega on seotud ka see, et jõuaksime selgusele, mida Piibel tegelikult räägib tema omaduste ja teguviiside kohta. Õppevahend, mida sa praegu loed, on koostatud just sel eesmärgil, et sind aidata.

²² Sa märkad, et see raamat on jagatud neljaks osaks vastavalt Jehoova neljale põhiomadusele, mis on jõud, õiglus, tarkus ja armastus. Iga osa algab ülevaatega käsitletavast omadusest. Paaris järgnevas peatükis arutatakse, kuidas väljenduvad selle Jehoova omaduse mitmesugused tahud. Igas osas on peatükk, mis näitab, millist eeskuju andis Jeesus selle omaduse kohta; ja ka peatükk, kus uuritakse, kuidas meie saame seda ilmutada oma elus.

23., 24. a) Selgita, milleks on mõeldud kast „Küsimusi mõtisklemiseks”. b) Kuidas aitab mõtisklemine meil Jumalaga aina lähedasemaks saada?

²³ Käesolevast peatükist alates on igas peatükis kast „Küsimusi mõtisklemiseks”. Vaata näiteks kasti lk 24. Need kirjakohad ja küsimused ei ole mõeldud peatüki kordamiseks. Nende eesmärk on hoopis aidata sul mõtiskleda selle teema muude tähtsate valdkondade üle. Kuidas seda kasti tõhusalt kasutada? Vaata järele kõik viidatud kirjakohad ja loe need salmid hoolega läbi. Seejärel pööra tähelepanu küsimusele, mis on toodud iga viite juures. Mõtle, mida sellele vastata. Võid ka lisamaterjali otsida. Esita endale lisaküsimusi: Mida see info näitab Jehoova kohta? Kuidas see mõjutab minu elu? Kuidas ma saan selle abil teisi aidata?

²⁴ Sel viisil mõtisklemine aitab meil Jehoovaga aina lähedasemaks saada. Kuidas? Piibel seostab mõtisklemise südamega (Laul 19:14). Kui mõtiskleme hindavalt selle üle, mida oleme Jumala kohta teada saanud, imbub see informatsioon meie piltlikku südamesse, kus see mõjutab mõtlemist, tekitab tundeid ja lõpuks ajendab tegutsema. Meie armastus Jumala vastu süveneb ja see omakorda tekitab soovi valmistada heameelt talle kui meie kalleimale Sõbrale (1. Johannese 5:3). Et sellised suhted võiksid tekkida, tuleb meil õppida tundma Jehoova omadusi ja teguviise. Kuid esmalt vaadelgem Jumala olemuse ühte külge, mille tõttu meil on mõjuvaid põhjusi tema ligi tulla – see on tema pühadus.