Maailmas, kuid mitte maailmast

”Et te ei ole maailmast, .. sellepärast vihkab teid maailm!” (JOHANNESE 15:19)

 1. Millised suhted on kristlastel maailmaga, ent kuidas maailm neisse suhtub?

VIIMASEL õhtul, kui Jeesus oma jüngritega koos oli, ütles ta neile: ”Te ei ole maailmast.” Millisest maailmast ta rääkis? Kas ei olnud ta varem öelnud: ”Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu”? (Johannese 3:16.) Kahtlemata kuulusid jüngrid sellesse maailma, sest nemad olid esimesed, kes uskusid Jeesusesse ning said igavese elu lootuse. Miks siis ütles Jeesus nüüd, et tema jüngrid on maailmast lahus? Ja miks ta lisas: ”Et te ei ole maailmast, .. sellepärast vihkab teid maailm”? (Johannese 15:19.)

2., 3. a) Millisesse ”maailma” kristlased ei tohi kuuluda? b) Mida ütleb Piibel ”maailma” kohta, millesse kristlased ei kuulu?

² Asi on selles, et Piibel ei kasuta sõna ”maailm” (kreeka keeles koʹsmos) ainult ühes tähenduses. Nagu eelmine artikkel selgitas, mõeldakse Piiblis sõnaga ”maailm” mõnikord inimsugu üldiselt. See on maailm, mida Jumal on armastanud ja mille eest Jeesus on surnud. Kuid siiski öeldakse ühes kristluse ajalugu käsitlevas väljaandes järgmist: ”Kristlikus kasutuses tähendab sõna ”maailm” midagi, mis on Jumalast võõrdunud ja jumalavaenulik.” (”The Oxford History of Christianity”.) Kuidas see väide paika peab? Katoliiklane Roland Minnerath selgitab oma raamatus ”Kristlased ja maailm” (”Les chrétiens et le monde”): ”Negatiivses tähenduses on maailm niisiis .. jumalavaenulike võimude haldusala, mis Kristuse võidukale valitsusele vastupaneku tõttu kujutab endast Saatana juhitavat vaenlaslikku impeeriumi.” See ”maailm” kujutab seda hulka inimesi, kes on Jumalast võõrdunud. Tõelised kristlased ei kuulu sellesse maailma ja see vihkab neid.

³ Johannes pidas silmas sedasama maailma, kui ta kirjutas esimese sajandi lõpu paiku: ”Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas. Kui keegi maailma armastab, siis ei ole Isa armastust tema sees. Sest kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast” (1. Johannese 2:15, 16). Samuti kirjutas ta: ”Me teame, et oleme Jumalast ja kõik maailm on tigeda võimuses” (1. Johannese 5:19). Jeesus nimetas Saatanat ”selle maailma vürstiks” (Johannese 12:31; 16:11).

Maailmariikide tekkimine

 4. Kuidas tekkisid maailmariigid?

⁴ Praegune Jumalast võõrdunud inimmaailm hakkas kuju võtma peagi pärast Noa-aegset veeuputust, kui paljud Noa järeltulijad lakkasid Jehoova Jumalat kummardamast. Eriti väljapaistev isik tol kaugel ajal oli Nimrod — linnaehitaja ja ”vägev kütt [”vastupanus”, UM] Jehoova ees” (1. Moosese 10:8—12). Noil aastatel oli maailmas palju väikesi linn-kuningriike, mis aeg-ajalt koaleerusid ning üksteisega sõdisid (1. Moosese 14:1—9). Mõned linn-kuningriigid saavutasid võimu teiste üle ja said suuremateks riikideks. Mõningad neist riikidest kasvasid lõpuks võimsateks maailmariikideks.

5., 6. a) Millised on Piibli ajaloo seitse maailmariiki? b) Millega neid maailmariike sümboliseeritakse ning kust nad oma väe saavad?

⁵ Maailmariikide valitsejad on käinud Nimrodi jälgedes ega ole kummardanud Jehoovat; see on fakt, mida kinnitavad nende õelad ja vägivaldsed teod. Pühakiri sümboliseerib maailmariike metsloomadega ning nimetab ära need kuus, mis avaldasid sajandite vältel tugevat mõju Jehoova rahvale. Need on Egiptus, Assüüria, Babüloonia, Meedia-Pärsia, Kreeka ja Rooma. Pärast Roomat pidi prohvetiennustuse kohaselt tõusma veel seitsmeski maailmariik (Taaniel 7:3—7; 8:3—7, 20, 21; Ilmutuse 17:9, 10). Selleks on osutunud Anglo-Ameerika maailmariik, mis moodustus Briti impeeriumist ja tema liitlasest Ameerika Ühendriikidest, kusjuures viimane on Suurbritanniat võimu poolest isegi ületanud. Briti impeerium hakkas tekkima pärast seda, kui viimnegi jälg Rooma impeeriumist oli kadunud.a

⁶ Neid seitset järjestikust maailmariiki sümboliseeritakse Ilmutusraamatus mässavast inimmerest kerkiva seitsmepealise metsalise peadega (Jesaja 17:12, 13; 57:20, 21; Ilmutuse 13:1). Kes annab väe sellele valitsevale elajale? Piibel vastab: ”Lohe andis temale oma väe ja oma aujärje ja suure võimu” (Ilmutuse 13:2). Lohe pole keegi muu kui Kurat-Saatan ise (Luuka 4:5, 6; Ilmutuse 12:9).

Tulevane Jumala Kuningriigi valitsus

 7. Millele panevad kristlased oma lootuse ning kuidas see mõjutab nende suhteid maailma valitsustega?

⁷ Kristlased on juba ligi 2000 aastat palvetanud: ”Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:10). Jehoova tunnistajad teavad, et üksnes Jumala Kuningriik võib tuua maa peale tõelise rahu. Nad jälgivad elava tähelepanuga Piibli prohvetiennustuste täitumist ning on täiesti kindlad, et varsti saab vastuse nende palve ja peagi hakkab maa elu korraldama Kuningriik (Taaniel 2:44). Kuna nad pooldavad seda Kuningriiki, on nad maailma valitsuste ettevõtmistes erapooletud.

 8. Kuidas valitsused suhtuvad Jumala Kuningriigi valitsusse, nagu seda on ennustatud Laulus 2?

⁸ Mõned riigid väidavad end järgivat usulisi põhimõtteid. Tegelikkuses nad aga ignoreerivad fakti, et Jehoova on Universumi Suverään, kes on määranud Jeesuse taevaseks Kuningaks ja andnud talle võimu kogu maa üle (Taaniel 4:14; Ilmutuse 11:15). Prohvetlikus laulus öeldakse: ”Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Jehoova ja tema Võitu [Jeesuse] vastu: ”Kiskugem katki nende ahelad ja visakem enestelt ära nende köied!”” (Laul 2:2, 3). Valitsused ei taha kuuldagi Jumala ”ahelatest” ega ”köitest”, mis takistaksid neid väljendamast oma riigi suveräänsust. Seepärast ütleb Jehoova oma valitud Kuningale Jeesusele: ”Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks ning ilmamaa otsad su omandiks! Sa peksad nad puruks raudkepiga, sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad!” (Laul 2:8, 9). Kuid kogu inimmaailma, mille eest Jeesus suri, ei ’peksta puruks’ (Johannese 3:17).

Hoidugem ”metsalise” ”märgist”

9., 10. a) Mille eest meid hoiatatakse Ilmutusraamatus? b) Mida sümboliseerib ’metsalise märgi’ kandmine? c) Millise märgi lasevad Jumala sulased endale teha?

⁹ Apostel Johannesele antud ilmutuses hoiatati, et veidi enne oma hukku kehtestab Jumalast võõrdunud inimmaailm järjest suuremaid nõudmisi ja ”teeb, et kõik, nii pisukesed kui suured, nii rikkad kui vaesed, nii vabad kui orjad, võtavad märgi oma parema käe peale või oma otsaesisele, ja et ükski muu ei saa osta ega müüa kui aga see, kellel on see märk” (Ilmutuse 13:16, 17). Mida see tähendab? Märk parema käe peal sümboliseerib sobivalt aktiivset toetust. Aga märk otsaesisel? Väljaanne ”The Expositor’s Greek Testament” ütleb: ”See ülimalt piltlik ütlus on vihje tavale märgistada sõdureid ja orje silmatorkava tätoveeringu või põletusmärgiga ..; kuid veelgi paremini kujutab see usulist kommet kanda talismanina kaasas mõne jumala nime.” Paljudel inimestel on see sümboolne märk, kuna nende tegudest ja sõnadest võib selgelt näha, et nad on ”metsalise” ”orjad” või ”sõdurid” (Ilmutuse 13:3, 4). Nende tuleviku kohta ütleb ”Uue Testamendi teoloogiline sõnaraamat” (”Theological Dictionary of the New Testament”): ”Jumala vaenlased lasevad oma laubale ja käele lüüa metsalise märgi, müstilise arvu, mis sisaldab tema nime. See annab neile häid võimalusi tõusta majandus- ja äriredelil, toob aga nende peale Jumala viha ning välistab nende pääsemise tuhandeaastasesse kuningriiki (Ilm. 13:16; 14:9; 20:4).”

¹⁰ Et mitte anda järele survele võtta vastu see ”märk”, läheb tarvis ikka rohkem ja rohkem julgust ning vastupidavust (Ilmutuse 14:9—12). Jumala sulastel on taolist jõudu ning selle tõttu kogevad nad tihtilugu viha ja laimu (Johannese 15:18—20; 17:14, 15). Selle asemel et kanda metsalise märki, kirjutavad nad sümboolselt oma käe peale ”Jehoova oma”, nagu ütles Jesaja (Jesaja 44:5). Ja kuna nad ”ohkavad ja ägavad” kõigi jäleduste pärast, mida teeb ärataganenud religioon, tehakse nende otsaesisele sümboolne märk selle tunnuseks, et nad väärivad ellujätmist ajal, mil viiakse täide Jehoova kohtuotsused (Hesekiel 9:1—7).

11. Kelle loal inimvalitsused eksisteerivad, kuni Jumala Kuningriik maa valitsemise üle võtab?

¹¹ Jumal lubab inimvalitsustel tegutseda seni, kuni Kristuse taevasel Kuningriigil saabub aeg võtta täielikult maa juhtimine enda kätte. Seda Jumala-poolset poliitiliste riikide sallimist mainib professor Oscar Cullmann oma raamatus ”Riik Uues Testamendis” (”The State in the New Testament”). Ta kirjutab: ”Vastavalt algkristlaste keerukale käsitusele oli riik kui selline ajutine nähtus, mistõttu nende suhtumine sellesse polnud kogu aeg ühesugune, vaid näib olevat isegi vastuoluline. Rõhutan, see näib olevat vastuoluline. Piisab, kui mainida teksti Roomlastele 13:1: ”Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele ..” kõrvuti Ilmutusraamatu 13. peatükiga, mis kinnitab: riik on sügavusest tõusev metsaline.”

”Metsaline” ja ”keiser”

12. Millisel tasakaalukal viisil suhtuvad Jehoova tunnistajad inimvalitsustesse?

¹² Oleks väär pidada kõiki valitsustegelasi Saatana käsilasteks. Paljud neist on näidanud, et nad on põhimõttekindlad inimesed, nagu seda oli maavalitseja Sergius Paulus, keda Piibel nimetab ”mõistlikuks meheks” (Apostlite teod 13:7). Järgides Jumala antud südametunnistust, on mõned valitsejad kaitsnud julgelt vähemusgruppide õigusi, kusjuures seda on teinud ka need, kes ei tunne Jehoovat ega tema eesmärke (Roomlastele 2:14, 15). Ära unusta, et Piibel kasutab sõna ”maailm” kahes vastandlikus tähenduses: inimmaailma kohta, mida armastab Jumal ja meiegi peaksime armastama, ning Jehoovast võõrdunud inimkonna kohta, mille jumal on Saatan ning millest me peame lahus püsima (Johannese 1:9, 10; 17:14; 2. Korintlastele 4:4; Jakoobuse 4:4). Niisiis suhtuvad Jehoova sulased inimvalitsustesse tasakaalukalt. Me oleme poliitilistes küsimustes erapooletud, sest meie kui Jumala Kuningriigi saadikud ja käskjalad oleme pühendanud oma elu Jumalale (2. Korintlastele 5:20). Ent südametunnistuse pärast me allume ka võimulolijatele.

13. a) Kuidas Jehoova suhtub inimvalitsustesse? b) Mil määral kristlased inimvalitsustele alluvad?

¹³ See tasakaalukas vaade võimudele peegeldab Jehoova Jumala hoiakut. Kui maailmariigid või isegi väikeriigid kuritarvitavad oma võimu, rõhuvad oma rahvast või kiusavad taga neid, kes kummardavad Jumalat, siis sobib hästi nende kohta prohvetlik kirjeldus hirmsatest metsalistest (Taaniel 7:19—21; Ilmutuse 11:7). Kui aga riigivalitsused teenivad Jumala eesmärki, kaitstes seadust ja korda õigluses, peab ta neid oma ”sulaseks” (Roomlastele 13:6). Jehoova soovib, et tema rahvas peaks lugu inimvalitsustest ning alluks neile, ent seda mitte absoluutselt. Kui inimesed esitavad Jumala sulastele nõudeid, mis on Jumala seadusega vastuolus, või keelavad midagi, mida Jumal oma sulastelt nõuab, siis reageerivad viimased samamoodi kui apostlid: ”Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna” (Apostlite teod 5:29).

14. Mida ütlesid Jeesus ja Paulus selle kohta, kuidas kristlased peaksid alluma inimvalitsustele?

¹⁴ Jeesus näitas, et tema järelkäijatel on kohustusi nii valitsuste kui ka Jumala ees, öeldes: ”Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” (Matteuse 22:21). Apostel Paulus kirjutas inspiratsiooni all: ”Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele; .. aga kui sa kurja teed, karda, sest ta ei kanna mõõka asjata; ta on Jumala teenija, kättemaksja nuhtluseks sellele, kes kurja teeb. Siis on tarvis olla allaheitlik, mitte ainult nuhtluse, vaid ka südametunnistuse pärast. Sellepärast makske ka makse” (Roomlastele 13:1, 4—6). Meie ajaarvamise esimesest sajandist kuni tänaseni on kristlastel tulnud riigi nõudmiste üle hoolega järele mõtelda. Nad on pidanud jõudma selgusele, kas mingile nõudmisele vastamine tähendaks kompromissi Jumala teenistuses või oleks see õigustatud ning väärt kohusetundlikku täitmist.

Kohusetundlikud kodanikud

15. Kuidas annavad Jehoova tunnistajad kohusetundlikult keisrile, mis talle kuulub?

¹⁵ Poliitilised ”valitsemas olevad ülemused” on Jumala ”teenijaks”, kui nad täidavad Jumalale meelepärast rolli, olles ”kurjategijaile nuhtluseks, aga heategijaile kiituseks” (1. Peetruse 2:13, 14). Jehoova sulased annavad kohusetundlikult keisrile seda, mida ta maksude näol nendelt seaduspäraselt nõuab, ja nii suurel määral, kui nende Piiblist õpetatud südametunnistus lubab, ’alistuvad nad valitsejaile ja ülemaile, olles sõnakuulelikud, valmis igaks heaks teoks’ (Tiitusele 3:1). ”Heade tegude” hulka kuulub teiste aitamine, näiteks katastroofi korral. Paljud on kinnitanud, et sellises olukorras on Jehoova tunnistajad kaasinimestele headust osutanud (Galaatlastele 6:10).

16. Milliseid häid tegusid teevad Jehoova tunnistajad kohusetundlikult valitsustele ja kaasinimestele?

¹⁶ Jehoova tunnistajad armastavad oma ligimesi ning leiavad, et parim, mida nad nende heaks teha saavad, on aidata neil õppida täpselt tundma Jumala eesmärki luua õiglased ”uued taevad ja uus maa” (2. Peetruse 3:13). Kuna nad õpetavad Piibli kõrgeid moraalinorme ja elavad ka ise nende järgi, on nad inimühiskonnale kasulikud, sest nad hoiavad paljusid vääralt käitumast. Olles seaduskuulekad ning lugupidavad valitsuseliikmete, ametiisikute, kohtunike ja linnavõimude vastu, annavad Jehoova sulased au neile, ”kellele au tuleb anda” (Roomlastele 13:7). Jehoova tunnistajatest lapsevanemad teevad oma laste õpetajatega meelsasti koostööd ning aitavad oma väikestel hästi õppida, et need suudaksid endale tulevikus elatist teenida ega oleks ühiskonnale koormaks (1. Tessalooniklastele 4:11, 12). Kogudustes ei salli Jehoova tunnistajad rassilisi eelarvamusi ega tunnista klassierinevusi ning peavad ülitähtsaks perekonnasidemete tugevdamist (Apostlite teod 10:34, 35; Koloslastele 3:18—21). Oma tegudega nad kummutavad süüdistused, justkui oleksid nad perevaenulikud inimesed ja kasutud ühiskonnaliikmed. Nende puhul täituvad apostel Peetruse sõnad: ”Selline on ju Jumala tahtmine, et te head tehes paneksite vaikima rumalate inimeste nõmeduse” (1. Peetruse 2:15, UT).

17. Kuidas saavad kristlased edaspidigi ’kohelda targasti neid, kes on väljaspool’?

¹⁷ Niisiis, kuigi Kristuse tõelised järelkäijad ”ei ole maailmast”, elavad nad siiski inimühiskonnas ning peavad ’kohtlema targasti neid, kes on väljaspool’ (Johannese 17:16; Koloslastele 4:5). Nii kaua, kui Jehoova lubab kõrgematel võimudel tegutseda oma teenijana, osutame neile kohast lugupidamist (Roomlastele 13:1—4). Me oleme poliitiliselt neutraalsed, aga samas siiski palvetame ”kuningate ja kõigi ülemate eest”, eriti kui neil tuleb langetada otsuseid, mis võivad mõjutada usuvabadust. Me teeme seda edaspidigi, ”et võiksime vaikset ja rahulikku elu elada kõiges jumalakartuses ja aususes”, nii et ’igasugused inimesed võiksid pääseda’ (UM) (1. Timoteosele 2:1—4).

[Allmärkus]

Kordamisküsimused

◻ Millisesse ”maailma” kristlased kuuluvad ja millisesse mitte?

◻ Mida sümboliseerib ”metsalise” ”märk” inimese käe või otsaesise peal ning milline märk on Jehoova ustavatel sulastel?

◻ Millisel tasakaalukal viisil suhtuvad tõelised kristlased inimvalitsustesse?

◻ Nimeta mõni viis, kuidas Jehoova tunnistajad aitavad kaasa inimühiskonna heaolule.

[Pildid lk 16]

Piibel kujutab inimvalitsusi nii Jumala sulasena kui metsalisena

[Pilt lk 17]

Kuna Jehoova tunnistajad ilmutavad teiste vastu armastavat hoolt, on nad ühiskonnale kasulikud