Julgustage üksteist selle päeva lähenedes
„Manitsegem [„julgustagem”, NW] üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.” — HEEBREALASTELE 10:25.
1, 2. Mis päev on lähenemas ja milline peaks olema Jehoova rahva suhtumine?
NEED, kes tänapäeval osalevad ütlemises: ’Tulge ja võtke eluvett,’ ei eralda iseendid. Jehoova võidu suure päeva lähenedes rakendavad nad Piibli nõuannet: „Pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele. Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem [„julgustagem”, NW] üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.” — Heebrealastele 10:24, 25.
2 Pühakiri räägib prohvetlikult sellest „päevast” kui „Jehoova päevast”. (2. Peetruse 3:10, NW) Kuna Jehoova on Kõigekõrgem, kõikvõimas Jumal, ei suuda ükski päev ületada tema päeva. (Apostlite teod 2:20) See tähendab tema kui kogu universumi Jumala suverääni õigeksmõistmist. See võrreldamatu tähtsusega päev läheneb.
3. Kuidas Jehoova päev oli lähenemas esimese sajandi kristlastele ja kuidas meile tänapäeval?
3 Apostel Paulus rääkis meie ajaarvamise esimese sajandi kristlastele, et Jehoova päev on lähenemas. Nad ootasid igatsusega selle päeva tulemist, aga tookord lahutas neid sellest enam kui 1900 aastat. (2. Tessalooniklastele 2:1—3) Sellele tõsiasjale vaatamata pidi neid julgustatama, sest see päev pidi kindlasti tulema ja kui kristlased püsivalt usus pingutavad, võivad nad siseneda sellesse õnnistatud päeva. (2. Timoteosele 4:8) Tookord tundus, justkui see päev oleks olnud lähedal. Aga meile tänapäeval on Jehoova päev tõepoolest tulnud lähedale. Seda rõõmutoovat tõsiasja kinnitavad kõik Piibli ennustuse imelised täitumised. Peatselt pühitsetakse igaveseks Jehoova, meie Jumala nimi. — Luuka 11:2.
Julgustus Jumala nime läbi
4. Kes saab vastavalt Ilmutuse 19:6 Kuningaks ja kuidas tuntakse ära tema nimi?
4 Jumala nimi peaks pakkuma huvi kogu inimperele. Ilmutuse 19:6 ütleb: „Halleluuja! Sest Issand, meie Jumal, Kõigeväeline on hakanud valitsema kuningana!” (Uus Testament ja Psalmid, 1990) Vastavalt sellele 20. sajandi piiblitõlkele on ta Issand, kõikväeline Jumal. See, nagu paljud teisedki kaasaegsed tõlked, ei anna selle jumaliku Olendi nime, kes hakkab Kuningana valitsema. Sellegipoolest on Jumala nimi hüüatuses „Halleluuja!” („Kiitke Jahi” ehk „Kiitke Jehoovat”) ja see leidub Ilmutuse 19:6 eestikeelse Piibli 1968. a. ja 1988. a. väljaannetes, samuti tõlgetes Suur Piibel ja Piibli Raamat — Vana ja Uue Seaduse Püha Kiri. Enamiku jaoks meie ajaarvamise ajal on Jumala nimi olnud piiblitõlgetes põhiliselt varjatud. Kuid nagu me näeme, on see nimi olnud Jumala rahvale suureks julgustuseks nii vanal ajal kui ka tänapäeval.
5, 6. a) Miks Mooses pidi teadma selle Jumala nime, keda ta esindas? b) Kuidas pidi iisraellastele mõjuma see, et Mooses rõhutas Jumala nime?
5 Meenutame, et kui Kõigekõrgem Jumal läkitas Moosese Iisraeli rahva juurde, kes oli Egiptuse orjuses, kerkis selle rahva meeltes, kelle juurde Mooses läkitati, küsimus, kes teda läkitas. Mooses aimas ette, et kannatav juudi rahvas soovib teada selle Jumala nime, keda ta esindab. Selle kohta loeme 2. Moosese 3:15: „Jumal ütles Moosesele veel: ’Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jehoova, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juurde; see on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!’ ”
6 Iisraellased pidid tundma suurt julgustust, kui neile seda informatsiooni rõhutati. Nende vabastamist kinnitas Jehoova, ainus tõeline Jumal. Ja kui julgustav pidi olema väljavaade tutvuda Jumalaga, kui ta näitas oma nime tõelist tähendust — mitte ei eraldanud ennast ülbelt! — 2. Moosese 3:13; 4:29—31.
7. a) Kuidas me teame, et Jeesuse jüngrid olid tuttavad Jumala nimega? b) Kuidas Jumala nimi tõugati tagaplaanile?
7 Issand Jeesus Kristuse jüngrid said samuti suurt julgustust Jumala nimest Jehoova ning sellest, mille eest see seisis. (Johannese 17:6, 26) Jeesus ei tõuganud oma maise teenimise ajal Jumala nime kindlasti mitte tagaplaanile ja tema eesmärk ei olnud seada omaenese nime, Jeesus, esikohale. Alles pärast ennustatud ärataganemist tõelisest kristlikust usust tõugati Jumala nimi tagaplaanile, jah, praktiliselt pühiti ära kristlikust kõneviisist. (Apostlite teod 20:29, 30) Kui Jumala Poja nimi hakkas tõusma tähtsamale kohale ja varjutama Isa nime, leidsid end kristlasteks tunnistavad inimesed, et nende poolt osutatav Isa kummardamine on üha rohkem ebaisikuline, selles puudub perekonna ühtekuuluvus ja see pole ka eriti julgustav.
8. Milline jätkuv mõju Jumala rahvale on olnud seoses nime Jehoova tunnistajad vastuvõtmisega?
8 Seega oli põhjust kirjeldamatuks rõõmuks, kui Vahitorni Ühinguga seotud rahvusvahelised piibliuurijad võtsid 1931. aastal endile nime Jehoova tunnistajad. See polnud mitte ainult rõõmutoov, vaid ka väga julgustav. Tänu sellele võisid uue nimega piibliuurijad üksteist julgustada. — Võrdle Jesaja 43:12.
9. Kuidas mõtlevad tõelised kristlased Temast, kelle tunnistajad nad on?
9 Järelikult leiavad tõelised kristlased tänapäeval olevat sobiva määratleda Teda, kelle ennustatud tunnistajad nad on, just nii nagu nende Juht Jeesus Kristus maa peal olles tegi. (Ilmutuse 1:1, 2) Jah, nad määratlevad teda ainsana, kelle nimi on Jehoova. — Laul 83:19.
Täis rõõmu ja püha vaimu
10—12. a) Milline mõju Jeesuse järelkäijatele oli tegeval jõul? b) Kuidas soovivad rõõmuga täidetud Jehoova tunnistajad üksteist kohelda?
10 Jeesus Kristus ütles lahkumissõnas oma apostlitele: „Minge siis ja tehke jüngriteks inimesi kõikidest rahvastest, ristides neid Isa ja Poja ja püha vaimu nimel, õpetades neid järgima kõike, mida mina teile olen käskinud. Ja vaata! Ma olen teiega kõik päevad kuni selle asjadesüsteemi lõpetamiseni.” — Matteuse 28:19, 20, NW.
11 Pane tähele, et vastõpetatud kristlasi pidi ristitama püha vaimu nimel. See püha vaim ei ole isik, vaid Jehoova Jumala tegev jõud, mida Ta rakendab Jeesus Kristuse läbi. Nelipühil valas Jehoova Jumal Jeesuse kaudu selle tegeva jõu välja Jeesus Kristuse pühendunud järelkäijate peale. (Apostlite teod 2:33) Nad täideti selle püha vaimuga ja üks püha vaimu väljendusi ehk vilju on rõõm. (Galaatlastele 5:22, 23; Efeslastele 5:18—20) Rõõm on ergutav omadus. Jüngrid peab täidetama püha vaimu rõõmuga. Väga sobiv on apostel Pauluse sõnastatud palve: „Lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks rohkesti lootust Püha Vaimu väes!” — Roomlastele 15:13.
12 Jehoova tunnistajad tänapäeval, kaasa arvatud ’suur rahvahulk’, kes on täidetud selle rõõmutoova vaimuga, soovivad, jah, on ajendatud üksteist selle ebasõbraliku asjadesüsteemi keskel julgustama. Vastavalt sellele rääkis apostel Paulus ’üksteise vastastikusest ergutamisest’. — Ilmutuse 7:9, 10; Roomlastele 1:12; 14:17.
Kõik põhjused olla julgustatud
13. Milliseid põhjusi meil on olla julgustatud ja ka üksteist julgustada?
13 Olles keset seda asjadesüsteemi, mille juhiks ja isegi jumalaks on kõige õiglase vastane, tahavad kristlased julgustada üksteist ülemaailmses kristlikus koguduses, mis on läbi imbunud Jehoova Jumala püha vaimuga. (Heebrealastele 10:24, 25, NW; Apostlite teod 20:28) Meil on kõik põhjused olla julgustatud. Tõesti, kui tänulikud me küll oleme, et meil on Jehoova, Tema Poja ja nende poolt kasutatava tegeva jõu, nimelt püha vaimu täpne tundmine! Kui tänulikud me oleme lootuse eest, mida nad pakuvad! Meie kummardamine on seega täis rõõmu. Apostel Paulus rääkis kristlastele, kellele ta kirjutas oma kirja, et nad julgustaksid üksteist ja ehitaksid üksteist üles nende pühimas usus. Nad pidid seda tegema ’seda enam, et nägid selle päeva lähenevat’. Peale selle, kui maakera poliitilised jõud pühivad koos kõigi teiste valereligioonidega ära nimikristluse, nõuab olukord, et me julgustaksime üksteist isegi enam.
14. Kes peaksid üksteist julgustama ja kuidas?
14 Kuigi kogudusevanemad juhivad karja julgustamist oma kogudustes, peavad kõik kristlased üksteist julgustama, nagu Heebrealastele 10:25 (NW) manitseb. See on tegelikult kristlik nõue. Kui sina oled koguduse liige, siis kas sa pakud sellist julgustust? Sa võid imestada: „Kuidas on see mul võimalik? Mida võin mina teha?” Esiteks, kas kõiki vendi ja õdesid ei julgusta juba ainult sinu viibimine koosolekutel ning kristliku korralduse toetamine sinu poolt, samuti nagu sind ennastki ilmselt julgustab teiste nägemine, kes ustavalt koguduse koosolekutel viibivad? Neid võib julgustada ka sinu ustava vastupidamise eeskuju. Sellega, et sa jätkad kristlikul teel käimist ning ei anna järele, vaatamata eluprobleemidele ja raskustele, võid sa anda ergutava eeskuju.
Tööta vastu arakstegemisele Kuradi poolt
15. Miks Kuradil on „suur viha” ja kelle vastu?
15 Me ei ole mitte ainukesed, kes teavad, et Jehoova päev on lähedal. Ka Kurat-Saatan teab seda. Ilmutuse 12:12 räägib hädast maale, „sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega”. Nagu Ilmutuse 12:17 näitab, on see suur viha suunatud nende vastu, „kes peavad Jumala käske ja kellel on Jeesuse tunnistus”. Ei ole kahtlustki — Kurat tahab meid araks teha! Ja ta teab, kuidas peaks püüdma seda teha. Ta teab meie nõrkusi ja probleeme ning püüab meid nende kaudu mõjutada.
16. Miks Saatan kasutab relvana arakstegemist?
16 Mispärast Kurat kasutab relvana arakstegemist? Seepärast, et sellel on sageli mõju. Isegi inimene, kes on kannatanud otsest vastupanu ja tagakiusamist, võib langeda arakstegemise ohvriks. Saatan soovib Jehoova Jumalat pilgata ja tõestada, et ta suudab inimesed Tema teenimisest ära pöörata. (Õpetussõnad 27:11; võrdle Iiob 2:4, 5; Ilmutuse 12:10.) Kui ta suudab sind araks teha, siis võib ta aeglustada sinu Jumala teenimist; ta võib panna su isegi peatuma, teha sind mitteaktiivseks Kuningriigist hea sõnumi kuulutamises. — 2. Korintlastele 2:10, 11; Efeslastele 6:11; 1. Peetruse 5:8.
17. Kuidas arakstegemise negatiivsed mõjud olid ilmsed Moosese päevil?
17 Arakstegemise negatiivseid tulemusi võib näha iisraellaste juhtumil vanaaja Egiptuses. Pärast seda, kui Mooses rääkis vaaraoga, suurendas see türann tugevalt nende koormat ja survet neile. Jumal käskis Moosesel iisraellastele kinnitada, et Ta vabastab nad kindlasti, teeb nad oma rahvaks, annab neile pääste ja toob nad tõotatud maale. Mooses rääkis sellest Iisraeli lastega. Kuid 2. Moosese 6:9 teatab: „Nemad ei kuulanud Moosest rõhutud meeleolu ja ränga orjuse tõttu.” Kuni Jehoova ei olnud Moosest veennud ja julgustanud, tegi selline reageerimine isegi Moosese araks, nii et ta ei tahtnud rääkida vaaraoga, nagu teda oli kästud. — 2. Moosese 6:10—13.
18. Miks Jumala rahval on suur vajadus töötada vastu arakstegemisele, mida põhjustab Kurat?
18 Kurat-Saatan teab hästi seda negatiivset mõju, mis arakstegemisel Jumala sulasele on. Nagu Õpetussõnad 24:10 ütleb: „Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene!” Kuna me elame nii kaugel lõpuajas, on meil tarvis olla vaimselt jõuline ja tugev. Seegi on küllalt paha, et meil tuleb võidelda oma ebatäiuslikkuse, nõrkuste ja eksimustega, mis meid tagasi hoiavad; aga et Saatan püüab neid eksimusi ära kasutada, siis me vajame abi.
Looda kindlalt Kristuse ohvrile
19. Mis aitab meil arakstegemisele vastu töötada ja miks?
19 Suur abi selles on lunastuse korraldusest, mille Jehoova tegi võimalikuks Jeesus Kristuse läbi. Me võime olla võitjad, lootes kindlalt lunastusele. Selle korralduse tähtsuse vähendamine on ohtlik. Jah, me ikka eksime ehk patustame niikaua, kuni oleme ebatäiuslikud. Aga me ei pea saama araks ja loobuma, tundma lootusetust ja langema seeläbi Saatana lõksu. Me teame, et meil on pattude eest täielik ohver. Lunastus on võimeline pattusid eemaldama. Kui me oleme osa ’suurest rahvahulgast’, siis meil peab olema täielik usk ja lootus, et me saame pesta oma riided ja teha need valgeks Talle veres. — Ilmutuse 7:9, 14.
20. Kuidas Ilmutuse 12:11 näitab, et Kurat, suur arakstegija, on võidetav?
20 Ilmutuse 12:10 kirjeldatakse Saatanat kui „meie vendade süüdistajat, kes nende peale kaebab meie Jumala ees päevad ja ööd”. Kuidas me võime sellist õelat süüdistajat ja koletislikku arakstegijat võita? Sama peatüki 11. salm annab vastuse: „Nemad on tema võitnud Talle vere tõttu ja oma tunnistuse sõna tõttu ega ole oma elu armastanud surmani.” Niisiis peab Jehoova rahvas hoidma alal täielikku usaldust lunastusohvrisse, Talle veresse. Hoia tugevana julgustust, mis tuleneb tunnistamisest, korrapärasest Jumala Kuningriigi hea sõnumi jagamisest igaühega, kellega võimalik.
21. Kuidas me võime kogemata võtta osa Kuradi tööst meie vendade arakstegemisel?
21 Mõnikord me võime isegi kogemata võtta osa Kuradi tööst meie vendi araks teha. Kuidas? Saades liiga kriitiliseks, olles liiga nõudlik või üleliia õiglane. (Koguja 7:16) Kõigil meil on puudusi ja nõrkusi. Ärgem püüdkem neid ära kasutada, nagu teeb seda Kurat. Selle asemel rääkigem julgustavalt meie vendadest ja Jehoova rahvast kui organiseeritud rühmast. Me tahame üksteist pidevalt vaimselt üles ehitada ja hoiduda sellega üksteise vaimsest mahakiskumisest.
Julgustamine selle päeva lähenedes
22, 23. a) Miks me ei tohi jätta ainult vanemate hooleks olla julgustuse allikas? b) Kuidas võib julgustada kristliku koguduse ülevaatajaid?
22 Me peame tegema oma kindlaks otsuseks üksteist alati julgustada selle päeva lähenedes. Julgusta teisi oma ustava eeskuju ja lohutavate sõnadega. Jäljenda selles suhtes Jehoovat ja Issand Jeesus Kristust. Ära jäta ainult kogudusevanemate hooleks olla julgustuse allikaks. Ka vanemad ise vajavad julgustust. Neil on nõrkusi ja vigu nagu ülejäänud karjalgi ja nad peavad toime tulema nende samade probleemidega, et ülal hoida oma peret selles laostuvas maailmas. Lisaks sellele on neil see, mida Paulus kirjeldas murena koguduste pärast. (2. Korintlastele 11:28, 29) Nende teha on raske töö — nad vajavad julgustust.
23 Sa võid neid, kes on kristlikus koguduses ülevaatamise kohal, palju julgustada, tehes nendega koostööd. Siis sa järgid Heebrealastele 13:17 antud nõu: „Olge sõnakuulelikud oma juhatajaile ja alistuge neile; sest nemad valvavad teie hingi nõnda nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda rõõmuga ja mitte ohates; sest teil ei oleks sellest kasu.”
24. Mida peaksime meie nendel arakstegevatel päevadel tegema ja miks?
24 Me elame arakstegevail päevil. Inimeste südamed on tõepoolest rammetud kartuse ja sündmuste ootamise pärast, mis asustatud maa peale on tulemas, nagu Jeesus ennustas. (Luuka 21:25, 26) Kuna on nii palju probleeme, mis kipuvad masendama ja vaimselt maha kiskuma, „julgustagem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat”. Järgi apostel Pauluse head nõuannet 1. Tessalooniklastele 5:11: „Manitsege üksteist ja kosutage üksteist, nagu te seda teetegi.”
Kuidas sa vastaksid?
◻ Miks kristlased peaksid üksteist julgustama ja isegi rohkem kui varem?
◻ Kuidas on Jumala nime tundmine Jehoova rahvale julgustuseks olnud?
◻ Mil viisil me võime üksteist isiklikult julgustada?
◻ Miks me peame hoiduma võtmast osa Kuradi tööst meie vendade arakstegemisel?
[Pilt lk 17]
Kogudusevanemad juhivad karja julgustamist oma koguduses