Järgi Jeesuse eeskuju Jumalale andumises
„Jumalale andumise püha saladus on vastuvaidlematult suur: ’Ta [Jeesus] oli tehtud avalikuks lihas.’ ” — 1. TIMOTEOSELE 3:16, NW.
1. a) Milline küsimus ootas vastust üle 4000 aasta? b) Millal ja kuidas anti vastus?
ÜHELE küsimusele ei saadud vastust rohkem kui 4000 aasta kestel. Alates sellest, kui esimene inimene Aadam ei suutnud säilitada laitmatust, on küsimuseks: „Kuidas võib Jumalale andumine ilmsiks tulla inimkonna keskel?” Viimaks, kui saabus meie ajaarvamise esimene sajand ja maa peale tuli Jumala Poeg, anti vastus. Jeesus osutas iga oma mõtte, sõna ja teoga isiklikku kiindumust Jehoovasse. Selliselt ta paljastas „Jumalale andumise püha saladuse” ja näitas pühendunud inimestele tee sellise andumise säilitamiseks. — 1. Timoteosele 3:16, NW.
2. Miks me peame täpselt vaatlema Jeesuse eeskuju, et taotleda Jumalale andumist?
2 Kui me taotleme Jumalale andumist pühendunud ja ristitud kristlastena, on meil sobiv ’vaadelda täpselt’ Jeesuse eeskuju. (Heebrealastele 12:3, NW) Miks? Meil on selleks kaks põhjust. Esiteks võib Jeesuse eeskuju aidata meil arendada Jumalale andumist. Jeesus tundis oma Isa paremini kui keegi teine. (Johannese 1:18) Jeesus jäljendas nii täpselt Jehoova teid ja omadusi, et ta võis öelda: „Kes mind on näinud, see on näinud Isa.” (Johannese 14:9) Seega võime me Jeesuse elu ja teenimise kaudu kasvatada sügavamat lugupidamist Jehoova hellade omaduste vastu, tugevdades sellega isiklikku kiindumust armastavasse Loojasse. Teiseks võib Jeesuse eeskuju aidata meil ilmutada Jumalale andumist. Ta andis oma käitumisega Jumalale andumise täiusliku eeskuju. Sellepärast me teeme hästi, kaalutledes, kuidas me võime ennast ’varustada Kristusega’, see tähendab võtta ta eeskujuks ja jäljendada teda. — Roomlastele 13:14.
3. Mida peab sisaldama meie isiklik piibliuurimine ja miks?
3 Kõike, mida Jeesus rääkis ja tegi, pole säilitatud kirjalikus vormis. (Johannese 21:25) Seega peaksid asjad, mis on kirja pandud Jumala inspiratsiooni all, pakkuma meile erilist huvi. Isiklik piibliuurimise kava peaks sellepärast kindlasti sisaldama Jeesuse elu käsitlevate evangeeliumikohtade regulaarset lugemist. Kuid et selline lugemine aitaks meid meie Jumalale andumise taotlemises, peame leidma aega kogu loetu üle mõtisklemiseks, tehes seda õige hindamisega. Me peame olema ka väga tähelepanelikud, uurides sügavuti.
Nagu Isa, nõnda ka Poeg
4. a) Mis näitab, et Jeesus oli soojade ja sügavate tunnetega mees? b) Kuidas Jeesus algatas teistega suhtlemist?
4 Vaatleme ühte juhtumit. Jeesus oli soojade ja sügavate tunnetega mees. Pane tähele Markuse 10:1, 10, 13, 17 ja 35, et igas vanuses ja erinevatest oludest tulnud inimesed pidasid teda kergesti ligipääsetavaks. Rohkem kui üks kord võttis ta lapsi oma embusesse. (Markuse 9:36; 10:16) Miks täiskasvanud ning isegi lapsed tundsid ennast nii hästi Jeesuse seltskonnas? Sellepärast, et ta ilmutas nende vastu puhtsüdamlikku ja siirast huvi. (Markuse 1:40, 41) See ilmnes sellest, et ta tihti omal algatusel lähenes inimestele, kes vajasid abi. Nii me võime lugeda, et ta „nägi” Naini leske, kelle surnud poega kanti ära. Siis ta „astus ligi” poisile ja äratas ta surnuist, kuid kuskil ei mainita, et keegi oleks palunud tal seda teha. (Luuka 7:13—15) Samuti kellegi poolt palumata aitas ta küürus naist ja vesitõbist meest. — Luuka 13:11—13; 14:1—4.
5. Mida õpetavad need juhtumid Jeesuse teenimisest meile Jehoova omadustest ja teedest?
5 Kui sa loed sellistest juhtumitest, siis peatu ja küsi endalt: „Kuna Jeesus täiuslikult oma Isa jäljendas, siis mida räägivad need kirjeldused mulle Jehoova omadustest ja teedest?” Need peaksid andma meile veendumuse, et Jehoova on soojade ja sügavate tunnetega Jumal. Tema jätkuv suur huvi inimpere vastu on talle olnud ajendiks, et hakata nende heaks tegutsema. Teda ei sundinud keegi andma oma Poega „lunaks paljude eest”. (Matteuse 20:28; Johannese 3:16) Ta on otsinud võimalusi, et ’kiinduda’ neisse, kes teenivad teda armastusest. (5. Moosese 10:15, NW) Nagu Piibel ütleb: „Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole.” — 2. Ajaraamat 16:9.
6. Mis toimub, kui me mõtiskleme Jehoova soojade ja sügavate tunnete üle, milliseid ka tema Poeg esitas?
6 Kui sa nii mõtiskled Jehoova soojade ja sügavate tunnete üle, millede kohta andis eeskuju tema Poeg, siis see puudutab su südant, täites selle suurema hindamisega Tema hellade ja ligitõmbavate omaduste suhtes. See omakorda tõmbab sind tema juurde. See võimaldab sul läheneda talle palves igal ajal ja igas olukorras. (Laul 65:3) See tugevdab sinu isiklikku kiindumust temasse.
7. Mida sa peaks endalt küsima, kui oled mõtisklenud Jehoova soojade ja sügavate tunnete üle ja miks?
7 Tuleta siiski meelde, et Jumalale andumine sisaldab enamat, kui ainult austavat tunnet. Piibliõpetlane R. Lenski märgib, et see „hõlmab kogu meie harrast ja austavat suhtumist ja tegusid, mis saavad sellest alguse”. (Meie kursiiv.) Kui sa nüüd oled sügavalt järele mõelnud Jehoova soojade ja sügavate tunnete üle, mida Jeesus esitas, siis küsi endalt: „Kuidas ma võiks selles suhtes rohkem jäljendada Jehoovat? Kas peavad teised mind selliseks, kellele on kerge ligi pääseda?” Lapsevanemana pead sa olema oma lastele kergesti ligipääsetav. Kui sa oled kogudusevanem, pead sa kindlasti olema kergesti ligipääsetav. Mis võib siis muuta sind veelgi kergemini ligipääsetavaks? Soe ja sügav tunne. Sa pead arendama endas siirast, tõelist huvi teiste vastu. Kui sa tõepoolest muretsed teiste pärast ja soovid anda end nende teenistusse, siis nad tunnetavad seda ja sa oled nende jaoks külgetõmbav.
8. a) Mida sa pead meeles pidama, kui loed Piibli jutustusi Jeesuse elust? b) Mida me saame teada Jehoovast nende jutustuste kaudu, mis on mainitud allmärkuses?
8 Niisiis, kui sa loed Piibli jutustusi Jeesusest, siis pea meeles, et sa võid palju õppida Jeesuse tegude ja sõnade kaudu Jehoovast kui isiksusest.a Ja kui sinu hinnang Jumala omadustest, mida peegeldas Jeesus, ajendab sind olema rohkem Tema sarnane, siis annab see tõestuse sinu Jumalale andumisest.
Jumalale andumise ellurakendamine perekonnaliikmete suhtes
9, 10. a) Kuidas Jeesuse hool ja armastus oma ema Maarja suhtes ilmnes isegi veel mõni hetk enne tema surma? b) Miks Jeesus tõenäoliselt usaldas Maarja eest hoolitsemise apostel Johannesele, aga mitte ühele oma lihalike vendade seast?
9 Jeesus Kristuse elu ja teenimine teeb mitmeti ilmsiks, kuidas me peame Jumalale andumist ilmutama. Üks liigutav näide on kirjas Johannese 19:25—27, kust me loeme: „Jeesuse risti juures seisid tema ema ja ta ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena. Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seisvat oma ema ja jüngrit, keda ta armastas [Johannest], ütleb ta emale: ’Naine, vaata, see on su poeg!’ Pärast ta ütleb jüngrile: ’Vaata, see on su ema!’ Ja sestsamast tunnist võttis jünger ta oma kotta.”
10 Kujutle vaid! Ainult mõni hetk enne seda kui Jeesus loobus oma maapealsest elust, ajendasid tema armastus ja hool usaldama oma ema Maarja (kes siis ilmselt oli juba lesk) eest hoolitsemise armastatud apostel Johannesele. Kuid miks see ülesanne usaldati Johannesele, aga mitte ühele Jeesuse lihalikest vendadest? Kuna Jeesus oli mures mitte ainult Maarja füüsiliste ja materiaalsete vajaduste, vaid palju enam tema vaimse heaolu pärast. Ja apostel Johannes (võimalik, et Jeesuse onupoeg) oli juba tõestanud oma usku, kuid seevastu ei ole mingeid tõendeid, et Jeesuse lihalikud vennad oleksid tollal temasse uskunud. — Matteuse 12:46—50; Johannese 7:5.
11. a) Kuidas kristlane võib vastavalt Pauluse sõnadele ilmutada Jumalale andumist oma pere seas? b) Miks tõeline kristlane hoolitseb oma eakate vanemate eest?
11 Kuidas võib siis seda pidada Jumalale andumise ilmutamiseks? Apostel Paulus selgitab: „Austa leski, kes on õiged lesknaised. Aga kui kellelgi lesel on lapsi või lapselapsi, siis õppigu need esiti vagalt kohtlema oma majarahvast ja tasuma, mis nad on võlgu oma vanemaile. Sest see on meelepärane Jumala ees.” (1. Timoteosele 5:3, 4) Oma vanematele austuse osutamine nende materiaalse toetamise näol, kui see osutub vajalikuks, on Pauluse sõnade kohaselt Jumalale andumise ilmutamine. Kuidas siis nii? Jehoova, perekonnasuhete Rajaja, käsib lastel austada oma vanemaid. (Efeslastele 3:14, 15; 6:1—3) Seega mõistab tõeline kristlane, et selliste perekonnakohustuste täitmine pole ainult armastuse ilmutamine oma vanemate vastu, vaid ka austuse osutamine Jehoovale ja kuulekuse väljendamine tema käskudele. — Võrdle Koloslastele 3:20.
12. Kuidas sa võid rakendada Jumalale andumist oma eakate vanemate suhtes ja mis peab olema ajendiks?
12 Kuidas sa võiksid rakendada Jumalale andumist oma perekonnaliikmete suhtes? Selle hulka kuulub kindlasti vaimne ja materiaalne hoolitsemine oma eakate vanemate eest, nagu seda tegi ka Jeesus. Sellise hoolitsuse puudumine tähendaks Jumalale andumise puudust. (Võrdle 2. Timoteosele 3:2, 3, 5.) Pühendunud kristlane ei hoolitse oma abivajavate vanemate eest mitte ainult lahkuse või kohustuse pärast, vaid sellepärast, et ta armastab oma perekonda ja mõistab, kui väga Jehoova hindab sellise kohustuse eest hoolitsemist. Niisiis on eakate vanemate eest hoolitsemine Jumalale andumise ilmutamine.b
13. Kuidas kristlik isa võib rakendada Jumalale andumist oma perekonnas?
13 Jumalale andumise rakendamiseks kodus on veel teisigi teid. Näiteks on kristlikul isal kohustus hoolitseda oma perekonna eest materiaalselt, emotsionaalselt ja vaimselt. Selleks korraldab ta armastavalt peale materiaalse heaolu eest hoolitsemise veel regulaarseid perekondlikke piibliuurimisi. Ta töötab välja päevaplaani, et võtta koos oma perekonnaga korrapäraselt osa põlluteenimisest. Ta on tasakaalukas ja teab nende vajadusi puhkamise ja meelelahutuse järele. Ta korraldab kõik asjad tähtsuse järjekorras ja ei lase koguduse ülesannetel kasvada üle pea, jättes perekonna eest hoolitsemise hooletusse. (1. Timoteosele 3:5, 12) Miks ta seda kõike teeb? Mitte ainult kohusetundest, vaid armastusest oma perekonna vastu. Ta mõistab, kui tähtsaks peab Jehoova perekonna eest hoolitsemist. Täites niimoodi oma kohust abielumehe ja isana, rakendab ta Jumalale andumist.
14. Kuidas kristlik abielunaine võib kodus ilmutada Jumalale andumist?
14 Ka kristlikul naisel on kohustus rakendada kodus Jumalale andumist. Kuidas? Piibel ütleb, et naine peab olema ’allaheitlik’ oma mehele ja tal peab olema tema vastu ’sügav lugupidamine’. (Efeslastele 5:22, 33, NW) Isegi kui tema mees ei ole usklik, peab ta olema ’allaheitlik’. (1. Peetruse 3:1) Kristlik naine osutab sellist abielunaisele kohast allaheitlikkust, toetades oma abikaasat otsuste tegemisel, kuni need ei lähe vastuollu Jumala seadustega. (Apostlite teod 5:29) Kuid miks ta võtab omaks sellise rolli? Mitte ainult sellepärast, et ta oma meest armastab, vaid eriti just sellepärast, et ta mõistab seda olevat „kohus Issandas”. Teiste sõnadega, see on Jumala korraldus perekonna jaoks. (Koloslastele 3:18) Tema valmisolek allaheitlikkusele oma mehe suhtes on seega Jumalale andumise ilmutamine.
„Selleks ma olen välja tulnud”
15. Millisel tähelepanuväärsel viisil ilmutas Jeesus Jumalale andumist?
15 Üks tähelepanuväärne viis, kuidas Jeesus Jumalale andumist ilmutas, oli see, et ta ’kuulutas Jumala riigi evangeeliumi’. (Luuka 4:43) Peale Jordanis toimunud ristimist aastal 29 m.a.j., kasutas Jeesus järgnevat kolme ja poolt aastat intensiivselt kõige tähtsama tööga tegelemiseks. Selgituseks ta ütles: „Selleks ma olen välja tulnud.” (Markuse 1:38; Johannese 18:37) Aga kuidas ta sellega väljendas oma Jumalale andumist?
16, 17. a) Mis ajendas Jeesust intensiivselt tegelema kuulutus- ja õpetamistööga? b) Miks Jeesuse teenimine kuulutades ja õpetades ilmutas tema Jumalale andumist?
16 Tuleta meelde, et Jumalale andumine hõlmab elamist Jumalale meeldival viisil, sest sa armastad teda ja hindad sügavalt tema armastustväljendavaid omadusi. Mis siis ajendas Jeesust pühendama oma viimased eluaastad maa peal intensiivsele kuulutamisele ja õpetamisele? Kas oli see lihtsalt kohusetunne? Oli ilmselge, et ta tundis huvi inimeste vastu. (Matteuse 9:35, 36) Ja ta mõistis selgesti, et võidmine püha vaimuga määras ja volitas teda täitma oma teenimist. (Luuka 4:16—21) Kuid tema motiivid olid veel sügavamad.
17 „Ma armastan Isa,” ütles Jeesus apostlitele oma maise elu viimasel õhtul. (Johannese 14:31) See armastus põhineb Jehoova omaduste väga sügaval ja lähedasel tundmisel. (Luuka 10:22) Olles ajendatud suure aukartusega täidetud südamest, tundis Jeesus rõõmu Jumala tahte täitmisest. (Laul 40:9) See oli tema „roog”, mis oli nii vajalik eluks ja nii meeldiv. (Johannese 4:34) Ta andis täiusliku eeskuju, ’pidevalt otsides esmalt kuningriiki’, aga mitte seades ennast esikohale. (Matteuse 6:33, NW) Seega ei ilmutanud tema teenimine kuulutades ja õpetades Jumalale andumist mitte sellega, mida ta tegi või isegi kuidas ta tegi, vaid sellega, miks ta seda tegi.
18. Miks ei ole mingil määral teenimises osalemine Jumalale andumise ilmutamine?
18 Kuidas me võime järgida „eeskuju”, mille selles suhtes jättis meile Jeesus? (1. Peetruse 2:21) Kõigil, kes vastavad Jeesuse kutsele „järgi mind”, on Jumalalt antud volitus kuulutada Kuningriigi head sõnumit ja teha inimesi jüngriteks. (Luuka 18:22; Matteuse 24:14; 28:19, 20) Kas see tähendab, et kui meil on mingi osa hea sõnumi kuulutamisel, siis me taotleme Jumalale andumist? See ei ole tingimata nii. Kui me suhtume teenimisse pealiskaudselt või minimaalselt läbi saada soovides või selliselt, et meeldida oma perekonnaliikmetele või teistele, siis võib seda vaevalt pidada ’pühaks eluks ja Jumalale andumiseks’. — 2. Peetruse 3:11, NW.
19. Mis peab olema meie teenimise peamiseks põhjuseks? b) Mis on selle tagajärjeks, kui sügavalt juurdunud armastus Jumala vastu ajendab meid tegutsema?
19 Nagu Jeesusel, peavad ka meil olema sügavamad motiivid. Jeesus ütles: „Sina armasta Issandat [„Jehoovat”, NW], oma Jumalat, kõigest oma südamest [emotsioonide, soovide ja tunnetega, mis lähtuvad sinu sisemusest] ja kõigest oma hingest [sinu elu ja kogu oma olemusega] ja kõigest oma meelest [oma mõistuse võimetega] ja kõigest oma väest.” Sellele lisas arukas kirjatundja: „See on rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid!” (Markuse 12:30, 33, 34) Seega ei ole tähtis mitte ainult see, mida me teeme, vaid ka see, miks me seda teeme. Sügavale juurdunud armastus Jehoova vastu, mis haarab iga me raku, peab olema peamiseks põhjuseks meie teenimise läbiviimisel. Kui see on nii, siis me ei tööta minimaalseks läbisaamiseks, vaid me oleme ajendatud ilmutama sügavat Jumalale andumist, tehes kõik meist oleneva. (2. Timoteosele 2:15) Samal ajal, kui meie ajendiks on armastus Jehoova vastu, ei tohi me muutuda kriitiliseks, hakates enda ja teiste teenimist võrdlema. — Galaatlastele 6:4.
20. Kuidas me võime saada täielikumat kasu Jeesuse eeskujust Jumalale andumise taotlemisel?
20 Kui tänulikud me võime olla, et Jehoova on ilmutanud meile Jumalale andumise püha saladuse! Õppides hoolikalt tundma kõike, mida Jeesus ütles ja tegi, ja püüdes teda jäljendada, saame me Jumalale andumise arendamiseks ja ilmutamiseks veel suuremal määral abi. Jehoova õnnistab meid rikkalikult, kui me järgime Jeesuse eeskuju, taotledes Jumalale andumist pühendunud ja ristitud kristlastena. — 1. Timoteosele 4:7, 8, NW.
[Allmärkused]
a Et saada lisanäiteid Jehoova omadustest, mõtiskle järgnevate kirjakohtade üle: Matteuse 8:2, 3; Markuse 14:3—9; Luuka 21:1—4 ja Johannese 11:33—36.
b Põhjalikku arutelu kõige üle, mis puudutab Jumalale andumise rakendamist eakate vanemate suhtes, võid leida Vahitornist 1. juuni 1987, lehekülgedel 13—18, inglise keeles.
Kas sa mäletad?
◻ Miks me peame vaatlema Jeesuse eeskuju, kui taotleme Jumalale andumist?
◻ Mida me võime õppida Jehoovast, kui jälgime Jeesuse antud soojade ja sügavate tunnetega eeskuju?
◻ Kuidas me võime ilmutada Jumalale andumist oma perekonnaliikmete suhtes?
◻ Mis peab ajendama meid kuulutama, et meie teenimine oleks Jumalale andumise ilmutamine?
[Pilt lk 20]
Kristlikul isal on kohustus hoolitseda oma perekonna eest materiaalselt, emotsionaalselt ja vaimselt
[Pilt lk 23]
„Aga kui kellelgi lesel on lapsi või lapselapsi, siis õppigu need . . . tasuma, mis nad on võlgu oma vanemaile!”