Vesi, mis annab igavese elu

„Kes iganes joob seda vett, mida mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu!” (JOHANNESE 4:14)

„ÄKITSELT ilmus kuu serva tagant nähtavale sädelev sinise-valgekirju kalliskivi, õrnalt taevassinine kera, mida kaunistasid aeglaselt liikuvad valged pitsilised pilveloorid, ning tõusis nagu väike pärl suures pimeduses aegamööda ülespoole.” (Astronaut Edgar Mitchelli kirjeldus maast kosmosest vaadatuna.)

Mis annab meie planeedile sädeluse, mida astronaut Mitchell nii luuleliselt kirjeldas? See on vesi, mis katab peaaegu kolmandikku maakera pinnast. Muidugi pole vesi mõeldud üksnes meie maa kaunistamiseks, vaid see aitab ka alal hoida siinset elu. Ka inimese organism koosneb umbes 65 protsendist veest. Entsüklopeedia „Britannica” kirjutab vee kohta järgmist: „Vesi on eluks vajalik aine, mis osaleb peaaegu igas taimedes ja loomades toimuvas protsessis.”

Tänu sellele, et vesi end ise pidevalt puhastab, ei ole tarvis maakera veevarusid kunagi täiendada. „Peaaegu iga veetilk, mida kasutame, läheb tagasi ookeanidesse,” selgitab „The World Book Encyclopedia”. „Seal aurustub vesi päikeseenergia toimel ning langeb seejärel vihmana tagasi maa peale. Vett saab kasutada korduvalt, see ei lõppe kunagi otsa.” Niisugust imelist protsessi kirjeldati umbes 3000 aastat tagasi ka Piiblis: „Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha [„kohta, kust jõed lähtuvad, tulevad need tagasi, et taas teele asuda”, UM]!” Maakera veeringe on tõepoolest hämmastav (Koguja 1:7).

Kui mõelda vee tähtsale rollile ning selle ringlusele, pole ime, et seda on mainitud Piiblis üle 700 korra. Piiblis kujutatakse tihti vee ainulaadsete omadustega – eriti selle võimega puhastada ja elu alal hoida – seda, kuidas Piibel võib meid vaimselt puhastada ning aidata Jumalaga häid suhteid hoida (Jesaja 58:11; Johannese 4:14).

Piiblil on jõud meid puhastada

Tänu sellele, et iisraellased end korrapäraselt pesid, paistsid nad silma oma füüsilise puhtuse poolest. Näiteks oli neil tavaks pesta jalgu, kui nad olid astunud kellegi majja einestama (Luuka 7:44). Lisaks sellele, et iisraellased pesid ennast ja oma asju, kasutasid nad vett ka tseremoniaalseks puhastamiseks. Preestrid, kes teenisid kogudusetelgis, pidid sagedasti pesema nii ennast kui ka oma riideid (2. Moosese 30:18–21). Hiljem, kui Jeruusalemma oli ehitatud tempel, lasi Saalomon valmistada vaskmere, kus hoiti tavaliselt 44 000 liitrit vett, millest piisas Jumala Seaduses nõutud puhtuse pidamiseks (2. Ajaraamat 4:2, 6). Mida võivad kristlased tänapäeval sellest õppida?

Apostel Paulus ütles, et Jeesus oli puhastanud kristliku koguduse „sõna kaudu otsekui veega pestes” („Sõna seletus”a). Nagu vesi puhastab sõna-sõnalt, on Jumala Sõna tõel jõud meid moraalselt ja vaimselt puhtaks teha. Selline puhastamine teeb Kristuse järelkäijad „pühaks ja laitmatuks” (Efeslastele 5:25–27). Seega peavad kõik, kes soovivad pälvida Jumala heakskiitu, nägema vaeva, et olla moraalselt ning vaimselt „veatud ja laitmatud” (2. Peetruse 3:11, 14). Kuidas on Jumala Sõna meile selles abiks?

Need, kes tahavad meeldida Jehoova Jumalale, omandavad teadmisi, mida sümboliseerib vesi, kui uurivad korrapäraselt Piiblit. Kui saadud teadmised puudutavad nende mõistust ja südant, tekib neil tugev soov teha seda, mida Piibel järgnevalt ütleb: „Muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine” (Roomlastele 12:2).

Jumala tahtest arusaamine aitab sellistel inimestel nii-öelda näha plekke oma käitumises ja mõtteviisis. Kui nad on juba mõnda aega rakendanud ellu Piibli põhimõtteid, aitab Jumala Sõna nagu vesi neil saada „puhtaks pestud” isegi tõsisest patust (1. Korintlastele 6:9–11).

Sellise muudatuse tegi läbi üks noormees Hispaanias. „Kui olin 18, polnud ma oma eluga rahul,” jutustab Alfonso. Temast oli saanud narkomaan ja paadunud kurjategija. „Tundsin end räpasena selle pärast, kuidas ma oma keha rikkusin ja teisi inimesi kohtlesin.

Koolis märkasin aga üht endavanust neiut, kes oli korraliku välimuse ja süütu olemisega, mille tõttu ta erines täielikult teistest õpilastest. Teda vaadates tahtsin ka ise hakata elama puhast elu. Neiu soovitusel läksin Jehoova tunnistajate koosolekule. Peagi hakkasin Piiblit uurima ning õppisin tundma Jumalat. Aasta pärast olin oma elu korda seadnud ning minust sai ristitud Jehoova tunnistaja. Tänu sellele suurele muudatusele, mis ma oma elus tegin, tulid paljud ümbruskonna lapsevanemad minu juurde ja palusid mul aidata oma teismelisi lapsi, kellest olid narkosõltlased saanud.”

Vesi, mis annab igavese elu

Kord rääkis Jeesus Jaakobi kaevu juures vett võtma tulnud Samaaria naisega elavast veest. Ta ütles: „Kes iganes joob seda vett, mida mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu!” (Johannese 4:10, 14). Jeesuse sõnad näitavad, et see elav vesi sümboliseerib Jumala korraldusi, mis võimaldavad inimestel elada, nagu selgitab Jumala Sõna Piibel. Tänu nendele korraldustele on inimestel võimalik saada igavene elu. Üks selle sümboolse vee tähtis osa on Kristus Jeesuse lunastusohver. „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” ütles Jeesus (Johannese 3:16).

Alfonso, keda varem mainiti, hindab väga seda Jumalalt saadud elavat vett. Rääkides oma lähedastest, kes jätkasid uimastite tarvitamist ja kuritegelikku elu, ütleb ta: „Minu lihane vend on surnud, samuti kõik teised minu endised kaaslased. Teadmised Jumala Sõnast päästsid mind samasugusest saatusest. Olen elus tänu Jehoova vaimsetele korraldustele.” Peale selle on Alfonsol tänu Piiblist õpitule ka lootus elada igavesti Jumala tõotatud uues maailmas (2. Peetruse 3:13).

Kutse kõigile

Piibli viimane raamat kirjeldab eluveejõge, mis on „selge nagu mägikristall” ja mis „voolas välja Jumala ja Talle aujärjest” (Ilmutuse 22:1). See jõgi kujutab Jumala korraldusi, tänu millele inimesed saavad lõpuks täiuslikuks, nagu Aadam ja Eeva olid inimkonna ajaloo alguses.

Pärast selle jõe kirjeldamist esitatakse Piiblis kutse: „Ja kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” (Ilmutuse 22:17). Tänapäeval esitatakse seda kutset kogu maailmas. Igal aastal kasutavad Jehoova tunnistajad rohkem kui 235 maal üle miljardi tunni selleks, et aidata inimestel saada Piiblist eluandvaid teadmisi.

Kas sina januned selle eluvee järele? Kui jood seda kristallselget vett ehk siis õpid Looja korraldusi tundma ja tegutsed nende järgi, võid sinagi olla nende seas, kes koguvad „enestele raudvara heaks aluseks tuleviku jaoks, et saavutada tõelist elu” (1. Timoteosele 6:19).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 14]

Nagu vesi puhastab sõna-sõnalt, on Piibli tõel jõud puhastada meid moraalselt ja vaimselt

[Kast/pildid lk 15]

VEEVARUD PIIBLI AEGADEL

Piibli aegadel tuli inimestel vee leidmiseks palju vaeva näha. Aabraham ja Iisak kaevasid kaeve Beer-Seba lähedal, et nende perel ning kariloomadel oleks piisavalt vett (1. Moosese 21:30, 31; 26:18).

Kuna madalad kaevud kuivasid tihtipeale pika kuuma suve jooksul, tuli kaevud teha sügavad (Õpetussõnad 20:5). Seepärast on näiteks üks kaev Laakises 44 meetri sügavune. Gibeonis on üle 25 meetri sügav ja 11 meetrit lai kaev. Selle kaevu kaevamiseks tuli eemaldada umbes 3000 tonni kivimit. Samaaria naine, kes tuli Jaakobi kaevu juurde vett ammutama, ütles Jeesusele: „Kaev on sügav.” Veetase oli sealkandis umbes 23 meetrit allpool merepinda (Johannese 4:11).

Teine võimalus muistses Lähis-Idas vett saada oli ammutada seda vihmaveemahutitest, maa-alustest süvenditest, kuhu kogunes vihmavett oktoobrist aprillini. Et vesi neisse süvenditesse voolaks, raiuti mäenõlvadele kanaleid. Iisraellased raiusid vee varumiseks suuri vihmaveemahuteid (2. Ajaraamat 26:10, UM).

Vee ammutamine kaevudest ja vihmaveemahutitest oli ja on raske. Naised, nagu Rebeka ja Jitro tütred, käisid vett ammutamas iga päev nii oma pere kui ka kariloomade tarbeks (1. Moosese 24:15–20; 2. Moosese 2:16).

[Pilt lk 15]

Alfonso Jumala Sõnast rääkimas