Kes pääseb?
”Igaüks, kes appi hüüab Issanda [”Jehoova”, UM] nime, pääseb!” (APOSTLITE TEOD 2:21)
1. Miks oli 33. aasta nelipühapäev pöördepunkt maailma ajaloos?
NELIPÜHAPÄEV aastal 33 m.a.j. oli pöördepunkt maailma ajaloos. Mispärast? Kuna sel päeval sündis uus rahvas. Esialgu polnud see rahvas kuigi suur — see koosnes vaid 120-st Jeesuse jüngrist, kes olid kogunenud Jeruusalemma ühte ülemisse tuppa. Ent tänapäeval, mil enamikku tol ajal eksisteerinud rahvaid enam ei mäletatagi, on tolles ülatoas sündinud rahvas ikka alles. See fakt on meile kõigile ülimalt tähtis, sest Jumal on pannud selle rahva oma tunnistajaks kogu inimkonnale.
2. Millised imelised sündmused kaasnesid uue rahva sünniga?
2 Kui see uus rahvas olemasollu tuli, leidsid aset olulised sündmused, mis viisid täide Joeli prohvetlikud sõnad. Neist sündmustest räägib Apostlite teod 2:2—4: ”Taevast sündis äkitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid. Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli, ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast. Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.” Nii said need 120 ustavat meest ja naist vaimseks rahvaks, esimesteks ”Jumala Iisraeli” liikmeteks, nagu apostel Paulus seda rahvast hiljem nimetas (Galaatlastele 6:16).
3. Milline Joeli prohvetiennustus täitus nelipühil aastal 33?
3 Rahvahulgad kogunesid seda ”kanget tuult” uurima ning apostel Peetrus selgitas neile, et täitumas on üks Joeli prohvetiennustus. Milline? Pane tähele, mida ta ütles: ”Viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale! Ja teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie noored mehed näevad nägemusi, ja teie vanemad uinuvad unenägusid nähes! Ja neil päevil ma valan oma Vaimu oma sulaste ja ümmardajate peale ja nemad ennustavad; ja ma annan näha imesid ülal taevas ja tunnustähti all maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid! Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda [”Jehoova”, UM] päev, suur ja auline! Ja sünnib, et igaüks, kes appi hüüab Issanda [”Jehoova”, UM] nime, pääseb!” (Apostlite teod 2:17—21). Need sõnad, mida Peetrus tsiteeris, on kirjas Joeli 3:1—5 ja nende täitumine tähendas seda, et juudi rahva aeg hakkas otsa saama. Lähedal oli ’Jehoova päev, suur ja auline’ — ustavusetu Iisraeliga arveteõiendamise aeg. Kes võis sel ajal pääseda? Ja mida see ettetähenduslikult kujutas?
Prohvetiennustuse kaks täitumist
4., 5. Millist nõu andis Peetrus, pidades silmas tulevasi sündmusi, ning miks kehtib see nõuanne ka pärast tema aega?
4 Pärast aastat 33 Jumala vaimne Iisrael õitses, lihalik Iisraeli rahvas aga mitte. Aastal 66 oli lihalik Iisrael Roomaga sõjajalal. Aastal 70 Iisrael praktiliselt lakkas eksisteerimast ja Jeruusalemm koos oma templiga põletati maani maha. Nelipühil aastal 33 andis Peetrus seoses selle eesootava tragöödiaga head nõu. Tsiteerides jällegi Joelit, ütles ta: ”Igaüks, kes appi hüüab Issanda [”Jehoova”, UM] nime, pääseb!” Iga juut pidi tegema isikliku otsuse hüüda appi Jehoova nime. Muu hulgas hõlmas see seda, et tuli kuulda võtta Peetruse järgmist juhist: ”Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks” (Apostlite teod 2:38). Peetruse kuulajad pidid Messiana vastu võtma Jeesuse, kelle Iisrael rahvana oli ära põlanud.
5 Esimesel sajandil oli neil Joeli prohvetlikel sõnadel alandlikele inimestele suur tähendus. Ent veelgi tähendusrikkamad on need sõnad tänapäeval, sest nagu näitavad 20. sajandi sündmused, on Joeli prohvetiennustus täitunud ka teist korda. Vaadelgem, kuidas see on toimunud.
6. Kuidas hakkas 1914. aasta lähenedes selgeks saama, kes on Jumala Iisrael?
6 Pärast apostlite surma varjas võltskristluse luste Jumala Iisraeli ära. Kuid lõpuajal, mis algas aastal 1914, sai taas selgeks, kes on see vaimne rahvas. Kõik see viis täide Jeesuse tähendamissõna nisust ja lustest (Matteuse 13:24—30, 36—43). 1914. aasta lähenedes hakkasid võitud kristlased end ustavusetust ristiusu kirikust eraldama; nad hülgasid julgelt selle valeõpetused ning kuulutasid ”paganate aegade” lähenevat lõppu (Luuka 21:24). Kuid seoses I maailmasõjaga, mis puhkes aastal 1914, kerkis nende ette tähtsaid küsimusi, milleks nad ei olnud valmistunud. Tugeva surve all võtsid paljud neist hoo maha ja mõned tegid kompromissi. Aastaks 1918 nende kuulutustöö sama hästi kui lakkas.
7. a) Milline sündmus, mis sarnanes 33. aasta nelipühil toimunuga, leidis aset aastal 1919? b) Millist mõju avaldas Jehoova sulastele Jumala vaimu väljavalamine alates aastast 1919?
7 Kuid see ei jäänud kauaks nii. Alates aastast 1919 hakkas Jehoova oma rahva peale enda vaimu välja valama sarnaselt sellega, nagu ta tegi seda 33. aasta nelipühil. Muidugi ei rääkinud aastal 1919 keegi keeltega ega puhunud siis kange tuul. Me mõistame Pauluse sõnadest, mis on kirjas 1. Korintlastele 13:8, et imetegude aeg oli juba ammu möödas. Siiski avaldus Jumala vaim selgelt aastal 1919, mil ustavad kristlased said USAs Ohios Cedar Pointi konvendil uut jõudu ja hakkasid jällegi kuulutama Kuningriigi head sõnumit. Aastal 1922 kogunesid nad taas Cedar Pointi, kus neid ergutati üleskutsega: ”Kuulutage, kuulutage, kuulutage Kuningat ja tema kuningriiki!” Nagu esimesel sajandil, nii oli maailm nüüdki sunnitud märkama Jumala vaimu väljavalamise tagajärgi. Kõik pühendunud kristlased — mehed ja naised, vanad ja noored — hakkasid ’ennustama’ ehk kuulutama ”Jumala suuri asju” (Apostlite teod 2:11). Sarnaselt Peetrusega õhutasid nad alandlikke inimesi: ”Laske endid päästa sellest pöörasest soost!” (Apostlite teod 2:40). Kuidas võisid need, kes sellele õhutusele positiivset vastukaja osutasid, seda teha? Võttes kuulda Joeli sõnu, mis on kirjas Joeli 3:5: ”Igaüks, kes appi hüüab Jehoova nime, pääseb!”
8. Kuidas on kulgenud Jumala Iisraeli tegevus alates aastast 1919?
8 Neist algaastatest peale on Jumala Iisraeli tegevus edukalt kulgenud. Võitute pitseriga märgistamine paistab olevat lõpule jõudmas ning alates 1930-ndatest on esile tulnud suur rahvahulk, mis koosneb maise lootusega alandlikest inimestest. Nad kõik tunnetavad aja pakilisust, sest Joeli 3:1, 2 teine täitumine tõendab, et lähedal on veelgi suurem kardetav Jehoova päev, mil hävitatakse ülemaailmne religioosne, poliitiline ja kaubanduslik süsteem. Meil on kõigiti põhjust ’hüüda appi Jehoova nime’ kindlas usus, et ta päästab meid!
Kuidas hüüda appi Jehoova nime?
9. Mida hõlmab Jehoova nime appihüüdmine?
9 Milles seisneb Jehoova nime appihüüdmine? Joeli 3:1, 2 kaastekst aitab meil sellele küsimusele vastust leida. Näiteks, Jehoova ei kuula igaüht, kes teda appi hüüab. Ühe teise prohveti, Jesaja kaudu ütles Jehoova Iisraelile: ”Kui te käsi laotate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate, ei kuule ma mitte.” Miks keeldus Jehoova omaenda rahvast kuulda võtmast? Ta selgitab: ”Teie käed on täis verd!” (Jesaja 1:15). Jehoova ei kuula kedagi, kellel lasub veresüü või kes harjumuslikult patustab. Just sellepärast Peetrus nelipühil kutsuski juute kahetsema. Joeli 3:1, 2 kaastekstist näeme, et ka Joel rõhutab kahetsemise tähtsust. Näiteks Joeli 2:12, 13 öeldakse: ”Aga veel nüüdki ütleb Jehoova: pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja leinates! Kuid käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riideid, ja pöörduge Jehoova, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest.” Alates aastast 1919 hakkasid võitud kristlased tegutsema kooskõlas nende sõnadega. Nad kahetsesid oma eksimusi ja otsustasid kindlalt, et nad ei tee enam iialgi kompromissi ega võta hoogu maha. Nii saabus soodus olukord Jumala vaimu väljavalamiseks. Igaüks, kes tahab hüüda appi Jehoova nime ja soovib, et teda ka kuulda võetaks, peab toimima samamoodi.
10. a) Milline on tõeline kahetsus? b) Kuidas toimib Jehoova, kui keegi tõeliselt kahetseb?
10 Pea meeles, et tõeline kahetsus tähendab midagi enamat kui vaid seda, et ütleme: ”Palun vabandust.” Iisraellastel oli tavaks oma üleriided lõhki käristada, näitamaks enda tunnete sügavust. Kuid Jehoova ütleb: ”Käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riideid.” Tõeline kahetsus lähtub südamest, meie sisemuse sügavaimatest soppidest. Sinna juurde kuulub see, et hülgame oma väärteod, nagu on kirjas Jesaja 55:7: ”Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Jehoova poole.” See hõlmab patu vihkamist, nagu Jeesus seda tegi (Heebrealastele 1:9). Siis me võime olla kindlad, et Jehoova, kes on ”armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest”, andestab meile lunastusohvri alusel. Ta kiidab heaks meie teenistuse — meie vaimse roa- ja joomaohvri. Ta võtab meid kuulda, kui hüüame appi tema nime (Joel 2:14).
11. Missugune koht peaks tõelisel kummardamisel olema meie elus?
11 Mäejutluses ütles Jeesus veel midagi, mida meil tuleks meeles pidada: ”Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:33). Me ei tohi Jumala teenimisse ükskõikselt suhtuda ega tegelda sellega vaid vormitäiteks, et rahustada oma südametunnistust. Jumala teenimine väärib meie elus esimest kohta. Seepärast ütleb Jehoova Joeli kaudu: ”Puhuge sarve Siionis .. Koguge rahvas, pühitsege kogudust, tooge kokku vanemad, koguge lapsed ja rinnaimejad, peigmees tulgu välja oma toast ja pruut oma kambrist!” (Joel 2:15, 16). On loomulik, et vastabiellunute mõtted on hajali ja et neil jätkub silmi vaid teineteise jaoks. Kuid isegi nende elus peab Jehoova teenimine olema esikohal. Mitte miski ei tohiks olla meile tähtsam kui kogunemine oma Jumala ette, et hüüda appi tema nime.
12. Millist kasvupotentsiaali näitab möödunud aasta mälestusõhtu aruanne?
12 Siinkohal vaadelgem statistikat, mis avaldati Jehoova tunnistajate 1997. teenistusaasta aruandes. Eelmisel aastal oli Kuningriigi kuulutajate kõrgarv 5599931 — tõesti suur hulk Jumala kiitjaid! Mälestusõhtul viibis 14322226 inimest — umbes kaheksa ja poole miljoni võrra rohkem kui kuulutajaid. See arv näitab suurepärast kasvupotentsiaali. Paljud neist 8,5 miljonist olid kas piiblihuvilised või ristitud vanemate lapsed, kes juba uurisid Piiblit koos Jehoova tunnistajatega. Suurele hulgale inimestele oli see aga päris esimene koosolek. Nende kohalolek andis Jehoova tunnistajatele hea võimaluse nendega paremini tuttavaks saada ja pakkuda neile abi, et nad võiksid edenemist jätkata. Kohal oli ka neid inimesi, kes käivad igal aastal mälestusõhtul ning vahel ka mõnel teisel koosolekul, kuid ei arene edasi. Muidugi on kõik sellised inimesed väga teretulnud meie koosolekutele. Ent me innustame neid mõtlema hoolega järele Joeli prohvetlike sõnade üle ning uurima, milliseid samme nad veel peaksid astuma, olemaks kindlad, et Jehoova võtab neid kuulda, kui nad hüüavad appi tema nime.
13. Milline vastutus kaasinimeste ees lasub meil, kes me juba hüüame appi Jehoova nime?
13 Apostel Paulus rõhutas veel ühte tahku, mis on seotud Jumala nime appihüüdmisega. Oma kirjas roomlastele tsiteeris ta Joeli prohvetlikke sõnu: ”Igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.” Seejärel arutles ta: ”Kuidas nad nüüd saavad appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad võivad uskuda temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda ilma kuulutajata?” (Roomlastele 10:13, 14). Jah, paljudel inimestel, kes siiani ei ole veel Jehoovat tundma õppinud, on tarvis hüüda appi tema nime. Need, kes juba tunnevad Jehoovat, pole kohustatud mitte üksnes kuulutama, vaid ka pingutama end, et teistele sellekohast abi osutada.
Vaimne paradiis
14., 15. Milliseid paradiislikke õnnistusi kogevad Jehoova teenijad tänu sellele, et nad hüüavad appi tema nime talle meelepärasel viisil?
14 Niisugune hoiak on nii võitutel kui ka teistel lammastel ja selle tulemusena Jehoova õnnistab neid. ”Jehoova vihastus oma maa heaks ja tundis kaasa oma rahvale.” (Joel 2:18.) Jehoova näitas innukust oma rahva pärast ning ilmutas kaastunnet selle liikmete vastu aastal 1919, mil ta taastas nende endise olukorra ja tõi nad vaimse aktiivsuse seisundisse. See on tõepoolest vaimne paradiis, mida Joel kirjeldas hästi järgmiste sõnadega: ”Ära karda, maa! Hõiska ja rõõmutse, sest Jehoova teeb suuri asju! Ärge kartke, välja loomad, sest kõrbe rohumaad hakkavad haljendama, sest puud hakkavad vilja kandma, viigi- ja viinapuud annavad oma jõu! Ja teie, Siioni lapsed, hõisake ja rõõmutsege Jehoovas, oma Jumalas, sest tema annab teile õiglaselt varajast vihma, saadab vihma teile alla, varajase ja hilise vihma nagu ennegi! Siis saavad rehealused täis nisu ning aamid voolavad üle viinast ja õlist!” (Joel 2:21—24).
15 Milline vaimustav pilt! Külluslikult on kolme põhilist toiduainet, mida Iisrael tarbib — teravilja, oliiviõli ja veini —, ning karjad on rohkearvulised. Meie ajal täituvad need prohvetlikud sõnad tõepoolest vaimses mõttes. Jehoova annab meile kogu vaimse toidu, mida me vajame. Kas ei ole me kõik rõõmsad selle külluse üle, mida Jumal meile annab? Tõesti, nagu Malakia ennustas, on meie Jumal ’avanud taevaluugid ja kallanud meile õnnistust küllastuseni’ (Malakia 3:10).
Ühe asjadesüsteemi lõpp
16. a) Mida tähendab Jehoova vaimu väljavalamine meie ajal? b) Mida tulevik toob?
16 Pärast seda, kui Joel on ennustanud Jumala rahvale paradiislikke tingimusi, ennustab ta, et Jehoova valab välja oma vaimu. Kui Peetrus seda prohvetiennustust nelipühil tsiteeris, ütles ta, et see täitub ”viimseil päevil” (Apostlite teod 2:17). Jumala vaimu väljavalamine tol ajal tähendas seda, et algasid juudi asjadesüsteemi viimsed päevad. Jumala vaimu väljavalamine Jumala Iisraeli peale 20. sajandil tähendab seda, et me elame praeguse ülemaailmse asjadesüsteemi viimseil päevil. Kui see on nii, siis mida tulevik toob? Joeli prohvetiennustus teatab: ”Ma annan tunnustähti taevas ja maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid! Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Jehoova päev, suur ja kardetav!” (Joel 3:3, 4).
17., 18. a) Milline kardetav Jehoova päev tabas Jeruusalemma? b) Mida ajendab meid tegema teadmine, et tulevane kardetav Jehoova päev saabub kindlasti?
17 Need prohvetlikud sõnad hakkasid täide minema aastal 66 m.a.j., mil sündmused Juudamaal liikusid jõudsalt Jehoova kardetava päeva haripunkti poole, mis saabus aastal 70. Kui kohutav olnuks sel ajal olla nende hulgas, kes ei ülistanud Jehoova nime! Täpselt sama kohutavad sündmused hakkavad toimuma ka meie ajal, kui Jehoova hävitab täielikult kogu praeguse asjadesüsteemi. Ent sellest hävingust on võimalik pääseda. Prohvetiennustus ütleb edasi: ”Sünnib, et igaüks, kes appi hüüab Jehoova nime, pääseb! Sest Siioni mäel ja Jeruusalemmas on pääs, nõnda nagu Jehoova on öelnud; ja pääsenute hulgas on need, keda Jehoova kutsub!” (Joel 3:5). Jehoova tunnistajad on väga tänulikud selle eest, et nad tunnevad Jehoova nime, ja nad on täiesti kindlad, et Jehoova päästab nad, kui nad teda appi hüüavad.
18 Aga mis ikkagi juhtub siis, kui Jehoova suur ja auline päev tabab seda maailma kogu oma raevus? Seda arutatakse viimases uurimisartiklis.
Kas sa mäletad?
◻ Millal valas Jehoova esimest korda enda rahva peale välja oma vaimu?
◻ Mida hõlmab Jehoova nime appihüüdmine?
◻ Millal tabas Jehoova suur ja auline päev lihalikku Iisraeli?
◻ Kuidas õnnistab Jehoova neid, kes tänapäeval tema nime appi hüüavad?
[Pilt lk 15]
Nelipühil aastal 33 m.a.j. sündis uus rahvas
[Pilt lk 16, 17]
Selle sajandi algupoolel valas Jehoova taas välja oma vaimu enda rahva peale, viies sellega täide Joeli 3:1, 2 sõnad
[Pilt lk 18]
Inimestel tuleb aidata hüüda appi Jehoova nime