Kuidas me võime Jumala armastusele omakasupüüdmatult vastata?
„Kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustuse all üksteist armastada.” — 1. JOHANNESE 4:11, NW.
1, 2. Mida on meil tarvis, et Jumala armastuse väljendustele omakasupüüdmatult vastata?
JEHOOVA on tõeline armastuse kehastus. Tõepoolest, eelmises artiklis me nägime, kui rikkalikud tema armastuse avaldused tegelikult on. Samuti panime tähele, kuidas Mooses, Taavet ja Jeesus Kristus omakasupüüdmatult sellistele armastuse väljendustele vastasid. Kas ei sooviks iga Jehoova tunnistaja sedasama teha? Aga muidugi!
2 Mida on tarvis, kui me tahame Jumala armastuse väljendustele omakasupüüdmatult vastata? Kõigepealt peame andma talle esikoha oma elus, armastades teda kogu südamest, hingest, meelest ja väest. (Markuse 12:29, 30) See tähendab olla Jumalale keskendunud, olla temaga soojades isiklikes suhetes. Kas me soovime oma taevase Isaga palves rääkida? Kas me palvetame pidevalt ja oleme püsivad palves? Või palvetame kiirustades, olles aeg-ajalt isegi liiga hõivatud, et palvetada? (Roomlastele 12:12; 1. Tessalooniklastele 5:17) Kas me suuname oma tähelepanu Jehoovale, andes temale ja ta organisatsioonile au selle eest, mida oleme suutnud korda saata? (1. Korintlastele 3:7; 4:7) Kas me tõepoolest tunneme nagu laulik? Ta ütles Jumala kohta: „Seitse korda päevas ma kiidan sind.” — Laul 119:164.
3. Kuidas me saame seltskondlikel koosviibimistel näidata, et vastame omakasupüüdmatult Jumala armastusele?
3 See, kas me vastame omakasupüüdmatult Jumala armastusele või mitte, saab hästi ilmsiks, kui me seltskondlikuks meelelahutuseks kokku tuleme. Kas meie vestlus keerleb ilmalike või vaimsete asjade ümber? See ei tähenda, et me peaksime igal ajal, kui me kaaskristlastega kokku tuleme, tõsiselt Piiblit uurima. Kuid kindlasti võime me leida huvitavaid vaimseid asju, mida vestlusse lülitada. Kuidas oleks, kui jutustaksime põllutöö kogemusi, arutleksime Piibli lemmikteksti, räägiksime sellest, kuidas me tõde kuulsime, või tooksime esile tõendeid Jumala armastavast hoolest ja õnnistusest?
4. Kuidas peaksime asjadele vaatama, kui me oleme pettunud, et oleme ilma jäänud mõnest teenistuseesõigusest?
4 Teine olukord, mis näitab Jumala armastuse hindamise astet, on see, kui meid selles, mis puutub Jehoova organisatsioonis teenimise eesõigustesse, pole märgatud. Kuidas me reageerime? Kui meie peamine mure on Jehoova austamine, siis nõustume, et tõenäoliselt austatakse Jumalat ühtemoodi hästi, ükskõik kellel teatud teenistuseesõigus on. (Võrdle Luuka 9:48.) Aga kui muretseme liigselt omaenda eeliste või nime pärast, siis võime tunda ahistust, et meid pole märgatud, nagu me võime mõelda. Me peaksime meeles pidama, et Jehoova armastab meid ja võib isegi teada, et praegu me teatud teokraatliku vastutuse koormat kanda ei suudaks. Ta võib teisel viisil meid rikkalikult õnnistada ja tema taolised armastuse väljendused võivad aidata meil säilitada vaimset tasakaalu. — Õpetussõnad 10:22.
Õigluse armastamine, seadusetuse vihkamine
5. Millist mõju peaksid meie käitumisele avaldama Jumala armastuse väljendused?
5 Jumala armastuse väljendused meie vastu peaksid ajendama meid jäljendama Kristust õigluse armastamises ja seadusetuse vihkamises. (Heebrealastele 1:9, NW) On tõsi, et me ei suuda seda teha täiuslikult nagu Jeesus. Ometigi võime seada endile eesmärgi olla nii püha, aus ja seadust austav, kui see meie ebatäiuses võimalik on. Et seda teha, ei pea me üksnes arendama õigluse ja heade asjade armastust, vaid viljelema ka vihkamist, vastumeelsust, põlastust kurja vastu. Nagu apostel Paulus väljendas: „Hoiduge kurjast eemale [„jälestage kurja”, NW], kiinduge heasse!” (Roomlastele 12:9) „Jälestama” on väga tugev sõna, mis tähendab „äärmiselt vastikuks pidama”. — Webster’s New Collegiate Dictionary.
6. Mis aitab meil seista vastu kiusatustele, mida maailm, meie patune liha ja Kurat meie teele panevad?
6 Mis aitab meil seista vastu kiusatustele, mida maailm, meie patune liha ja Kurat meie teele tõukavad? Lojaalsus Jehoova Jumalale. Ta pöördub meie poole: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (Õpetussõnad 27:11) Jah, lojaalsus Jehoovale ajendab meid hoidma tarka kurssi vihata seda, mida tema vihkab. Veelgi enam, ükskõik kui meeldiv või erutav teatud Jumala seaduse rikkumine meile võib näida, peame endale pidevalt ütlema, et niimoodi tegemine lihtsalt pole seda väärt. (Galaatlastele 6:7, 8) Inimsüda on reetlik, ekslik, petlik, nagu seda meile Jeremija 17:9 meelde tuletatakse. Kristlikule südamele meeldivad head, ilusad, puhtad asjad. Kuid aeg-ajalt kallutavad patused kalduvused teda soovima ka seda, mis on halb. Ka meie süda võib olla omakasupüüdlik ja petlik, sarnaselt iisraellaste südamega, kes kummardasid Jehoovat ja ikkagi ebajumalate „ohvrikünkad” alles jätsid. (1. Kuningate 22:43, 44; 5. Moosese 12:2) Meie ebatäiuslik süda võib püüda leida ettekäändeid seada meid kiusatuse teele. Ta võib püüda vähendada meile kiusatuseks oleva väärteo tõsidust. Ka võib meie süda püüda meid veenda, et ükskõik milline karistus on vaid ajutine.
7. Miks me peame halva himustamise suhtes valvsad olema?
7 Hinnates Jumala armastust, peame olema valvsad, et me ei himustaks seda, mis on halb, nagu näiteks kalduvus seksuaalsele ebamoraalsusele, oleme me siis vallalised või abielus. Mitmel korral on viinud see, mis algas näiliselt ohutu flirdina, selleni, et kaks kristlast on muutunud niivõrd teineteisega emotsionaalselt seotuks, et nad on patustanud ja kogudusest eemaldatud. Isegi vanemad, kes peaksid karjale laitmatuse eeskujuks olema, on taolistes asjades kahju kannatanud! — Võrdle 1. Kuningate 15:4, 5.
8. Millise hoiatava näite andis meile apostel Paulus ja kuidas võib seda probleemi illustreerida?
8 Mõtle apostel Paulusele, keda oli üleloomulike nägemuste ja väega ning jumaliku inspiratsiooni anniga õnnistatud. Et olla edukas võitluses patuste kalduvustega, pidi ta oma ihu rusikatega peksma — jah, ägedalt lööma. Kas me lepime enda puhul vähemaga? (Roomlastele 7:15—25; 1. Korintlastele 9:27, NW) Me oleme justkui väikeses sõudepaadis kiirestitormaval jõel ja meid kistakse kose suunas. Et hävingut ära hoida, peame tugevas vastuvoolus jõudu pingutades tagasi sõudma. Võib paista, et me ei tee erilisi edusamme, kuid niikaua, kuni me ennast tugevasti pingutame, ei lähe me kosest alla, vastu oma hävingule. Kindlasti panevad Jehoova Jumala armastuse väljendused meie vastu meid ennast tugevasti pingutama, et seadusetust vihates ja õiglust armastades olla talle lojaalne.
Osuta vennalikku armastust
9. Millise nõuande andis meile apostel Johannes vendade armastamise suhtes?
9 Samuti peaksid Jumala armastuse väljendused meid ajendama armastama vendi, nagu Jeesus Kristus oma jüngreid armastab. (Johannese 13:1) Väga kohaselt teatab apostel Johannes: „Selles on armastus — ei mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid selles, et tema meid on armastanud ja on läkitanud oma Poja lepituseks meie pattude eest. Armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis peame ka meie üksteist armastama [„oleme ka meie kohustuse all üksteist armastada”, NW].” (1. Johannese 4:10, 11) Tegelikult ütles Jeesus, et tema tõelised järelkäijad tuntakse ära armastusest, mis neil isekeskis on. — Johannese 13:34, 35.
10, 11. Millised on mõningad viisid, mille kaudu me saame oma vennalikku armastust väljendada?
10 Me teame, et kristlased peavad ilmutama vennalikku armastust. Kuid meil poleks paha tuletada endale meelde erinevaid viise, kuidas me saaksime ilmutada üksteise vastu sellist Kristuse armastust. Selline armastus aitab meil jätta tähele panemata erinevusi, mis on seotud rassi, rahvuse, hariduse, kultuuri ja majandusliku tasemega. Veelgi enam, vennalik armastus ajendab meid koosolekuteks kokku tulema. Kui me tõesti oma vendi armastame, ei lase me karmil ilmal ega kergelt haiglasel olekul riisuda endilt rõõmu nendega suhelda ja üksteist vastastikku julgustada. (Roomlastele 1:11, 12) Veelgi enam, vennalik armastus paneb meid koosolekuteks hästi valmistuma ja neist aktiivselt osa võtma, nii et me üksteist armastusele ja headele töödele õhutada saame. — Heebrealastele 10:23—25.
11 Kuidas on lugu vendade aitamisega põlluteenistuses? On täheldatud, et vanemad ja teenistusabilised käivad tihti majast majja teenimises üksteisega või omaette, selle asemel et vähese planeerimise abil kutsuda endaga kaasa Kuningriigi kuulutajaid, kes teenimises abi vajavad. Niimoodi armastust ilmutades muutub vanemate ja teenistusabiliste põlluteenistus topelt tasuvaks. Ja kuidas oleks, kui võtta uus kuulutaja kaasa kodusele piibliuurimisele? — Roomlastele 15:1, 2.
12. Kuidas me peame mõistma 1. Johannese 3:16—18?
12 Samuti paneb armastus meid tulema appi vendadele, kes võivad olla tõelises materiaalses puuduses. Apostel Johannes kirjutas: „Sellest me oleme ära tundnud Jumala armastuse, et tema oma elu on jätnud meie eest; ja meiegi peame jätma [„oleme kohustuse all jätta”, NW] elu vendade eest. Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna puuduses olevat ja suleb oma südame tema eest, kuidas saab Jumala armastus jääda temasse? Lapsukesed, ärgem armastagem sõnaga ega keelega, vaid teoga ja tõega!” (1. Johannese 3:16—18) Võib-olla pole meil tarvis oma elu nende eest jätta, kuid aeg-ajalt avanevad meile võimalused väljendada nende vastu armastust teistel viisidel, mitte ainult sõnaga ega keelega, vaid ka tegudega. Pole midagi halba vendade armastamises sõnaga, kuid me ei soovi piirata oma armastust sellega, kui nad vajavad materiaalset abi. Jeesuse väljendus „õndsam on anda kui võtta” hõlmab ka materiaalse abi eest hoolitsemist. — Apostlite teod 20:35.
13. a) Millised on mõned põhitõed, mida me õppisime Jehoova nähtava organisatsiooni abiga? b) Millise väärtusliku mõtte esitas Charles Taze Russell?
13 Meil on võimalus ilmutada armastust vendade vastu, kes juhivad kogudust või tegelevad juhtimisega Jehoova ülemaailmses nähtavas organisatsioonis. See hõlmab ka lojaalsust „ustavale ja mõistlikule orjale”. (Matteuse 24:45—47, NW) Nõustugem faktiga, et ükskõik kui palju me ka poleks Piiblit lugenud, poleks me omal käel kunagi tõde teada saanud. Me poleks teada saanud tõde, mis on seotud Jehoova, tema eesmärkide ja omadustega, tema nime tähenduse ja tähtsusega, Kuningriigi, Jeesuse lunastuse, Jumala ja Saatana organisatsiooni erinevusega, samuti ka sellega, miks Jumal on lubanud kurjust. On just nii, nagu Vahitorni Ühingu esimene president Charles Taze Russell 1914. aastal kirjutas: „Kas pole me õnnistatud õnnelikud inimesed? Kas pole meie Jumal ustav? Kui keegi teab midagi paremat, las usub seda. Kui keegi teist leiab midagi paremat, siis loodame, et te meile sellest räägite. Meie ei tea midagi paremat ja mitte midagi pooltki nii head kui see, mida oleme leidnud Jumala Sõnas. . . . Mitte ükski keel ega sulg ei saa edasi anda rahu, rõõmu ja õnnistusi, mida meie südamesse ja ellu on toonud tõelise Jumala selge tundmine. Jutustus Jumala Tarkusest, Õigusest, Väest ja Armastusest rahuldab täielikult nii meie mõistuse kui ka südame igatsused. Me ei otsi enam midagi. Pole midagi muud, mida igatseda, kui et see imeline Jutustus jõuaks selgelt meie mõistusesse.” (Vahitorn, 15. detsember 1914, lehekülg 377—378) Kui õiged on need hästikirjutatud sõnad!
Nende teenimine, kes on väljaspool
14. Kuidas peaksid Jumala armastuse väljendused meid ajendama käituma nendega, kes on väljaspool?
14 Jumala armastuse väljendused, mida me nautinud oleme, peaksid meid ajendama ilmutama ligimesearmastust nende vastu, kes on väljaspool kogudust. Kuidas me saame seda teha? Olukorrad võivad näidata, et me saame oma ligimesi materiaalselt aidata. Aga mis palju tähtsam, me võime ilmutada ligimesearmastust, kui pakume teistele head sõnumit Jumala Kuningriigist ja aitame õiglusearmastajatel saada Jeesus Kristuse jüngriteks. Kas me võtame regulaarselt sellest avalikust teenimisest osa või oleme selle unarusse jätnud? Kas see on muutunud lihtsalt rutiiniks või puhtvormiliseks teenistuseks? Kas ajendab meid tõepoolest ligimesearmastus? Kas me väljendame empaatiat? Kas me oleme kannatlikud, oodates, et inimesed meile vastaksid? Kas me julgustame korterivaldajaid ennast väljendama? Jah, selle asemel et muudkui rääkida, laskem ligimesearmastusel ajendada meid inimesi kuulama ja nendega tulutoovat Piiblil põhinevat mõttevahetust arendama, kui me nendega oma teenistuses kohtume.
15. a) Miks on „eraviisiline tunnistamine” parem termin kui „juhuslik tunnistamine”? b) Miks peaks ära kasutama võimalused eraviisiliseks tunnistamiseks?
15 Kas me oleme nii valvsad kui võiksime, kasutades ära võimalusi eraviisilise tunnistuse andmiseks? Peab märkima, et see pole lihtsalt juhuslik kuulutamine, mis tähendab etteplaanitsemata tegevust või mis on vähetähtis. Eraviisiline tunnistamine on väga tähtis, ja armastus kaasinimeste vastu teeb meid innukaks, et leida võimalusi selles osalemiseks. Kui viljakas selline kuulutamine tihti on! Näiteks Põhja-Itaalias Jehoova tunnistajate konvendil olles läks vend autotöökotta, et vahetada esilaternat. Ooteajal andis ta ümberolijatele tunnistust ja jagas neile reklaamlehti, mis kutsusid pühapäeval avalikku piibliteemalist kõnet kuulama. Aasta hiljem, rahvusvahelisel konvendil Roomas, tervitas teda soojalt tundmatu vend. Kes oli see vend? Ta oli üks nendest meestest, kellele ta aasta tagasi töökojas reklaamlehe oli andnud! Mees oli avalikku kõnet kuulama tulnud ja pannud oma nime kirja, et saada piibliuurimist. Nüüd on nii tema kui ka ta naine pühendunud Jehoova tunnistajad. Pole kahtlustki, et eraviisiline tunnistamine võib olla väga tulutoov!
Jätka Jumala armastusele vastamist
16. Millised küsimused oleks meil hea endile esitada?
16 Jehoova on tõepoolest olnud helde oma loodutele armastuse osutamisel. Nagu me tähele panime, toob Pühakiri meile häid näiteid nendest, kes on omakasupüüdmatult Jumala armastuse väljendustele vastanud. Väga kohaselt hüüatas inspireeritud laulik: „Tänagu nad Jehoovat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele.” (Laul 107:8, 15, 21, 31) Kas me julgeksime võtta Jumala ärateenimata lahkuse vastu ja minetada selle eesmärgi? Ärgu seda kunagi juhtugu! (2. Korintlastele 6:1, NW) Küsigem siis igaüks isiklikult enda käest: „Kas ma tõepoolest hindan Jumala armastuse väljendusi, mida ma juba olen nautinud ja kindlasti ka tulevikus nautida loodan? Kas need ajendavad mind Jehoovat kogu südamest, hingest, meelest ja väest armastama? Kas ma elan tegelikult Jumalale keskendunult? Kas ma armastan õiglust ja vihkan seadusetust? Kas ma ilmutan vennalikku armastust? Kui täpselt ma püüan oma teenimises Jeesuse jalajälgedes käia?”
17. Milline on tagajärg, kui me vastame omakasupüüdmatult Jumala armastuse väljendustele?
17 Tõepoolest, on mitmeid võimalusi siira tänumeele ilmutamiseks kõigi Jumala armastuse väljenduste vastu, mida oleme kogenud. Kasutades täiel määral kõiki võimalusi sellise hindamise osutamiseks, rõõmustame oma taevase Isa südant, oleme õnnistuseks teistele ning saame ise rõõmu, rahu ja rahulolu. Seepärast jätkakem Jumala armastuse väljendustele omakasupüüdmatut vastamist.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mida on tarvis, et Jumala armastusele omakasupüüdmatult vastata?
◻ Kuidas me saame kiusatustele vastu seista?
◻ Millised on mõningad viisid vennaliku armastuse ilmutamiseks?
◻ Kuidas peaksid Jehoova armastuse väljendused ajendama meid ligimestega käituma?
[Pilt lk 17]
Hävingu vältimiseks peame võitlema oma patuste kalduvuste vastu
[Pilt lk 18]
Olles koos teistega Kuningriigi teenistuses, ilmutavad vanemad vennalikku armastust
[Pilt lk 19]
Vahitorni Ühingu esimene president Charles Taze Russell juhtis tähelepanu rahule, rõõmule ja õnnistusele, mida võib anda ainult Jumal