Gamaaliel — tema õpetas Saulust Tarsosest

RAHVAHULK jäi haudvaikseks. Mõne hetke eest oleksid nad apostel Pauluse peaaegu tapnud. Viimane, tuntud ka kui Saulus Tarsosest, oli pääsenud tänu Rooma sõjaväele ning seisis nüüd rahva ees Jeruusalemma templi lähedasel trepil.

Andes käega märku vaikuse saabumiseks, hakkas Paulus heebrea keeles kõnelema ning ütles: „Mehed, vennad ja vanemad, kuulge nüüd, mida ma enese kaitseks teile räägin! [——] Mina olen Juuda mees, sündinud Tarsoses Kiliikiamaal ja kasvatatud siin selles linnas Gamaalieli jalgade ees, õpetatud kõige rangemaks esiisade käskude täitmiseks; ja ma olin agar Jumala nõudja, nõnda nagu teie kõik tänapäeval olete” (Apostlite teod 22:1—3).

Miks ütles Paulus sellises eluohtlikus olukorras oma kaitsekõnet alustades, et ta on saanud koolituse Gamaalielilt? Kes oli Gamaaliel ja mida tähendas olla tema poolt õpetatud? Kas see väljaõpe mõjutas Saulust veel pärast sedagi, kui ta oli saanud kristlaseks apostel Pauluseks?

Kes oli Gamaaliel?

Gamaaliel oli tuntud variser. Tema vanaisa oli Hillel Vanem, kes rajas ühe kahest variseride judaismi suurest koolkonnast.a Hilleli voolu peeti tolerantsemaks kui tema rivaali, Šammai oma. Pärast Jeruusalemma templi hävitamist aastal 70 m.a.j. eelistati Bet Hillelit (Hilleli koda) Bet Šammaile (Šammai kojale). Hilleli kojast sai judaismi ametlik väljendusvorm, kõik teised sektid aga kadusid koos templi hävimisega. Bet Hilleli otsustele tuginevad mitmed juudi seadused, mis leiduvad Talmudi alustoeks saanud Mišnas, ning ilmselt oli Bet Hilleli ülekaal paljuski tingitud Gamaalieli mõjust.

Gamaalieli hinnati niivõrd, et teda hakati esimesena nimetama rabbaniks, mis on kõrgem tiitel kui rabi. Tegelikult sai Gamaalielist nii kõrgelt lugupeetud isik, et Mišnas öeldakse tema kohta: „Kui suri vanem rabban Gamaaliel, siis kadus Toora hiilgus ning haihtus selle puhtus ja pühadus [sõnasõnaliselt „eraldatus”]” (Sota 9:15).

Kuidas Gamaalielilt õpetust saadi?

Kui apostel Paulus ütles Jeruusalemmas rahvahulgale, et teda on ’kasvatatud Gamaalieli jalgade ees’, siis mida ta silmas pidas? Mida tähendas olla sellise õpetaja nagu Gamaalieli jünger?

Taolise väljaõppe kohta kirjutab Ameerika Juudi Teoloogilise Seminari professor Dov Zlotnick: „Suulise seaduse täpsus, järelikult ka selle usaldusväärsus, sõltub enamjaolt isanda ja jüngri suhetest: hoolest, millega isand seadust õpetab, ja jüngri soovist seda õppida. [—] Seepärast õhutati jüngreid istuma õpetlaste jalgade ees .. ’ja jooma januga nende sõnu’ ” (Abot 1:4, Mišna).

Oma raamatus A History of the Jewish People in the Time of Jesus Christ heidab Emil Schürer valgust esimese sajandi rabide õppemeetoditele. Ta kirjutab: „Kuulsamad rabid kogusid tihti enda ümber rohkel arvul õpihimulisi noori eesmärgiga teha neid põhjalikult tuttavaks mitmeharulise ja paljusõnalise ’suulise seadusega’. [—] See õpetamine kujutas endast väsitamatut, lakkamatut mälutreeningut. [— — —] Õpetaja andis õpilastele lahendamiseks mitmeid seadusalaseid küsimusi ning lasi õpilastel neile vastata või vastas ise. Ka õpilased võisid õpetajale küsimusi esitada.”

Rabide meelest pidid õpilased arvestama millegi kaugelt enamaga, kui seda on rahuldava hinde saamine. Neid, kes taoliste õpetajate käe all õppisid, hoiatati: „Kes iganes unustab ühe sõna oma õppetükist, sellele arvestab Pühakiri, et ta kaotab oma hinge” (Abot 3:8). Kõige rohkem kiideti sellist õpilast, kes oli nagu ’krohvitud kaev, mis ei kaota tilkagi vett’ (Abot 2:8). Sedalaadi väljaõpet sai Gamaalieli käest ka Paulus, keda tollal tunti tema heebrea nime Saulus Tarsosest järgi.

Gamaalieli õpetuste vaim

Kooskõlas variseride õpetusega edendas Gamaaliel usku suulisse seadusse. Sellega asetas ta rabide traditsioonidele suuremat rõhku kui inspireeritud Pühakirjale (Matteuse 15:3—9). Mišna tsiteerib Gamaalieli ütlevat: „Hangi enesele õpetaja [rabi] ning saa üle kahtlustest, sest sa ei pea oletuste tõttu maksma ülemäärast kümnist” (Abot 1:16). Mõte oli selles, et kui Heebrea Kirjades polnud selgesõnaliselt öeldud, mida teha, ei pidanud inimene kasutama oma mõistust ega langetama otsust enda südametunnistuse põhjal. Selle asemel pidi ta otsima kõlbliku rabi, kes tema eest otsuse ära teeks. Vastavalt Gamaalieli sõnadele võis inimene patustamist vältida ainult sel moel. (Võrdle Roomlastele 14:1—12.)

Siiski oli Gamaaliel üldiselt tuntud selle poolest, et ta suhtus usulistesse seadusesätetesse tolerantsemalt ja vabameelsemalt. Näiteks ilmutas ta lugupidamist naiste vastu, tehes sätte, et ta „lubab naisel uuesti abielluda, kui on olemas üksainuski [tema abikaasa surma] tunnistaja” (Jevamot 16:7, Mišna). Peale selle lõi Gamaaliel lahutatud naise kaitseks arvukalt piiranguid seoses lahutuskirja andmisega.

Samasugune vaim peegeldub ka Gamaalieli tegemistes Jeesuse Kristuse esimeste järelkäijatega. Apostlite tegude raamatus jutustatakse, et kui teised juutide juhid tahtsid tappa Jeesuse apostlid, kelle nad olid kuulutustöö pärast vangistanud, siis „Suurkohtus tõusis üles üks variser, Gamaaliel nimi, käsuõpetaja, keda kõik rahvas austas, ja käskis mehed välja viia natukeseks ajaks, ja ütles siis koosolijaile: ’Iisraeli mehed, olge ettevaatlikud sellega, mida te nende inimestega mõtlete teha. [——] Ma ütlen teile: jätke need inimesed rahule ja laske nad minna! .. et te kuidagi ei osutuks jumalavastasteks!’ ”. Gamaalieli nõu võeti kuulda ja apostlid lasti vabaks (Apostlite teod 5:34—40).

Mida see Paulusele tähendas?

Paulust oli välja õpetanud ja koolitanud üks meie ajaarvamise esimese sajandi suurimaid rabist õpetajaid. Pole kahtlustki, et apostli viide Gamaalielile pani Jeruusalemma rahvahulga tema kõnele erilist tähelepanu pöörama. Kuid ta kõneles neile kaugelt paremast Õpetajast, kui seda oli Gamaaliel — Messias Jeesusest. Nüüd pöördus Paulus rahvahulga poole Jeesuse, mitte enam Gamaalieli jüngrina (Apostlite teod 22:4—21).

Kas see, et Gamaaliel oli Paulust välja õpetanud, mõjutas Pauluse kui kristlase õpetust? Näib, et Pühakirja ja juudi seaduse kohta saadud range õpetus osutus Paulusele kui kristlikule õpetajale kasulikuks. Ent Pauluse kirjadest, mis on Jumala inspireeritud ja leiduvad Piiblis, nähtub selgelt, et ta ei nõustunud Gamaalieli variserlike uskumuste põhisisuga. Paulus ei juhtinud ei juute ega kedagi teist mitte judaismi rabide või inimeste traditsioonide juurde, vaid hoopis Jeesuse Kristuse juurde (Roomlastele 10:1—4).

Kui Paulus oleks Gamaalieli jüngriks jäänud, olnuks ta väga prestiižikas. Teised Gamaalieli ringkonnast aitasid kujundada judaismi tulevikku. Näiteks Gamaalieli poeg Siimeon, kes võis olla Pauluse kaasõpilane, mängis otsustavat rolli juutide mässus Rooma vastu. Pärast templi hävitamist taastas Gamaalieli lapselaps Gamaaliel II süneedriumi mõjuvõimu, viies süneedriumi Jabnesse. Gamaaliel II pojapoeg Jehuda han-Nasi pani kokku Mišna, mis on olnud juudi mõtteviisi nurgakiviks kuni meie päevini.

Gamaalieli õpilasena oleks Saulus Tarsosest võinud judaismis väga väljapaistvaks saada. Ometi kirjutas Paulus taolise karjääri kohta: „Mis mulle oli kasuks, olen ma arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah tõesti, mina arvan kõik kahjuks oma Issanda Kristuse Jeesuse ülivõimsa tunnetuse vastu, kelle pärast ma olen minetanud kõik selle ja pean kõike pühkmeiks, et kasuks saada Kristust” (Filiplastele 3:7, 8).

Hüljates variserikarjääri ning hakates Jeesuse Kristuse järelkäijaks, rakendas Paulus oma endise õpetaja nõuannet olla valvas, et mitte ’kuidagi osutuda jumalavastaseks’. Sellega, et Paulus lõpetas Jeesuse jüngrite tagakiusamise, lakkas ta võitlemast Jumala vastu. Hakates selle asemel Kristuse järelkäijaks, sai ta üheks „Jumala kaastööliseks” (1. Korintlastele 3:9).

Meie päevil kuulutavad innukad Jehoova tunnistajad jätkuvalt tõelise kristluse sõnumit. Sarnaselt Paulusega on paljud neist oma elus silmatorkavaid muudatusi teinud. Mõned on isegi loobunud paljutõotavast karjäärist sellepärast, et neil oleks võimalik osaleda suuremal määral Kuningriigi kuulutamises, töös, mis on tõesti „Jumalast” (Apostlite teod 5:39). Kui õnnelikud nad küll on, et nad on järginud Pauluse, mitte tema endise õpetaja, Gamaalieli eeskuju!

[Allmärkus]

[Pilt lk 28]

Apostel Paulusena kuulutas Saulus Tarsosest head sõnumit teistest rahvastest pärit inimestele