Miks oli Paulus veendunud, et Jumal on olemas ja on inimestest kui oma loodust huvitatud? Ta tõi ühe põhjuse välja oma kirjas Rooma kristlastele, kus ta ütles Jumala kohta: „Tema nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates” (Roomlastele 1:20).

Järgmistel lehekülgedel tuleb juttu kolmest Jumala omadusest, mis ilmnevad selgelt tema loomistöös. Toodud näidete üle mõeldes küsi endalt: kuidas nendest Jumala omadustest teadasaamine mind puudutab?

Jumala tarkus ilmneb looduses

„[Jumal] õpetab meid rohkem kui loomi maa peal ja teeb meid taeva lindudest targemaks.” (IIOB 35:11, P 1997)

LINDUDEL on hämmastavaid võimeid. Nad sooritavad õhumanöövreid, mida lennukiinsenerid võivad ainult kadestada. Mõned linnuliigid teevad tuhandete kilomeetrite pikkusi rändeid üle üheilmelise ookeaniavaruse, jõudes eksimatult oma sihtkohta.

Kuid lindudel on veel üks silmapaistev võime, mis annab tunnistust nende Looja tarkusest: omavaheline suhtlemine hüüdude ja laulu kaudu. Toome mõned näited.

Lindude „kõne”

Mõnede linnuliikide puhul algab suhtlemine juba enne munast koorumist. Näiteks emane põldvutt muneb vähemalt kaheksa muna, üks muna päevas. Kui kõik munad areneksid ühe ja sama kiirusega, toimuks linnupoegade koorumine kaheksa päeva vältel. Emalinnu ees oleks sel juhul raske ülesanne hoolitseda vilgaste nädalavanuste tibude eest ja samal ajal haududa veel ühte muna. Selle asemel aga kooruvad kõik kaheksa poega umbes kuue tunni jooksul. Kuidas on see võimalik? Teadlaste arvates on üks peapõhjusi see, et vutimunades asuvad looted suhtlevad üksteisega ja mingil moel kooskõlastavad koorumise aja.

Kui linnud saavad suguküpseks, on tavaliselt isaslinnud need, kes laulavad. Nad teevad seda eeskätt paarimisajal, et tähistada oma territooriumit või meelitada ligi emaslindu. Igal tuhandetest linnuliikidest on nii-öelda oma keel, mis aitab emastel oma liigist paarilisi ära tunda.

Linnud laulavad kõige enam varahommikul ja päikseloojangul ning sel on ka mõjuv põhjus. Neil aegadel on tuulevaiksem ja vähem taustmüra. On kindlaks tehtud, et hommikul ja õhtul on linnulaul kuni 20 korda paremini kuulda kui päevaajal.

Ehkki laulavad enamasti isased, kasutavad nii isas- kui emaslinnud mitmesuguseid hüüdeid ehk kindla tähendusega häälitsusi. Näiteks metsvintide „sõnavaras” on üheksa hüüdu. Nad kasutavad üht teatud hüüdu, kui oht varitseb õhust, näiteks kui nad märkavad jahtipidavat röövlindu, kuid teistsugust hüüdu, kui oht ligineb maapinnalt.

Veel oivalisem and

Kuigi lindude instinktiivne tarkus on muljetavaldav, ületab inimeste suhtlusoskus selle kaugelt. Jumal on teinud inimesed „taeva lindudest targemaks”, ütleb Iiob 35:11. Inimeste võime anda edasi keerulisi, abstraktseid mõisteid ja ideid kas häälekurdude abil tekitatud suulise kõne või hoopis žestide kaudu on midagi täiesti ainulaadset.

Erinevalt teistest elusolenditest näib inimlapsel olevat kaasasündinud võime õppida selgeks keeruline keel. Võrguajakirjas „American Scientist” öeldakse: „Väikelapsed õpivad keele ära isegi siis, kui vanemad nendega otseselt ei räägi; kurdid lapsed leiutavad koguni omaenda viipekeele, kui neile seda kodus ei õpetata.”

Kuidas see sind puudutab?

Milliseid tundeid sinus tekitab see, kui kuuled kaunist linnulaulu või lapse esimesi sõnu? Kas tajud Jumala tarkust, mis avaldub tema loomistöös?

Laulukirjutaja Taavet mõtiskles selle üle, kuidas ta on loodud, ja tundis soovi Jumalale öelda: „Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi” (Laul 139:14, P 1997). Kui paned tänutundega tähele Jumala loomistöös avalduvat tarkust, siis kasvab kindlasti su usk sellesse, et Temalt saad sa head juhatust.

Jumala jõud avaldub tähtedes

„Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!” (JESAJA 40:26)

PÄIKE on vaid keskmise suurusega täht. Sellegipoolest on tema mass Maa omast 330 000 korda suurem. Enamik meile lähemaid tähti on Päikesest väiksemad. Samas on olemas ka tähti, mis on Päikesest vähemalt 27 korda suurema massiga, nagu näiteks täht nimetusega V382 Cygni.

Kui palju energiat Päike välja kiirgab? Püüa kujutleda, kui palav peaks olema tuli, et selle soojust oleks tunda ka 15 kilomeetri kaugusel. Päike on Maast keskmiselt 150 miljoni kilomeetri kaugusel – ometi võib selle kuumus pilvitul päeval naha villi põletada! Seejuures väärib märkimist, et Maani jõuab vaid umbes miljardik päikeseenergiast. Sellest murdosakesest aga piisab, et meie planeedil elu alal hoida.

Teadlased on arvestanud, et tegelikult jätkuks Päikese kogu energiatoodangust 31 triljoni Maa-sarnase planeedi käigushoidmiseks. Või mõõtes seda tohutut energiahulka teisel moel, kui saaks koguda kokku Päikese poolt vaid ühes sekundis toodetud energia, piisaks sellest, et varustada Ameerika Ühendriike „küllaldase energiaga – kui selle tarbimine jätkub senises tempos – järgmised 9 000 000 aastat”, ütleb Space Weather Prediction Center’i (SWPC) veebisait.

Päikese energia lähtub selle südamikust, mis kujutab endast tuumareaktorit: aatomituumade ühinemisreaktsioonide käigus vabaneb seal tohutul hulgal energiat. Kuna Päike on nii suur ja tema tuum nii tihe, kulub miljoneid aastaid, enne kui tuumas toodetud energia Päikese pinnale jõuab. „Kui Päike täna lakkaks energiat tootmast,” on kirjas SWPC-i veebisaidil, „ei oleks selle mõju Maa peal oluliselt tunda enne kui alles 50 miljoni aasta pärast.”

Mõtle nüüd järgmisele faktile: kui sa silmitsed selgel ööl taevalaotust, näed sa tuhandeid tähti, millest igaüks kiirgab Päikese sarnaselt hiigelkoguses energiat. Teadlaste arvestuste kohaselt on universumis aga miljardeid ja miljardeid tähti!

Kuidas on kõik need tähed alguse saanud? Enamik nüüdisaja teadlasi usub, et universum tuli seni mõistetamatul põhjusel äkitselt olemasollu umbes 14 miljardit aastat tagasi. Piibel aga ütleb lihtsalt: „Alguses lõi Jumal taevad ja maa” (1. Moosese 1:1). Muidugi mõista peab Isikul, kes valmistas need kolossaalsed energiavabrikud, mida me nimetame tähtedeks, olema „tugev jõud” (Jesaja 40:26).