„Harjuta ennast”

CITIUS, altius, fortius – kiiremini, kõrgemale, tugevamini! Nende ideaalide poole püüdlesid muistse Kreeka ja Rooma sportlased. Sajandeid peeti jumalate „õnnistusel” ja tuhandete pealtvaatajate pilgu all Olümpias, Delfis, Nemeas ja Isthmosel (Korintose maakitsusel) suurejoonelisi spordivõistlusi. Eesõigus võistelda nendel mängudel saadi paljude aastate raske töö tulemusena. Võit tõi au võitjatele ja nende kodulinnale.

Pole üllatav, et sellises kultuurikontekstis võrdlesid Kristlike Kreeka Kirjade ülestähendajad kristlaste vaimset võidujooksu spordivõistlustega. Apostel Peetrus ja Paulus kasutasid oskuslikult nendel mängudel põhinevaid näiteid, et anda edasi jõulisi õpetuslikke mõtteid. Meie päevil jätkub samasugune pingeline kristlik võidujooks. Esimese sajandi kristlased pidid toime tulema eluga juudi süsteemis, meil tänapäeval tuleb aga ’võidelda’ ülemaailmse süsteemiga, mis on jõudnud oma hävingu äärele (2. Timoteosele 2:5; 3:1–5). Mõned võivad leida, et nende „usuvõidujooksul” ei paista lõppu ja see kurnab nad täiesti (1. Timoteosele 6:12, The New English Bible). Võime üsna palju õppida sellest, kui uurime Piiblist mõningaid sarnasusi spordivõistluste ja kristliku võidujooksu vahel.

Hea treener

Sportlase edukus sõltub suurel määral treenerist. Muistsete mängude kohta ütleb „Archaeologia Graeca”: „Võistlejad pidid andma tõotuse, et nad on eelnevalt kümme kuud treeninud.” Kristlastel on samuti vaja järeleandmatult treenida. Paulus andis kristlikule kogudusevanemale Timoteosele nõu: „Harjuta ennast jumalakartuses” (1. Timoteosele 4:7). Kes on kristliku „sportlase” treener? Ei keegi muu, kui Jehoova Jumal ise! Apostel Peetrus kirjutas: „Kõige armu Jumal ... võtku teid ... valmistada [„viia lõpuni teie väljaõpe”, UM], kinnitada, teha tugevaks ja rajada!” (1. Peetruse 5:10).

Väljend „viia lõpuni teie väljaõpe” tuleneb kreekakeelsest verbist, mis teose „Theological Lexicon of the New Testament” järgi tähendab põhiliselt „sobitama objekti [või isikut] selle eesmärgiga, valmistama ette ja kohandama seda vastavalt selle rakendusele”. Liddelli ja Scotti „Greek-English Lexicon” kommenteerib samamoodi, et seda verbi saab defineerida kui „ette valmistama, treenima või põhjalikult varustama”. Mil moel Jehoova ’valmistab meid ette, treenib või varustab põhjalikult’ pingutusi nõudva kristliku võidujooksu jaoks? Selle võrdluse mõistmiseks vaadelgem mõningaid meetodeid, mida treenerid rakendasid.

Raamatus „The Olympic Games in Ancient Greece” öeldakse: „Noorte treenerid kasutasid kahte põhimeetodit, millest esimene õhutas õpilast andma parima tulemuse saavutamiseks endast füüsiliselt maksimumi ning teine parandas tema tehnikat ja stiili.”

Samamoodi õhutab ja tugevdab Jehoova meid, et kasutaksime oma potentsiaali täiel määral ja parandaksime teenistuses oma oskusi. Jumal annab meile jõudu Piibli, oma maise organisatsiooni ja küpsete kaaskristlaste kaudu. Mõnikord annab ta meile väljaõpet distsiplineerimise kaudu (Heebrealastele 12:6). Teinekord jälle võib ta lasta meile osaks saada katsumusi ja raskusi, et saaksime arendada vastupidavust (Jakoobuse 1:2–4). Ta annab meile vajaliku jõu, sest nagu ütles prohvet Jesaja: „Kes ootavad Jehoovat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi!” (Jesaja 40:31).

Eelkõige annab Jumal meile külluslikult oma püha vaimu, mis annab meile jõudu jätkata talle meelepärast teenistust (Luuka 11:13). Paljudel juhtudel on Jumala teenijad kogenud pikka aega raskeid usukatseid. Nad on tavalised mehed ja naised nagu me kõik. Nende täielik usaldus Jumala vastu on aga aidanud neil vastu pidada. Tõesti, ’üliväga suur vägi on Jumala poolt ja mitte meist’ (2. Korintlastele 4:7).

Osavõtlik treener

Üks muistse treeneri töid oli „määrata igale sportlasele ja spordialale vastavalt harjutuste laad ja määr”, ütleb üks õpetlane. Ka Jumal võtab meile väljaõpet andes arvesse meie olusid, võimeid, loomust ja piiranguid. Üsna sageli võime sel ajal, kui Jehoova meid treenib, paluda nagu Iiob: „Pea meeles, et sa mind oled teinud savist!” (Iiob 10:9.) Kuidas vastab sellele meie osavõtlik treener? Taavet kirjutas Jehoova kohta: „Ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” (Laul 103:14.)

Ehk on sul raske tervisehäda, mis piirab sinu teenistust, või võitled madala enesehinnanguga. Võib-olla püüad sa lahti saada mõnest halvast harjumusest või tunned end abituna surve ees, mida avaldavad kaaslased sulle naabruskonnas, töökohal või koolis. Missugune sinu olukord ka pole, ära unusta, et Jehoova mõistab su probleeme paremini kui keegi teine, kaasa arvatud sa ise. Jehoova on selline treener, kes on sinust huvitatud, ja ta on alati sulle abiks, kui hoiad tema ligi (Jakoobuse 4:8).

Vanaaja treenerid „oskasid vahet teha kurnatusel ja nõrkusel, mis ei tulenenud mitte treeningust, vaid millestki muust: psühholoogilistest põhjustest, halvast meelelolust, depressioonist jne. ... [Treenerite] õigused tegutseda olid niivõrd laiad, et nad jälgisid isegi sportlaste eraelu ja vajaduse korral sekkusid sellesse”.

Kas tunned end vahel selle maailma pideva surve ja kiusatuste tõttu kurnatuna või nõrgana? Jehoova kui sinu treener on sinust väga huvitatud (1. Peetruse 5:7). Ta märkab kohe iga märki, mis viitab vaimsele nõrkusele või väsimusele. Kuigi Jehoova arvestab meie vaba tahte ja isikliku valikuga, pakub ta meie igavest heaolu silmas pidades rohkesti abi ning parandab meid vajaduse korral (Jesaja 30:21). Ta teeb seda Piibli ja Piiblil põhinevate väljaannete kaudu, vaimsete kogudusevanemate ja meie armastava vennaskonna kaudu.

„Enesevalitsemine kõigis asjus”

Edenemiseks oli vaja muidugi rohkemat kui ainult head treenerit. Palju sõltus sportlasest endast ja sellest, kuivõrd kohusetundlikult ta järjepidevasse treenimisse suhtus. Treeningurežiim oli range, kuna tuli täielikult hoiduda seksuaalelust ja alkoholist ning järgida kindlaid toitumisreegleid. Luuletaja Horatius (esimene sajand e.m.a) ütles, et võistlejad „hoidusid naistest ja veinist”, et „saavutada ihaldatud eesmärki”. Piibliõpetlase Frederic C. Cooki sõnul pidid mängudel osalejad „ennast piirama ja dieeti pidama ... kümme kuud”.

Paulus kasutas seda võrdlust, kui ta kirjutas kristlastele, kes elasid Korintoses, linnas, kus teati hästi naabruses toimuvaid Isthmose mänge: „Iga võidujooksja on kasin [„näitab üles enesevalitsemist”, UM] kõigis asjus” (1. Korintlastele 9:25). Tõelised kristlased väldivad selle maailma materialistlikku, ebamoraalset ja ebapuhast elustiili (Efeslastele 5:3–5; 1. Johannese 2:15–17). Jumalatud ja Pühakirjaga vastuollu minevad iseloomujooned tuleb kõrvale heita ja asendada kristlike omadustega (Koloslastele 3:9, 10, 12).

Kuidas seda teha? Kõigepealt pane tähele Pauluse vastust, mille ta andis jõulise näite kaudu: „Ma löön oma ihu ja teen ta oma orjaks, et muile jutlustades ma ise ei muutuks väärituks” (1. Korintlastele 9:27, EP 97).

Kuivõrd jõulise mõtte Paulus siin välja tõi! Ta ei soovitanud füüsilist enesepiitsutamist. Pigem möönis ta, et tal on sisemisi konflikte. Vahel tegi ta asju, mida ei soovinud teha, ning jättis tegemata, mida tahtis teha. Kuid ta võitles selle nimel, et nõrkused ei hakkaks tema üle valitsema. Ta ’lõi oma ihu’ ning alistas seeläbi jõuliselt lihalikud soovid ja iseloomujooned (Roomlastele 7:21–25).

Sedasama peavad tegema kõik kristlased. Paulus rääkis nendest muutustest, mida tegid mõned korintlased, kes olid varem hoorajad, ebajumalakummardajad, homoseksuaalid, vargad jne. Mis aitas neil end muuta? Jumala Sõna ja püha vaimu vägi ning nende inimeste otsusekindel tegutsemine kooskõlas sellega. Paulus ütles: „Te olete puhtaks pestud, olete pühitsetud, olete õigeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes ja meie Jumala Vaimus” (1. Korintlastele 6:9–11). Peetrus kirjutas samuti nendest, kes olid hüljanud säärased halvad harjumused. Kristlastena pidid nad kõik end kõvasti muutma (1. Peetruse 4:3, 4).

Sihikindlad pingutused

Paulus selgitas, kui sihiteadlikult ja keskendunult ta vaimseid eesmärke taotleb, öeldes: „Ma ei võitle nõnda nagu see, kes tuult peksab” (1. Korintlastele 9:26). Kuidas võistleja oma lööke suunas? Raamat „The Life of the Greeks and Romans” vastab: „Lisaks toorele jõule läks vaja ka teravat silma, et leida üles vastase nõrgad kohad. Kasuks tulid ka maadluskoolis õpitud väledad löögid ja kiirus vastase ülekavaldamisel.”

Meie ebatäiuslik liha on üks meie vastaseid. Kas oleme kindlaks teinud oma „nõrgad kohad”? Kas oleme valmis nägema end teiste silmade, iseäranis Saatana silmade läbi? See nõuab ausat eneseanalüüsi ja enesehindamist ning tahet end muuta. Väga kerge on ennast petta (Jakoobuse 1:22). Kui hõlbus on küll õigustada rumalat käitumist! (1. Saamueli 15:13–15, 20, 21.) See on sama, mis ’tuult peksta’.

Kes tahavad meeldida Jehoovale ja saada elu, ei saa praegustel viimsetel päevadel kõhelda, kui langetavad otsust õige ja vale vahel, Jumala koguduse ja laostunud maailma vahel. Ei tohiks kõikuda, olla „kaksipidise meelega ..., ebakindel kõigil oma teedel” (Jakoobuse 1:8). Ei tohiks raisata oma energiat mõttetute eesmärkide saavutamiseks. Kes järgib sirgjoonelist ja sihiteadlikku suunda, on õnnelik ja tema ’edenemine on ilmne kõikidele’ (1. Timoteosele 4:15).

Kristlik võidujooks jätkub ikka veel. Jehoova, meie Suur Treener, pakub armastavalt juhatust ja abi, mida vajame vastupidamiseks ja lõplikuks võiduks (Jesaja 48:17). Nagu vanaaja sportlased, nii peame ka meie ilmutama usuvõitluses enesedistsipliini, enesevalitsemist ja sihiteadlikkust. Meie sihikindlad pingutused tasutakse külluslikult (Heebrealastele 11:6).

[Kast lk 31]

„Võidku teda õliga”

Vana-Kreeka sportlase treenimisel oli oma osa ka võidjal. Tema tööks oli treeningule minevate meeste keha õliga võida. Treenerid „märkasid, et kui enne treeningut musklid korralikult läbi masseeriti, andis see häid tulemusi, ning et põhjalik kerge massaaž aitas sportlasel pärast pikka treeningut lõõgastuda ja taastuda”, märgib „The Olympic Games in Ancient Greece”.

Nõnda nagu keha võidmine õliga võib lõõgastada ja ravida, võib ka Jumala Sõna väsinud kristlikku „sportlast” parandada, lohutada ja tervendada. Kogudusevanemaid manitsetakse Jehoova juhatusel palvetama sellise inimese juures, otsekui võides teda õliga Issanda nimel ja aidates nõnda oluliselt kaasa tema usulisele tervenemisele (Jakoobuse 5:13–15; Laul 141:5).

[Pilt lk 31]

Pärast ohvritoomist vandusid sportlased, et nad on treeninud kümme kuud

[Allikaviide]

Musée du Louvre, Paris

[Pildi allikaviide lk 29]

Copyright British Museum