Ela Kristuse seaduse järgi

„Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.” (GALAATLASTELE 6:2, UT)

 1. Miks võib öelda, et Kristuse seadusel on tänapäeval võimas headusele ajendav jõud?

RUANDAS riskisid hutu ja tutsi rahvusest Jehoova tunnistajad oma eluga, et kaitsta üksteist etnilistes tapatalgutes, mis hiljuti sellel maal möllasid. Jehoova tunnistajad, kes Jaapanis Kobes kaotasid kohutava maavärina tõttu oma perekonnaliikmed, olid sellest kaotusest vapustatud. Kuid sellegipoolest tõttasid nad kiiresti teisi ohvreid päästma. Tõesti, südantliigutavad näited kogu maailmast tõendavad, et Kristuse seadus toimib tänapäeval. Sellel on võimas headusele ajendav jõud.

 2. Mis näitab, et ristiusumaailm pole Kristuse seadusest aru saanud, ja mida meie saame teha, et seda seadust täita?

² Kuid samal ajal on täitumas Piibli prohvetiennustus nende kriitiliste „viimsete päevade” kohta. Paljudel on „jumalakartuse nägu”, kuid nad „salgavad tema väge” (2. Timoteosele 3:1, 5). Eriti just ristiusumaailmas on religioon sageli vaid formaalsuse, mitte südame asi. Kas see on nii sellepärast, et Kristuse seaduse järgi on liiga raske elada? Ei. Jeesus ei annaks meile seadust, mida pole võimalik täita. Ristiusumaailm pole selle seaduse mõttest lihtsalt aru saanud. See pole pannud tähele inspireeritud sõnu: „Kandke üksteise koormat, ja nõnda te täidate Kristuse käsku [„seadust”, UT]” (Galaatlastele 6:2). Me ’täidame Kristuse seadust’ sellega, kui kanname üksteise koormaid, mitte ei jäljenda varisere ega raskenda põhjendamatult oma vendade kandamit.

 3. a) Millised on mõningad käsud, mis kuuluvad Kristuse seaduse hulka? b) Miks oleks vale järeldada, et kristlikul kogudusel ei tohi olla mingeid muid reegleid peale Kristuse otseste käskude?

³ Kristuse seadus hõlmab kõiki Kristuse Jeesuse antud käske — käigu need siis kuulutustöö ja õpetamise kohta, silma puhtana ja selgena hoidmise kohta, selle kohta, et tuleb pingutada, säilitamaks rahu oma ligimesega, või kogudusest ebapuhtuse eemaldamise kohta (Matteuse 5:27—30; 18:15—17; 28:19, 20; Ilmutuse 2:14—16). Tõesti, kristlased on kohustatud täitma kõiki Piibli käske, mis on antud Kristuse järelkäijatele. Ja see pole veel kõik. Jehoova organisatsioon ning kõik kogudused peavad kehtestama vajalikud reeglid ja toimimisviisid selleks, et head korda säilitada (1. Korintlastele 14:33, 40). Kristlased ei saaks ju isegi kokku tulla, kui neil poleks mingeid korraldusi selle kohta, millal, kus ja kuidas neid koosolekuid tuleks pidada! (Heebrealastele 10:24, 25.) Kristuse seaduse täitmine tähendab ka seda, et toimime kooskõlas mõistlike juhtnööridega, mida on andnud need, kellele on organisatsioonis autoriteet antud (Heebrealastele 13:17).

 4. Milline tegutsemapanev jõud on õige kummardamise taga?

⁴ Kuid sellegipoolest ei lase tõelised kristlased oma kummardamisviisil muutuda vaid mõttetuks seaduste süsteemiks. Nad ei teeni Jehoovat vaid sellepärast, et keegi inimene või mingi organisatsioon käsib neil seda teha. Nende kummardamisviisi taga olevaks tegutsemapanevaks jõuks on hoopis armastus. Paulus kirjutas: „Kristuse armastus sunnib meid” (2. Korintlastele 5:14, meie kursiiv). Jeesus käskis oma järelkäijatel üksteist armastada (Johannese 15:12, 13). Ennastohverdav armastus on Kristuse seaduse alus ja see sunnib ehk ajendab tõelisi kristlasi tegutsema kõikjal, nii perekonnas kui ka koguduses. Vaadelgem, kuidas.

Perekonnas

 5. a) Kuidas saavad lapsevanemad täita Kristuse seadust kodus? b) Mida vajavad lapsed oma vanematelt ja milliseid takistusi peavad mõned vanemad ületama, et seda vajadust rahuldada?

⁵ Apostel Paulus kirjutas: „Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust ja on andnud iseenese tema eest” (Efeslastele 5:25). Kui abielumees jäljendab Kristust ja kohtleb oma naist armastusega ning mõistvalt, täidab ta olulist osa Kristuse seadusest. Pealegi osutas Jeesus avalikult kiindumust väikeste laste vastu sellega, et kaisutas neid, pani oma käed nende peale ja õnnistas neid (Markuse 10:16). Lapsevanemad, kes täidavad Kristuse seadust, osutavad samuti oma lastele kiindumust. Tõsi, on vanemaid, kellele tundub, et on raske jäljendada Jeesuse eeskuju selles suhtes. Mõned on juba loomu poolest tagasihoidlikumad. Lapsevanemad, ärge laske taolistel asjadel ennast takistada osutamast oma lastele armastust, mida te nende vastu tunnete! Ei piisa üksnes sellest, kui teie teate, et te oma lapsi armastate. Ka nemad peavad seda teadma. Ja nad ei saa seda teada, kui te ei leia võimalusi oma armastust välja näidata. (Võrdle Markuse 1:11.)

 6. a) Kas lapsed vajavad vanemate kehtestatud reegleid ja miks sa nii vastad? b) Millist koduste reeglite peamist põhjust peavad lapsed mõistma? c) Milliseid ohte võib vältida sellega, kui kodus valitseb Kristuse seadus?

⁶ Samal ajal vajavad lapsed ka piire, mis tähendab seda, et vanemad peavad reeglid kehtestama ja mõnikord neid distsiplineerimise abil maksma panema (Heebrealastele 12:7, 9, 11). Kuid isegi sel juhul tuleb aidata lastel üha selgemalt mõista peamist põhjust, mille pärast need reeglid on kehtestatud: sellepärast, et vanemad armastavad neid. Nad peavad mõistma, et armastus on parim põhjus, mille pärast nad peaksid oma vanematele kuuletuma (Efeslastele 6:1; Koloslastele 3:20; 1. Johannese 5:3). Vahetegemisvõimelise lapsevanema eesmärgiks on õpetada lapsi kasutama oma „juurdlemisvõimet”, et nad õpiksid lõpuks ise häid otsuseid langetama (Roomlastele 12:1, NW; võrdle 1. Korintlastele 13:11). Kuid teisest küljest ei tohiks olla reegleid liiga palju ega distsiplineerimine liiga karm. Paulus ütleb: „Isad, ärge ärritage oma lapsi, et nad ei läheks araks!” (Koloslastele 3:21; Efeslastele 6:4). Kui peres valitseb Kristuse seadus, ei ole seal kohta kontrollimatult vihasele distsiplineerimisele ega solvavale sarkasmile. Sellises kodus tunnevad lapsed ennast turvaliselt ja ülesehitatutena, mitte koormatute ja mahakistutena. (Võrdle Laul 36:8.)

 7. Mil viisil võivad Beeteli kodud olla eeskujuks koduste reeglite kehtestamisel?

⁷ Mõned, kes on külastanud kõikjal maailmas asuvaid Beeteli kodusid, ütlevad, et need on heaks eeskujuks tasakaalukas suhtumises perekondlikesse reeglitesse. Kuigi Beetelites elavad täiskasvanud, toimivad need institutsioonid paljuski perekonna sarnaselt.a Beetelis tehtav on väga mitmetahuline ja sellepärast vajatakse seal üsna palju reegleid — kindlasti rohkem kui tavalises peres. Kuid sellegipoolest püüavad juhtivad vanemad Beeteli kodudes, büroodes ja trükikodades Kristuse seadust rakendada. Nad ei pea oma ülesandeks mitte üksnes töö organiseerimist, vaid ka vaimse kasvu ja ’Jehoova rõõmu’ edendamist oma kaastöötajates (Nehemja 8:10). Sellepärast püüavad nad teha kõike positiivselt ja innustavalt ning pingutavad, et olla mõistlikud (Efeslastele 4:31, 32). Pole siis midagi imestada, et Beeteli peresid tuntakse nende rõõmsa vaimu poolest!

Koguduses

 8. a) Mis peaks olema meie alatine eesmärk koguduses? b) Millistes olukordades on mõned inimesed reegleid küsinud või teha püüdnud?

⁸ Ka koguduses on meie eesmärk üksteist armastuse vaimus üles ehitada (1. Tessalooniklastele 5:11, UT). Seega peaksid kõik kristlased olema hoolikad, et teiste koormat mitte raskemaks teha, hakates peale suruma oma mõtteid sellistes asjades, mida igaüks võib ise otsustada. Mõnikord kirjutavad inimesed Vahitorni ühingule ja küsivad reegleid näiteks selle kohta, kuidas nad peaksid suhtuma mingitesse filmidesse, raamatutesse ja isegi mänguasjadesse. Kuid ühingul ei ole õigust selliseid asju kontrollida ja nende suhtes kohtuotsuseid langetada. Enamikul juhtudel on siin tegemist asjadega, mille kohta iga inimene või perekonnapea peaks ise langetama otsuse, ajendatuna armastusest Piibli põhimõtete vastu. Teised kalduvad ühingu soovitustest ja juhtnööridest reegleid tegema. Näiteks oli 1996. aasta 15. märtsi „Vahitornis” suurepärane artikkel, mis innustas vanemaid, et nad korraldaksid koguduseliikmete juurde regulaarselt karjasekülastusi. Kas selle eesmärgiks oli reeglite kehtestamine? Ei. Kuigi neile, kes antud soovitusi järgida suudavad, on sellest palju kasu, ei ole mõned vanemad võimelised seda tegema. Sama lugu on ka artikliga „Lugejate küsimusi”, mis ilmus „Vahitorni” 1995. aasta 1. aprillikuu numbris, kus hoiatati, et ristimistoimingu väärikust kahandab see, kui minnakse äärmustesse näiteks metsiku pidutsemise või võiduka žestikuleerimisega. Mõned aga on selle küpse nõuande äärmusse viinud ja teinud koguni sellise reegli, et ristimise puhul on vale saata innustavat kaarti!

 9. Miks on tähtis, et me hoiduksime olemast üksteise suhtes liiga kriitilised ja kohtumõistjalikud?

⁹ Mõtle ka sellele: et meie seas võiks valitseda „täiuslik vabaduse seadus”, tuleb meil tunnustada seda, et kõigi kristlaste südametunnistus ei ole täpselt ühesugune (Jakoobuse 1:25, UT). Kas me peaksime tüli tegema sellest, kui inimesed teevad ise otsuseid, mis ei ole vastuolus Pühakirja põhimõtetega? Ei. Meie selline teguviis põhjutaks lahkmeelt (1. Korintlastele 1:10). Kui Paulus hoiatas meid kaaskristlase üle kohtumõistmise eest, ütles ta: „Tema seisab või langeb iseenese isandale. Aga tema jääb seisma, sest Jumal võib teda püsti hoida” (Roomlastele 14:4). Me riskime Jumalale meelepaha valmistamisega, kui kritiseerime üksteist selliste asjade pärast, mis tuleks igaühe südametunnistuse hooleks jätta (Jakoobuse 4:10—12).

10. Kes on määratud kogudust valvama ja kuidas me peaksime neid toetama?

¹⁰ Pidagem meeles ka seda, et vanemate ülesandeks on Jumala karja valvamine (Apostlite teod 20:28). Nad on selleks, et aidata. Me võime julgelt pöörduda nende poole nõuande saamiseks, sest nad on Piibli uurijad ja nad teavad, mida Vahitorni ühingu kirjanduses on käsitletud. Kui vanemad märkavad käitumist, mis võib tõenäoliselt viia Pühakirja põhimõtete rikkumiseni, annavad nad kartmatult vajalikku nõu (Galaatlastele 6:1). Koguduseliikmed täidavad Kristuse seadust, tehes koostööd kallite karjastega, kes neid juhatavad (Heebrealastele 13:7).

Kogudusevanemad rakendavad Kristuse seadust

11. Kuidas rakendavad vanemad Kristuse seadust koguduses?

¹¹ Vanemad on innukalt valmis koguduses Kristuse seadust täitma. Nad näitavad üles initsiatiivi hea sõnumi kuulutamisel, õpetavad Piibli põhjal eesmärgiga südameid puudutada ning räägivad armastavate ja hellade karjastena „masendunud hingedega” (1. Tessalooniklastele 5:14, NW). Nad hoiduvad ebakristlikest hoiakutest, mis valitsevad nii paljudes ristiusumaailma religioonides. On tõsi, et see maailm laostub kiiresti, ja Pauluse sarnaselt võivad kogudusevanemad olla karja pärast mures, kuid nad säilitavad probleemidega tegeldes tasakaalu (2. Korintlastele 11:28).

12. Kuidas võiks vanem toimida sel puhul, kui mõni kristlane pöördub tema poole abi saamiseks?

¹² Näiteks soovib ehk mõni kristlane pidada nõu kogudusevanemaga mingi tähtsa asja üle, millest Piiblis otseselt ei räägita või mis nõuab mitme kristliku põhimõtte tasakaalukat rakendamist. Võib-olla pakuti talle töö juures ametikõrgendust, millega kaasneb suurem palk, kuid ka suurem vastutus. Või esitab ehk uskmatu isa noorele kristlasele nõudmisi, mis võivad mõjutada tema teenistust. Sellistes olukordades hoidub vanem omaenda arvamust esitamast. Selle asemel avab ta hoopis Piibli ja aitab inimesel arutleda asjakohaste põhimõtete üle. Kui võimalik, võib ta kasutada „Vahitorni ühingu väljaannete registrit” („Watch Tower Publications Index”), et leida üles seda, mida „ustav ja mõistlik ori” on sel teemal öelnud „Vahitorni” ja muude väljaannete lehekülgedel (Matteuse 24:45, NW). Aga mis saab siis, kui kristlane teeb pärast seda otsuse, mis ei tundu vanemale mõistlik? Kui kristlane oma otsusega Piibli põhimõtteid ega seadusi otseselt ei riku, märkab ta, et kogudusevanem tunnustab tema õigust selline otsus langetada, kuna vanem teab, et „igaüks kannab omaenda kandamit” (NW). Kuid kristlane peaks meeles pidama, et „mis inimene külvab, seda ta ka lõikab” (Galaatlastele 6:5, 7).

13. Miks aitavad kogudusevanemad teistel arutleda, selle asemel et anda küsimustele otseseid vastuseid või esitada omaenda arvamust?

¹³ Miks tegutseb kogenud kogudusevanem sel viisil? Vähemalt kahel põhjusel. Esiteks ütles Paulus ühe koguduse liikmetele, et ta ei ole ’valitseja nende usu üle’ (2. Korintlastele 1:24). Vanem, kes aitab oma vennal Pühakirja põhjal arutleda ja ise teadliku otsuse langetada, jäljendab Pauluse suhtumist. Ta mõistab, et tema autoriteedil on piirid, nii nagu ka Jeesus mõistis, et tema autoriteedil on piirid (Luuka 12:13, 14; Juuda 9). Samal ajal on vanemad valmis andma kasulikke, isegi jõulisi Pühakirjal põhinevaid nõuandeid, kui need vajalikud on. Teiseks ta õpetab oma kaaskristlast. Apostel Paulus ütles: „Täisealiste jaoks on tahke roog, nende jaoks, kelle meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel” (Heebrealastele 5:14). Järelikult, et kasvada küpsuseni, tuleb meil kasutada omaenda tajumisvõimet, selle asemel et toetuda alati kellelegi teisele, kes meile ette ütleks, mida teha. Vanem, kes näitab oma kaaskristlasele, kuidas Pühakirja põhjal arutleda, aitab tal sel viisil edeneda.

14. Kuidas saavad küpsed kristlased näidata, et nad usaldavad Jehoovat?

¹⁴ Me võime uskuda, et Jehoova Jumal mõjutab oma püha vaimu kaudu oma tõeliste kummardajate südant. Seega puudutavad küpsed kristlased oma vendade südant, paludes neid nii, nagu apostel Paulus seda tegi (2. Korintlastele 8:8; 10:1, UT; Fileemonile 8, 9). Paulus teadis, et mitte õiglased inimesed, vaid eelkõige just ebaõiglased on need, kelle vaoshoidmiseks on vaja üksikasjalikke seadusi (1. Timoteosele 1:9). Ta näitas, et usub oma vendadesse, mitte ei suhtu neisse kahtlustavalt ega usaldamatusega. Ühele kogudusele kirjutas ta: „Me oleme ju Issandas veendunud teie suhtes” (2. Tessalooniklastele 3:4, UT). Pauluse usust, usaldusest ja veendumusest oli nende kristlaste tegutsema ajendamiseks kindlasti palju kasu. Tänapäeval on vanematel ja reisivatel ülevaatajatel sarnased eesmärgid. Kui suureks kosutuseks need ustavad mehed küll on, kui nad karjatavad armastavalt Jumala karja! (Jesaja 32:1, 2; 1. Peetruse 5:1—3.)

Ela Kristuse seaduse järgi

15. Millised on mõned küsimused, mida me võime endale esitada, et näha, kas me rakendame Kristuse seadust oma suhetes vendadega?

¹⁵ Meil kõigil on vaja iseennast korrapäraselt läbi uurida, et näha, kas me elame Kristuse seaduse järgi ja edendame seda (2. Korintlastele 13:5). Tõesti, meile kõigile võib see kasuks tulla, kui me küsime: „Kas mina olen ülesehitav või kriitiline? Kas ma olen tasakaalukas või äärmuslik? Kas ma näitan, et hoolin teistest või nõuan taga omaenda õigusi?” Kindlasti ei püüa kristlane oma vennale ette kirjutada, milliseid samme see peaks või ei peaks astuma sellistes asjades, millest Piiblis otseselt ei räägita (Roomlastele 12:1; 1. Korintlastele 4:6).

16. Kuidas me saame aidata neid, kes suhtuvad endasse negatiivselt, et sel viisil täita ühte Kristuse seaduse tähtsat aspekti?

¹⁶ Neil kriitilistel aegadel on meil tähtis otsida võimalusi üksteise julgustamiseks (Heebrealastele 10:24, 25, UT; võrdle Matteuse 7:1—5). Kui me vaatame oma vendi ja õdesid, kas ei tähenda nende head omadused meile palju rohkem kui nende nõrkused? Jehoovale on igaüks meist väärtuslik. Kuid õnnetuseks ei mõtle mitte kõik sel viisil, ja seda ka mitte iseenda suhtes. Paljud kalduvad nägema ainult oma eksimusi ja puudusi. Et selliseid inimesi — ja teisigi — julgustada, kas võiksime püüda rääkida ühe või kahe inimesega igal koosolekul ning öelda neile, miks me hindame nende kohalolekut ja seda tähtsat osa, mis nad annavad koguduse heaks? Milline rõõm on küll sel viisil nende koormat kergendada ja sellega Kristuse seadust täita! (Galaatlastele 6:2, UT.)

Kristuse seadus toimib!

17. Millistel eri viisidel näed sa Kristuse seadust toimimas oma koguduses?

¹⁷ Kristuse seadus toimib kristlikus koguduses. Me näeme seda iga päev — siis, kui meie tunnistajatest kaaslased kuulutavad innukalt head sõnumit; kui nad lohutavad ja julgustavad üksteist; kui nad teevad pingutusi, et väga suurtest raskustest hoolimata Jehoovat teenida; kui lapsevanemad püüavad kasvatada üles lapsi nii, et need armastaksid Jehoovat rõõmsa südamega; kui ülevaatajad õpetavad Jumala Sõna armastusega ja südamlikult, ergutades karja, et see teeniks Jehoovat leegitseva innuga igavesti (Matteuse 28:19, 20; 1. Tessalooniklastele 5:11, 14). Kuidas Jehoova süda küll rõõmustab, kui me igaüks rakendame Kristuse seadust omaenda elus! (Õpetussõnad 23:15.) Ta soovib, et kõik, kes armastavad tema täiuslikku seadust, elaksid igavesti. Tulevases paradiisis me saame näha seda, kui inimkond on täiuslik, kui pole enam seaduserikkujaid ja kui kõik meie südame soovid on kontrolli all. Milline hiilgav tasu on see küll selle eest, kui me elame Kristuse seaduse järgi!

[Allmärkus]

Mida sa arvad?

◻ Miks pole ristiusumaailm saanud aru Kristuse seaduse mõttest?

◻ Kuidas me võime Kristuse seadust perekonnas rakendada?

◻ Millest me peame hoiduma ja mida me peame tegema, kui tahame Kristuse seadust rakendada koguduses?

◻ Kuidas saavad kogudusevanemad täita Kristuse seadust, kui nad tegelevad kogudusega?

[Pilt lk 23]

Sinu laps tunneb suurt vajadust armastuse järele

[Pilt lk 24]

Kui kosutavad on küll meie armastavad karjased!