Olge „hellasüdamelised üksteise vastu”
„Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu.” (ROOMLASTELE 12:10)
1., 2. Millised suhted olid vendadega ühel tänapäevasel misjonäril ja apostel Paulusel?
DON sai 43 aasta pikkuse misjoniteenistuse jooksul Kaug-Idas tuntuks oma südamesoojuse poolest. Kui tema eluõhtu raske haiguse tõttu kätte jõudis, sõitsid mõned tema endised piibliõpilased tuhandeid kilomeetreid, et öelda talle haigevoodi ääres korea keeles: „Kamsahamnida, kamsahamnida!”, mis tähendab ’tänan, tänan’. Doni hellus oli puudutanud nende südant.
2 Doni kogemus pole midagi ainulaadset. Näiteks 1. sajandil väljendas apostel Paulus oma sügavat kiindumust nende vastu, keda ta teenis. Paulus oli ennastohverdav. Ta oli küll kindlate põhimõtetega, kuid samas oli ta ka leebe ja hoolitsev „nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi”. Ta kirjutas Tessaloonika kogudusele: „Nõnda meie, teid ihaldades [„hellusest teie vastu”, P 1997], olime valmis teile andma mitte ainult Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud.” (1. Tessalooniklastele 2:7, 8.) Kui Paulus ütles hiljem Efesose vendadele, et nad ei näe teda enam, „puhkesid kõik valjusti nutma ja hakkasid Paulusel ümber kaela ja andsid temale suud” (Apostlite teod 20:25, 37). On selge, et Paulust ja tema vendi ühendas midagi rohkemat kui vaid sama usk. Nad olid üksteise vastu hellasüdamelised.
Armastuse eri tahud
3. Millised omadused on seotud armastusega?
3 Pühakirjas on hellasüdamelisus, osavõtlikkus ja kaastunne tihedalt seotud üllaima kristliku omadusega – armastusega (1. Tessalooniklastele 2:8, P 1997; 2. Peetruse 1:7). Kõik need Jumalale meelepärased omadused tasakaalustavad ja täiendavad üksteist. Need on nagu kauni teemandi eri tahud. Sellised omadused ei tee kristlasi lähedasemaks mitte ainult üksteisega, vaid ka meie taevase Isaga. Seepärast innustas apostel Paulus oma usukaaslasi: „Armastus ärgu olgu silmakirjalik. ... Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu” (Roomlastele 12:9, 10).
4. Mida tähendab kreeka sõna, mille tõlkevasteks on „hellasüdamelised”?
4 Pauluse kasutatud kreeka sõna, mille tõlkevasteks on „hellasüdamelised”, koosneb kahest osast – üks tähendab ’sõprust’ ja teine ’loomupärast kiindumust’. Ühe piibliõpetlase selgituse kohaselt viitab see sellele, et kristlased „tunneb ära sügavast kiindumusest, mis iseloomustab armastavat, ühteliidetud ja üksteist toetavat perekonda”. Kas ka sinul on sellised tunded oma kristlike vendade ja õdede vastu? Kristlikus koguduses peaks valitsema südamlik õhkkond – sugulustunne (Galaatlastele 6:10). Eestikeelse Piibli 1940. aasta väljaandes on tõlgitud Roomlastele 12:10 järgmiselt: „Armastage üksteist hellasti kui vennad.” Tõepoolest, kristlastevaheline armastus ei põhine vaid mõistusel ja kohusetundel. Meil peaks olema „teesklematu vennalik armastus” ja meil tuleb armastada üksteist „innukalt ja südamest” (1. Peetruse 1:22).
Meid „on Jumal õpetanud armastama üksteist”
5., 6. a) Kuidas on Jehoova õpetanud rahvusvaheliste konventide kaudu oma rahvast kristlikku kiindumust väljendama? b) Miks muutuvad suhted vendade vahel aja jooksul üha tugevamaks?
5 Ehkki selles maailmas „jaheneb paljude armastus”, õpetab Jehoova tänapäeval oma rahvast „armastama üksteist” (Matteuse 24:12; 1. Tessalooniklastele 4:9). Jehoova tunnistajate rahvusvahelised konvendid on heaks võimaluseks sellise õpetuse saamisel. Nendel konventidel kohtuvad kohalikud tunnistajad kaugetest maadest tulnud vendadega, kusjuures paljud pakuvad välisdelegaatidele majutust. Ühele hiljutisele konvendile tulid mõned delegaadid sellistest maadest, kus inimesed tavaliselt ei näita oma emotsioone välja. „Kui külalised saabusid, olid nad väga kartlikud ja ujedad,” jutustab üks majutusosakonnas teeninud kristlane. „Ent vaid kuus päeva hiljem, kui tuli aeg hüvasti jätta, embasid nad oma vastuvõtjaid ja nutsid. Neid ümbritses kristlik armastus, mida nad kunagi ei unusta.” Kui vennad on üksteise vastu külalislahked, tekitamata probleemi kellegi päritolust, siis toob see esile parimad omadused nii külalistes kui ka võõrustajates (Roomlastele 12:13).
6 Sellised konvendikogemused on vaimustavad, kuid veelgi lähedasemad suhted tekivad kristlaste vahel siis, kui nad teenivad Jehoovat üheskoos pikemat aega. Kui tunneme vendi hästi, hakkame rohkem hindama nende armsaid omadusi – ausust, usaldusväärsust, lojaalsust, lahkust, heldekäelisust, vastutulelikkust, kaastundlikkust ja omakasupüüdmatust (Laul 15:3–5; Õpetussõnad 19:22). Mark, kes teenis misjonärina Ida-Aafrikas, ütles: „Koos vendadega õlg õla kõrval töötamine kujundab äärmiselt tugevad suhted.”
7. Mida meil on vaja teha, et tunda koguduses rõõmu kristlikust kiindumusest?
7 Kui koguduseliikmed tahavad omavahel selliseid suhteid luua ja säilitada, peavad nad üksteise ligi hoidma. Korrapäraselt kristlikel koosolekutel käies tugevneb meie poolehoid vendade ja õdede vastu. Kui tuleme koosolekutele, suhtleme teistega enne ja pärast programmi ning osaleme koosolekul, siis kõige sellega me julgustame ja õhutame üksteist „armastusele ja headele tegudele”. (Heebrealastele 10:24, 25.) Üks kogudusevanem USA-st meenutab: „Mõtlen heldimusega tagasi ajale, mil olin laps. Meie pere oli alati viimaste seas, kes kuningriigisaalist lahkus, sest tundsime rõõmu sõbralikust ja sisukast suhtlemisest.”
Kas sa peaksid „avardama” oma südant?
8. a) Mida Paulus silmas pidas, kui ta õhutas kristlasi „avardama” oma südant? b) Mida me saame teha, et koguduseliikmete vahel kiindumustunne kasvaks?
8 Kui soovime sellist kiindumust täiel määral väljendada, tuleb meil „avardada” oma südant. Apostel Paulus kirjutas Korintose kogudusele: „Meie süda on avardunud; meie sees ei ole teil kitsas.” Paulus innustas, et nemadki oma südant avardaksid. (2. Korintlastele 6:11–13.) Kas ka sina võiksid oma südant avardada ja rohkem kiindumust osutada? Pole vaja oodata, et teised algatust teeksid. Oma kirjas roomlastele seostas Paulus vajaduse hellasüdamelisuse järele järgmise nõuandega: „Vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!” (Roomlastele 12:10). Teisi austada saab näiteks nii, kui minna koosolekutel neid tervitama. Samuti võid sa näidata üles initsiatiivi, kui kutsud teisi kuulutama või teed ettepaneku ühiselt koosolekuks valmistuda. Selline suhtumine aitab helladel tunnetel kasvada.
9. Mida on mõned ette võtnud, et saada kaaskristlastega paremateks sõpradeks? (Too ka kohalikke näiteid.)
9 Koguduse perekonnad ja üksikud liikmed saavad „avarduda” sel viisil, et külastavad üksteist. Nad võivad üheskoos kergelt einestada ja midagi kosutavat teha. (Luuka 10:42; 14:12–14.) Hakop korraldab mõnikord väikseid piknikke. Ta sõnab: „Kutsun erinevas vanuses inimesi ja ka üksikvanemaid. Kõik lähevad koju heade mälestustega ja tunnevad, et on teistega lähedasemaks saanud.” Me ei peaks kristlastena püüdma olla lihtsalt usukaaslased, vaid ka tõelised sõbrad (3. Johannese 14, 15).
10. Mida me saame teha, kui meil on teravad suhted mõne kaasteenijaga?
10 Mõnikord on aga inimeste ebatäiuslikkuse tõttu raske sõprussuhteid ja kiindumust arendada. Mida siis teha? Esiteks võiksime palvetada selle nimel, et meil oleks vendadega head suhted. Jumal soovib, et tema teenijad omavahel hästi läbi saaksid ja ta vastab sellistele siirastele palvetele (1. Johannese 4:20, 21; 5:14, 15). Me peaksime ka tegutsema kooskõlas oma palvetega. Ida-Aafrikas teeniv reisiv ülevaataja Ric meenutab üht venda, kellega tal oli tema karmi isiksuse tõttu raske läbi saada. Ta selgitab: „Selle asemel et seda venda vältida, püüdsin teda paremini tundma õppida. Tuli välja, et tema isa oli olnud range distsipliininõudja. Kui ma mõistsin tema pingutusi minevikuraskuste ületamisel ja nägin, kui häid edusamme ta on tegelikult teinud, hakkasin teda lausa imetlema. Meist said head sõbrad.” (1. Peetruse 4:8.)
Väljenda oma tundeid!
11. a) Mida on vaja teha, et koguduseliikmed üksteisesse tugevamini kiinduksid? b) Kuidas võib oma tunnete mitteväljendamine vaimset kahju tuua?
11 Tänapäeval elavad paljud inimesed oma elu ära nii, et neil pole olnud ühtki lähedast sõpra. See on kurb. Midagi sellist ei tohiks juhtuda kristlikus koguduses. Tõeline vennaarmastus ei seisne viisakates vestlustes ja peentes kommetes, samuti ei tähenda see oma emotsioonide liialdatud demonstreerimist. Me peaksime soovima oma tundeid väljendada, nagu Paulus väljendas korintlastele, ja me peaksime oma usukaaslaste heaolust tõeliselt huvitatud olema. Kõik pole küll loomu poolest seltsivad või jutukad, kuid liigne endasse tõmbumine võib olla kahjulik. Piibel hoiatab: „Kes enda eraldab, otsib, mida ta himustab; kõige taibu vastu paisutab ta tüli” (Õpetussõnad 18:1, P 1940).
12. Miks on vaja head suhtlemist, et koguduses tekiksid lähedased suhted?
12 Tõelise sõpruse aluseks on aus suhtlemine (Johannese 15:15). Me kõik vajame sõpru, kellele usaldada oma salajasimaid mõtteid ja tundeid. Ja mida paremini me üksteist tunneme, seda kergem on meil märgata üksteise vajadusi. Kui me sel viisil teiste vastu huvi tunneme, on kogudus südamlikum ja me kogeme Jeesuse sõnade tõepärasust: „Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35; Filiplastele 2:1–4).
13. Mida me saame teha, et oma vendade vastu kiindumust väljendada?
13 Selleks et meie kiindumus parimat kasu tooks, on vaja seda väljendada (Õpetussõnad 27:5). Kui meie kiindumus on ehtne, siis tõenäoliselt on seda näha ka meie näoilmes ning see võib ajendada teisi samaga vastama. „Silmade särast rõõmustub süda,” kirjutas üks tark mees (Õpetussõnad 15:30). Ka läbimõeldud teod edendavad hella kiindumust. Tõelist kiindumust ei saa küll osta, kuid südamest tehtud kingitus võib olla väga tähendusrikas. Väike kaart, kiri või „õigel ajal räägitud sõnad” – kõik sellised asjad võivad meie sügavat kiindumust väljendada (Õpetussõnad 25:11; 27:9). Kui oleme kellegagi sõbraks saanud, tuleb meil neid suhteid ka hoida, ilmutades edasi omakasupüüdmatut kiindumust. Eriti hädaajal tahame oma sõpradele toeks olla. Piibel ütleb: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” (Õpetussõnad 17:17).
14. Mida me võime teha, kui paistab, et mõni kristlane ei vasta meie kiindumusele?
14 Realistlikult võttes ei saa me eeldada, et meil tekivad lähedased suhted kõigi koguduseliikmetega. Loomulikult on ühed inimesed lähedasemad kui teised. Kui sulle paistab, et mõni kristlane pole sinuga piisavalt sõbralik, siis ära tee kiiresti järeldust, et sinul või temal on midagi viga. Ja ära püüa talle lähedasi suhteid peale suruda. Kui oled tema vastu siiski sõbralik, saate ehk tulevikus teineteisega lähedasemaks.
„Mul on hea meel [sinust]”
15. Kuidas mõjub inimestele kiitus või selle puudumine?
15 Jeesus oli ilmselt väga rõõmus, kui tema ristimise ajal kostusid taevast sõnad: „Sina oled mu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Markuse 1:11). See tunnustus arvatavasti tugevdas Jeesuse veendumust, et Isa on temasse kiindunud (Johannese 5:20). Kahjuks ei kuule mõningad mitte kunagi sellist kiitust inimestelt, keda nad austavad ja armastavad. „Paljudel minusarnastel noortel pole peres kedagi, kes nende kristlikke põhimõtteid tunnustaksid,” sõnab Ann. „Kodus me kuuleme vaid kriitikat. See kurvastab väga.” Koguduse osaks saades tunnevad need noored aga toetava ja hoolitseva vaimse pere soojust, sest nad leiavad endale usukaaslaste seast vaimsed isad ja emad, vennad ja õed (Markuse 10:29, 30; Galaatlastele 6:10).
16. Miks pole hea teistesse kriitiliselt suhtuda?
16 Mõnes kultuuris on kombeks, et lapsevanemad, eakamad inimesed ja õpetajad kiidavad noori südamest haruharva, arvates, et kiitus võib nad enesega liiga rahulolevaks või uhkeks teha. Selline mõtteviis võib mõjutada isegi kristlikke perekondi ja kogudust. Kõne või millegi muu eest kiites ütlevad nad võib-olla midagi sellist: „See oli küll hea, aga sa suudaksid veel paremini.” Nad võivad ka mingil muul moel vihjata, et pole noortega päris rahul. Paljud arvavad, et nii tehes innustavad nad noori oma võimeid täiel määral kasutama. Ent sellisel suhtumisel on tihti vastupidine tulemus, sest noored võivad eemale tõmbuda ja tunda, et nende saavutused pole kunagi piisavalt head.
17. Miks me peaksime otsima võimalusi teiste kiitmiseks?
17 Kiitussõnu ei peaks aga jagama ainult sissejuhatuseks nõuandele. Siiras kiitus kasvatab hella kiindumust perekonnas ja koguduses, julgustades nooremaid otsima nõu kogenud vendadelt ja õdedelt. Selle asemel et lasta kultuuril dikteerida seda, kuidas me teisi kohtleme, „riietugem uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse”. Kiitkem teisi, nagu Jehoova seda teeb. (Efeslastele 4:24.)
18. a) Kuidas peaksite teie, noored, suhtuma vanemate kristlaste nõuannetesse? b) Miks mõtlevad vanemad kristlased hoolega sellele, kuidas nad nõu annavad?
18 Teisalt, noored, ärge järeldage, et kui vanemad kristlased teid parandavad või teile nõu annavad, siis see tähendab, et nad ei salli teid (Koguja 7:9). Otse vastupidi! Neid ajendab seda tegema mure teie pärast ja sügav kiindumus teie vastu. Miks nad muidu teeksid pingutusi sellisel teemal rääkimiseks? Kuna on teada, millist mõju sõnad võivad avaldada, siis vanemad kristlased ja eriti just kogudusevanemad võtavad enne nõu andmist tihti aega mõtisklemiseks ja palvetamiseks, sest nad tahavad teha ainult head (1. Peetruse 5:5).
Jehoova on „väga hell kiindumuses”
19. Miks võivad need, kes on kogenud pettumusi, Jehoovalt tuge otsida?
19 Ebameeldivad kogemused on jätnud kellelegi võib-olla tunde, et kiindumuse väljendamine toob kaasa ainult pettumusi. On vaja julgust ja tugevat usku, et uuesti oma süda teistele avada ja enda tunnetest rääkida. Sellised inimesed ei tohiks aga kunagi unustada, et Jehoova „ei ole kaugel mitte ühestki meist”. Ta kutsub meid enda ligi. (Apostlite teod 17:27; Jakoobuse 4:8.) Ta ka mõistab meie kartust saada haiget ning ta lubab meie kõrval seista ja meid aidata. Laulukirjutaja Taavet kinnitab: „Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim!” (Laul 34:19.)
20., 21. a) Kust me teame, et meil võivad Jehoovaga lähedased suhted olla? b) Mida meil on vaja teha, et Jehoovaga lähedased olla?
20 Lähedane sõprus Jehoovaga on tähtsaim suhe, mida me võime arendada. Ent kas selline sõprus on tõesti võimalik? On küll. Piiblis on näiteid selle kohta, kuidas õiglased mehed ja naised olid meie taevase Isaga väga lähedastes suhetes. Nende südamlikud sõnad on kirja pandud ning need veenavad meid, et meiegi võime Jehoovaga lähedaseks saada. (Laul 23, 34, 139; Johannese 16:27; Roomlastele 15:4.)
21 Jehoova nõuded neile, kes tahavad temaga lähedaseks saada, on jõukohased kõigile. „Jehoova! Kes võib tulla külaliseks su telki?” küsis Taavet. „See, kes elab laitmatult, teeb õigust ja räägib tõtt oma südamest.” (Laul 15:1, 2; 25:14, UM.) Kui näeme, et Jumala teenimine kannab head vilja ja tagab meile tema juhatuse ja kaitse, siis hakkame mõistma, et „Issand on väga halastav [„väga hell kiindumuses”, UM]” (Jakoobuse 5:11).
22. Milliseid suhteid soovib Jehoova oma teenijate vahel näha?
22 Me oleme õnnelikud, et Jehoova soovib olla ebatäiuslike inimestega lähedastes suhetes. Kas ei peaks me siis ka üksteise vastu hellasüdamelised olema? Jehoova abiga võib igaüks meist anda oma osa hella kiindumuse arendamiseks ja tunda ka ise rõõmu sellest omadusest, mis iseloomustab meie kristlikku vennaskonda. Jumala Kuningriigi alluvuses saab igaüks siin maa peal sellist kiindumust igavesti tunda.
Kas sa oskad selgitada?
• Milline peaks olema kristliku koguduse õhkkond?
• Kuidas võib igaüks aidata kaasa sellele, et koguduses oleks rohkem hellasüdamelisust?
• Kuidas edendab siiras kiitus kristlikku kiindumust?
• Kuidas Jehoova hell kiindumus meid toetab ja hoiab?
[Pilt lk 15]
Kristlastevaheline armastus on rohkem kui vaid kohusetunne
[Pildid lk 16, 17]
Kas sa saaksid „avardada” oma südant?
[Pilt lk 18]
Kas sa oled kriitiline või julgustav?