Kas sa võid olla õnnelik, kui sul on palju teha?
ENAMIK meist elab väga hõivatud ja tihtipeale palavikulist elu. Nüüdisaegse elu järeleandmatu surve nõuab, et lihtsalt eluga sammu pidamiseks on meil vaja jätkuvaid pingutusi. Abielumehed ja isad peavad vastu võtma surve, mis tuleb nende kohustustest perekonna, tööandja ja teiste ees. Abielunaised ja emad peavad hoolitsema oma perede koduste vajaduste eest ja tihti tegema ka ilmalikku tööd. Noored on samuti surve all, hoolitsedes teatud kohustuste ees perekonnas ja omandades haridust, mis valmistab neid ette täitma ühiskonnas kasulikku osa.
Aga kuidas on nendega meist, kes on pühendanud oma elu Jehoova Jumalale ja on tema ristitud tunnistajad? Lisaks kõigele muule, mida meilt nõutakse, on meil apostel Pauluse järgnev manitsus: „Mu armsad vennad, olge kindlad, vankumatud ja ikka innukad [„olgu teil alati küllalt teha”, NW] Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu!” (1. Korintlastele 15:58) Jah, paljud lisakohustused on osa tõelise kummardamise nõuetest. Kuidas me võime kõik need kohustused täita ja säilitada meelerahu ning õnnelik väljavaade?
Saavutused toovad õnne
Õnn — heaolu ja rahuloleku tunne — on tihedalt seotud elukohustuste eest hoolitsemisel saavutatud eduga. Kui oleme võimelised oma igapäevased kohustused mõistlikult tõhusal viisil täitma, toob asjade õigeaegne ja korralik tegemine meile rahuldustunde, et oleme midagi saavutanud. Nii see peakski olema ja tulemus aitab meie õnnele kaasa.
Jehoova Jumal ei ole kunagi tahtnud, et meie kohustused peaksid olema rõhuvaks koormaks. Selle asemel on alati olnud tema sooviks, et ’oleksime rõõmsad ja naudiksime elu’. (Koguja 3:12, 13) Kui oleme oma töös õnnelikud, siis on see tavaliselt tulemusrikas. Me oleme valmis laskma end juhendada ja saame teistega rahumeelselt läbi. Aga kui oleme õnnetud, siis saab töö meile orjuseks — millekski monotoonseks, tüütavaks, isegi emotsionaalselt koormavaks. See teeb tööharjumused ebaproduktiivseteks ja meelelaadi negatiivseks. Elust saab igapäevane heitlus täita meile pandud kohustused. Aga kui me leiame tee, kuidas jääda õnnelikuks selles, mida me teeme, siis on meil suurem tõenäosus kogeda tasuvat ja teguderohket eluviisi.
Ole tasakaalukas
Kui tahame olla õnnelikud, kuigi meil on palju tööd, siis peame olema tasakaalukad. Ja mis on tasakaalukus? See on „meele- ja tundestabiilsus”. Tasakaalukas inimene püüab olla korralik oma tegemistes. Ta plaanitseb ette, hoidub viivitamisest ja on harjumustes mõõdukas. Ta ilmutab enesevalitsemist toidu, joogi, puhkuse, hobide ja meelelahutuse suhtes. Tegelikult ta ilmutab „enesevalitsemist kõigis asjus”! — 1. Korintlastele 9:24—27, NW; võrdle Tiitusele 2:2.
Kristliku tasakaalu säilitamisel mängib otsustavat osa palve. Jehoova sulane võib paluda Jumala püha vaimu ja oma taevase Isa abi vaimu viljade kasvatamiseks, mille hulka kuulub ka enesevalitsemine. (Luuka 11:13; Galaatlastele 5:22, 23, NW) Kristlane peaks pöörduma palves Jumala poole eriti siis, kui ta on ahistatud katsetest, mis ähvardavad tema tasakaalu. „Veereta Jehoova peale oma tee ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!” ütles laulik Taavet. (Laul 37:5) Meil võib vahel tarvis olla paluda anuvalt, nagu seda tegi Taavet: „Oh Jumal, tõtta mu juurde! Sina oled mu abi ja mu päästja! Jehoova, ära viivita!” (Laul 70:6) Ära kunagi unusta, et palve kaudu on võimalik säilitada tasakaalu ja nautida ’Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest ja see hoiab meie südameid ja mõtteid’. — Filiplastele 4:6, 7.
Tasakaalukal kristlasel on terve mõistus, sest ta loodab kindlalt Jehoovale ja naudib Jumala rahu. (Tiitusele 2:11, 12) See tuleneb Piibli põhimõtete heast mõistmisest ja nende rakendamisest oma elus. Selline inimene ei ole silmakirjalik ega kohtumõistmisega kiirustav. Mõistlikkus hoiab teda olemast põikpäine või jonnakas. Ta säilitab tagasihoidliku vaate endast ja oma võimetest ning see teeb ta võimeliseks teistega koos töötama. (Miika 6:8) On huvitav, et omadused, mis aitavad inimesel olla tasakaalukas, on ka nende omaduste hulgas, mida nõutakse neilt, kes on määratud teenima ülevaatajatena kristlikus koguduses. — 1. Timoteosele 3:2, 3.
Me võime oma õnnele palju juurde lisada, püüdes oma igapäevastes tegemistes tasakaalukamad olla. Hea tasakaaluga seotud omaduste ilmutamise läbi saame oma vajalikud asjad tehtud ilma tõsise füüsilise või emotsionaalse pingeta. Meie elustiil peegeldab suuremat stabiilsust ja me suudame rohkem saavutada. Teised tunnevad suuremat mõnu meie seltsingust ja meie kogeme suuremat rahulolu ning rõõmu. Aga millised on mõned praktilised tegutsemisviisid tasakaalu säilitamiseks?
Praktilised tegutsemisviisid tasakaalu säilitamiseks
Selleks, et säilitada tasakaalu, peaksime püüdma olla täpsed ja organiseeritud oma isiklike asjade ajamisel. Me vajame etteplaneerimist ja peame asjade eest hoolitsema korralikult ning süstematiseeritult. Need, kellel jääb puudu heast organiseeritusest ja kes kalduvad toimetusi edasi lükkama, teevad oma elu suurema pinge ja ärevusega keerukamaks. Edu selles eluvaldkonnas aitab meil tunda, et suudame olukorda juhtida, selle asemel et tunneksime end pidevalt olukordade abitu ohvrina.
Me ei peaks püüdma teha kõike ise. Need, kes pole nõus vastu võtma teiste abi, maksavad tihti kurnatuse ja nurjumiste kõrget hinda. On mitmeid töid, mida võiks teiste hoolde jätta. Seepärast on tark kasutada ära nende võimeid, kes on valmis pakkuma oma abistavat kätt. Lisaks meie endi koorma kergemaks muutumisele võib see julgustada ka neid, kes soovivad olla meile lähedasemad.
On ebatark võrrelda end nendega, kes võib-olla on suutelised enamaks. Püüe olla nende sarnane, kes saavutavad ilmselt rohkem, kui meie suudame, teeb araks ja paneb meid tundma ennast halva ning väärtusetuna. Selline mõtlemine on hävitav, meie meelekindlust ja eneseusaldust õõnestav. „Igaüks katsugu läbi oma töö,” kirjutas Paulus, „ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele [„võrreldes teisega”, NW].” (Galaatlastele 6:4) Pea meeles, et kõige väärtuslikum tööline on see, kes järgib juhendeid, on kindel ja usaldatav ning teeb kvaliteetset tööd. Kui teeme nii, siis meie teeneid hinnatakse ja need on nõutavad. — Õpetussõnad 22:29.
Meil on vaja oma tervise eest hästi hoolitseda. See on meie kallimaid varasid, sest ilma selleta suudame väga vähe. Seepärast peaksime püüdma säilitada tervislikku toitumist, süües toitvaid roogasid. Me peaksime saama vajalikku puhkust ja minema õhtul mõistlikul ajal voodisse. Kui oleme väga väsinud või tunnetame saabuvat haigust, ei tohiks enam edasi rühkida; me võime maksta kõrget hinda.
On tähtis hoiduda arendamast kaebamise vaimu. Kui anname negatiivsele mõtlemisele vaba voli, siis võime leida midagi väära peaaegu kõiges ja kõigis. See on kindel teguviis endalt ja teistelt rõõmu röövimiseks. Selle asemel, et kaevata või keelt peksta asjade üle, mida me tunneme olevat väärad, informeeri neid, kes on selle asja eest vastutavad, ja jäta asja parandamine nende hooleks. (Võrdle 1. Korintlastele 1:10—12.) Meil on tark säilitada positiivne vaade asjadele, otsides ja arvates leidvat alati head teistest ning ka sündmustest, mis meie elu suunavad. — Võrdle Juuda 3, 4, 16.
Oma tegevuskavade koostamisel peame meeles pidama, et meeletu tempoga võib saavutada rekordeid, aga seda suudetakse harva kaua hoida. Jätkuv ülepingutamine ei vii mitte ainult kurnatuseni, vaid võib viia ka julguse kaotamiseni, mis omakorda õõnestab meie otsustavust edasi minna. Valigem siis tempo, mida me võime pidevalt säilitada. Näiteks on hea sisse seada praktiline kava regulaarseks osalemiseks majast majja kuulutustööl ja teistel kristliku teenimise aladel. Meil on vaja jätta aega lõdvestuseks ja ülesehitavaks puhkuseks. Ja me võime leida, et on kasulik vestelda vanemate inimestega, kellel on aastakümneid kogemusi, sest nad on ehk õppinud, kuidas saada vajalikud asjad tehtud, kurnamata ennast füüsiliselt ja emotsionaalselt.
Kasuta head otsustusvõimet
On õige tunda vastutust ja soovida täita kõik meile pandud kohustused, mille hulka kuuluvad Jehoova rahva koguduse sisesed kohustused. Jumal tunneb hoolsatest ja usaldatavatest töölistest headmeelt. (Võrdle Matteuse 25:21; Tiitusele 2:11—14.) Aga Pühakiri soovitab tungivalt: „Säilita arukus ja otsustusvõime.” (Õpetussõnad 3:21) Piibli tarkuse rakendamine toob meile kasu ja meil on vaja kasutada mõistlikku meelt ning head otsustusvõimet, tehes hoolikaid plaane ja pidades alati kinni meie tugevuse piiridest.
Manitsus olla küllaldaselt tegevuses Issanda töös peab olema tasakaalustatud hoiatusega, mis on antud Koguja 9:4. Sealt me loeme: „Elus koer on parem kui surnud lõvi!” Jah, elus koer, kuigi mõnede poolt põlatud, on parem kui surnud lõvi, loom, keda paljud peavad kuninglikuks. Kui me praktiseerime tasakaalukust ja hoolitseme õigesti oma tervise eest, siis elame edasi ja võime jätkata paljude asjade tegemist. Aga surnud ei saa osaleda enam üheski toimetuses. Hea otsustusvõime võib aidata meil leida mõistliku tasakaalu, mis lubab meil lõpule viia vajalikud asjad oma rõõmu kaotamata.
Niisiis, see, kui on palju teha, ei tähenda, et me ei saa olla õnnelikud. Kõige hõivatumad inimesed võivad olla kõige õnnelikumad, kui nad on mõistlikud, säilitavad hea väljavaate tulevikule ja kasutavad head otsustusvõimet, et hoida head tasakaalu. Me võime kogeda suurimat võimalikku õnne, kui ilmutame tarkust, teeme häid tegusid ja paneme oma lootuse Jehoova Jumalale. — 1. Timoteosele 6:17—19.