6. peatükk
Vaidlusküsimus, mille ees seisab kogu loodu
1. a) Millise vaidlusküsimuse Saatan Eedenis tõstatas? b) Kuidas see vaidlusküsimus tema sõnades varjatult ilmnes?
KUI Eedenis vastuhakk puhkes, kerkis üles tõsine vaidlusküsimus, mis mõjutab kogu loodut. Eeva poole pöördudes andis Saatan mõista, et tema ja ta abikaasa Aadam on millestki väärtuslikust ilma jäetud. Saatan küsis: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” Eeva vastas, et vaid ühe puu kohta on Jumal öelnud: „Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!” Lisaks süüdistas Saatan otseselt Jehoovat valetamises, öeldes, et ei Eeva ega Aadama elu ei sõltu kuulekusest Jumalale. Ta väitis, et Jumal varjab oma loodute eest midagi head: võimet ise elunorme kehtestada. „Te ei sure kummatigi mitte,” kinnitas Saatan, „vaid Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!” (1. Moos. 3:1—5) Saatan pani Eeva uskuma, et viimasel oleks parem ise otsuseid langetada. Nii esitas ta kaudselt väljakutse Jumala valitsusõigusele ja valitsusviisile. Üleskerkinud vaidlusküsimus puudutas tegelikult suveräänsust universumis.
2. Mis oleks võinud esimest inimpaari kaitsta?
2 Armastus Jehoova vastu oleks võinud Eevat kaitsta. Ka lugupidamine oma abikaasa pea-seisundi vastu oleks võinud hoida teda kurja tegemast. Kuid tema mõtles ainult näilisele kohesele kasule. Keelatu sai tema silmis ihaldusväärseks. Saatana väidetest täielikult petetuna rikkus ta Jumala seadust. Seejärel vedas ta kaasa ka Aadama. Kuigi Saatana vale teda ei petnud, näitas ka tema, et ta Jumala armastust sugugi ei hinda. Ta ei hoolinud Jehoova pea-seisundist ja otsustas oma mässulise naise saatust jagada. — 1. Moos. 3:6; 1. Tim. 2:13, 14.
3. a) Milline teine vaidlusküsimus on tihedalt seotud Saatana rünnakuga Jehoova suveräänsuse vastu? b) Keda see mõjutab?
3 Saatana rünnak Jehoova suveräänsuse vastu ei piirdunud vaid Eedeni sündmustega. Pärast sealset näilist edu seadis ta küsimuse alla ka teiste loodolevuste lojaalsuse Jehoovale. Niisiis sai sellest teisejärguline vaidlusküsimus, mis on esimesega tihedalt seotud. See väljakutse hõlmas nii Aadama järeltulijaid kui ka kõiki Jumala vaimolevustest poegi, isegi Jehoova väga armastatud esmasündinud Poega. Hiiobi päevil väitis Saatan süüdistavalt, et need, kes teenivad Jehoovat, ei tee seda mitte armastusest Jumala ja tema valitsemisviisi vastu, vaid omakasupüüdlikel põhjustel. Ta väitis, et kui nad satuvad raskustesse, annavad nad kõik omakasupüüdlikele soovidele järele. Kas tal oli õigus? — Iiob 1:6—12; 2:1—6; Ilm. 12:10.
Kuidas nad vaidlusküsimusele vastasid
4. Miks pole paljud inimesed Jehoova suveräänsust toetanud?
4 Jehoova ei välistanud võimalust, et teised Saatanaga mässus ühinevad. Tegelikult viitas Jumal Eedenis kohtuotsust langetades ka neile, keda ’mao seeme’ hõlmab. (1. Moos. 3:15) Nende hulka kuulusid variserid, kes pidasid Jeesuse tapmise vandenõu, ja Juudas Iskariot, kes reetis Kristuse. Nad ei teinud lihtsalt valesamme, olemata sellest enne teadlikud. Nad teadsid, mis on õige, kuid võtsid ometi tahtlikult seisukoha Jehoova ja ta sulaste vastu. Ent on lugematul arvul ka neid, kes teadmatusest pole käitunud kooskõlas Jehoova nõudmistega. — Ap. t. 17:29, 30.
5. a) Kuidas on need, kes erinevalt Eevast on Jehoovale lojaalseks jäänud, suhtunud Tema sõnasse? b) Kuidas tõestas Noa oma lojaalsust, ja kuidas võime meie tema eeskujust kasu saada?
5 Neile kõigile vastukaaluks on olnud oma usu poolest tuntud mehi ja naisi, kes hankisid teadmisi oma Looja kohta ja tõestasid oma lojaalsust temale kui Suveräänile. Nad uskusid Jumalat. Nad teadsid, et nende elu sõltub tema kuulamisest ja talle kuuletumisest. Noa oli üks selline mees. Kui siis Jumal ütles Noale: „Ma olen otsustanud teha lõpu kõigele lihale . . . Tee enesele laev”, kuuletus Noa Jehoova juhtimisele. Kuigi ka teisi tol ajal elanud inimesi hoiatati, elasid nad edasi oma tavalist igapäevaelu, otsekui polekski midagi ebatavalist ees ootamas. Kuid Noa ehitas hiigellaeva ja kuulutas agaralt teistele Jehoova õiglasi teid. Jutustus ütleb: „Noa tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi.” — 1. Moos. 6:13—22; vaata ka Heebrealastele 11:7 ja 2. Peetruse 2:5.
6. a) Mis on veel laitmatuse säilitajaid iseloomustanud? b) Kuidas Saara neid omadusi ilmutas, ja mil moel me võime tema eeskujust kasu saada?
6 Laitmatuse säilitajad on osutanud ka väljapaistvat lugupidamist pea-seisundi põhimõtte vastu, millega on kaasnenud isiklik armastus Jehoova vastu. Nad ei sarnanenud Eevaga, kes läks oma mehest ette. Nad ei olnud ka nagu Aadam, kes ei arvestanud Jehoova seadusega. Saara, Aabrahami naine, näitas üles eelmainitud häid omadusi. Aabraham oli ta „isand” nii tema kõnes kui ka südames. Lisaks armastas ta isiklikult Jehoovat ja oli oma usu poolest tuntud naine. Koos Aabrahamiga ta „ootas linna [Jumala Kuningriiki], millel on alused ja mille ehitaja ning valmistaja on Jumal”. — 1. Peetr. 3:5, 6; Heebr. 11:10—16.
7. a) Millistes oludes toetas Mooses Jehoova suveräänsust? b) Kuidas me võiksime tema eeskujust kasu saada?
7 Umbes 430 aastat pärast seda, kui Aabraham oli kodumaalt lahkunud, toetas Jehoova suveräänsust Mooses, kes seisis silm silma vastu Egiptuse vaaraoga. Ent Mooses ei olnud enesekindel. Vastupidi, ta kahtles, kas ta on võimeline piisavalt hästi kõnelema. Kuid ta kuuletus Jehoovale. Jehoova toetusel ja oma venna Aaroni abiga andis Mooses korduvalt Jehoova sõna vaaraole edasi. Vaarao oli kangekaelne. Mõned iisraellasedki olid Moosese suhtes teravalt kriitilised. Kuid Mooses tegi lojaalselt kõik, mida Jehoova tal teha käskis, ja tema abil vabastati Iisrael Egiptusest. — 2. Moos. 7:6; 12:50, 51.
8. a) Mis näitab, et lojaalsus Jehoovale hõlmab enamat kui vaid selle tegemist, mida Jumal on kirjalikult ära maininud? b) Kuidas sedalaadi lojaalsuse hindamine aitab meil rakendada ellu 1. Johannese 2:15 toodud põhimõtet?
8 Need, kes olid Jehoovale lojaalsed, ei arvanud, et neilt nõutakse ainult seadusetähest kinnipidamist, kuuletumist vaid sellele, mida Jumal kirja on pannud. Kui Pootifari naine püüdis ahvatleda Joosepit endaga abielu rikkuma, polnud olemas Jumala kirjutatud käsku, mis oleks abielurikkumist konkreetselt keelanud. Kuid selle põhjal, mida Joosep Jehoova poolt Eedenis sisseseatud abielukorraldusest teadis, sai ta aru, et seksuaalsuhted teise mehe naisega ei ole Jumalale meelepärast. Joosepile ei pakkunud huvi proovida, mis piirini Jumal tal egiptlastega sarnaneda lubab. Ta toetas Jehoova teid, kui ta mõtiskles selle üle, kuidas Jumal inimkonnaga oli tegelnud, ja rakendas seejärel hoolikalt ellu seda, mille ta mõistis olevat Jumala tahte. — 1. Moos. 39:7—12; võrdle Laul 77:12, 13.
9. Kuidas on Kurat Hiiobi ajal esitatud süüdistustes korduvalt valetajaks osutunud?
9 Need, kes tõeliselt Jehoovat tunnevad, ei pöördu temast ära isegi karmi katse all olles. Saatan väitis süüdistavalt, et isegi Hiiob, kellest Jehoova kiitvalt rääkis, hülgab Jumala, kui ta oma vara kaotab või füüsiliselt kannatama peab. Kuid Hiiob tõestas, et Kurat on valetaja, kuigi ta ei teadnud, mis oli kogu teda tabanud viletsuse põhjus. (Iiob 2:3, 9, 10) Püüdes hiljem oma väidet ikkagi tõestada, laskis Saatan Babüloni raevunud kuningal ähvardada kolme heebrea noormeest surmaga tulises ahjus, kui nad ei kummarda ebajumalakuju, mille kuningas oli püstitanud. Sunnituna valima kuninga käsu ja Jehoova seaduse vahel, mis keelab ebajumalakummardamise, teatasid nad kindlalt, et nad teenivad Jehoovat ja et tema on nende Kõrgeim Suverään. Ustavus Jumalale oli neile väärtuslikum kui elu. — Taan. 3:14—18.
10. Kuidas on meil, ebatäiuslikel inimestel, võimalik tõestada, et me tõesti oleme Jehoovale lojaalsed?
10 Kas peaksime selle põhjal järeldama, et inimene peab olema täiuslik, olemaks Jehoovale lojaalne, ja et see, kes eksib, on täielikult läbi kukkunud? Mitte mingil juhul! Piibel räägib meile selgelt neist juhtumitest, mil Mooses eksis. Jehoovale polnud see meelepärane, kuid ta ei hüljanud Moosest. Kuigi apostlid olid mitmes suhtes eeskujulikud, olid neil omad nõrkused. Lojaalsus nõuab püsivat kuulekust, mis tuleb südamest. Kuid Jehoova võtab arvesse meie päritud ebatäiuslikkuse ja teda rõõmustab, kui me ei jäta tema tahet mingis suhtes tahtlikult tähele panemata. Kui me oma nõrkuse tõttu pattu oleme teinud, on tähtis, et me siiralt kahetseme ega tee patustamist harjumuseks. Nõnda me näitame, et me tõepoolest armastame seda, mida Jehoova ütleb hea olevat, ja vihkame seda, mida ta näitab halva olevat. Usu alusel Jeesuse ohvri pattulepitavasse väärtusesse võib meil olla puhas seisund Jumala ees. — Aamos 5:15; Ap. t. 3:19; Heebr. 9:14.
11. a) Kes inimeste hulgast säilitas täiusliku Jumalale andumuse, ja mida see tõestab? b) Kuidas see, mida ta tegi, meid aitab?
11 Kas siis inimesed üleüldse ei suudagi osutada täiuslikku Jumalale andumust? Umbes 4000 aasta vältel oli selle küsimuse vastus „püha saladus”. (1. Tim. 3:16, NW) Kuigi Aadam oli loodud täiuslikuks, ei andnud ta Jumalale andumises täiuslikku eeskuju. Kes võis seda anda? Kindlasti ei saanud seda teha ükski tema patustest järeltulijatest. Jeesus Kristus oli ainuke inimene, kes võis seda teha. See, mida Jeesus korda saatis, tõestas, et palju soodsamates tingimustes olnud Aadam oleks võinud säilitada täiusliku laitmatuse, kui ta oleks seda tahtnud. Viga polnud Jumala loomistöös. Seetõttu on Jeesus Kristus see eeskuju, keda me püüame jäljendada, näidates üles nii sõnakuulelikkust Jumala seaduste vastu kui ka isiklikku andumust Jehoovale, Universumi Suveräänile.
Mis on meie isiklik vastus?
12. Miks me peame olema pidevalt valvsad selle suhtes, kuidas me Jehoova suveräänsusse suhtume?
12 Igaühel meist tuleb tänapäeval selle kõikehaarava vaidlusküsimuse ees seista. Me ei saa sellest kõrvale põigelda. Kui oleme avalikult teatanud, et oleme Jehoova poolel, võtab Saatan meid oma märklauaks. Ta avaldab meile igast võimalikust suunast survet ja teeb seda kuni selle kurja asjadesüsteemi lõpuni. Me ei tohi valvsust kaotada. (1. Peetr. 5:8) Meie käitumine näitab, millise seisukoha me oleme selles suurimas vaidlusküsimuses võtnud.
13. a) Millise valetamise ja varastamise algupäraga seotud seiga tõttu me peaksime nendest tegudest hoiduma? b) Vasta eraldi igale lõigu lõpus toodud küsimusele, mis puudutab olukordi, kus mõned inimesed kalduvad selliseid vigu tegema.
13 Me ei või pidada ebalojaalset käitumist tähtsusetuks lihtsalt seepärast, et see on maailmas üldlevinud. Laitmatuse säilitamine nõuab, et me rakendaksime Jehoova õiglasi toimimisviise igas elu valdkonnas. Selgituseks mõtle järgnevale:
1) Saatan kasutas valet, et meie esivanemaid patustamiseni viia. Temast sai „vale isa”. (Joh. 8:44)
Millises olukorras on noored mõnikord oma vanemate vastu ebaausad? Miks on tähtis, et kristlikud noored sellest hoiduksid? (Õpet. 6:16—19)
Millised äritehingud võiksid inimese tõe Jumala asemel „vale isaga” siduda? (Miika 6:11, 12)
Kas on vale öelda midagi, mis jätab meie kohta tegelikust parema mulje, juhul kui see kellelegi kahju ei tee? (Laul 119:163; võrdle Apostlite teod 5:1—11.)
Miks on tähtis, et keegi, kes on sooritanud tõsise patu, ei püüaks seda valetamise abil varjata? (Õpet. 28:13)
2) Kui Eeva ja hiljem Aadam järgisid Saatana õhutust otsustada ise, mis on hea ja halb, siis esimene asi, mida nad tegid, oli selle võtmine, mis neile ei kuulunud. Neist said vargad.
Kas varastamine on õigustatud, kui inimene on hädas või kui ta varastab kelleltki rikkalt? (Õpet. 6:30, 31; 1. Peetr. 4:15)
Kas on see vastuvõetavam, kui see on meie elukohas üldlevinud komme või kui varastatakse ainult natuke? (Rooml. 12:2; Efesl. 4:28; Luuka 16:10)
14, 15. a) Milline katse tuleb kogu inimkonnale Kristuse Tuhandeaastase Valitsuse lõpus? b) Kuidas see, mida me praegu teeme, mõjutab selle katse lõpptulemust meie jaoks?
14 Kristuse Tuhandeaastase Valitsuse ajal on Saatan ja ta deemonid sügavikus ning neil pole võimalik inimkonda mõjutada. See on tõesti suur kergendus! Kuid nende tuhande aasta möödudes lastakse nad lühikeseks ajaks lahti. Saatan ja tema järgijad avaldavad survet „pühadele”, täiuslikku seisundisse taastatud inimkonna liikmetele, kes säilitavad laitmatuse. Ta läheb otsekui sõjakäigule „armastatud linna”, taevase Uue Jeruusalemma vastu, püüdes minema pühkida õiglust, mille see on maa peale rajanud. — Ilm. 20:7—10.
15 On vägagi tõenäoline, et Saatan kasutab nagu minevikuski pettust ning inimese omakasupüüdlikkust ja uhkust, et inimesi Jehoova suhtes ebalojaalselt tegutsema ahvatleda. Kuidas meie isiklikult sellele reageerime, kui meil on eesõigus siis elus olla? Kus on meie süda seoses universumi vaidlusküsimusega? Kuna kogu inimkond on siis täiuslik, on iga ebalojaalne tegu tahtlik ja toob kaasa igavese hävingu. Et me siis lojaalseks osutuksime, on eluliselt tähtis arendada praegu harjumust osutada kiiresti soodsat vastukaja igale juhendile, mida Jehoova meile oma Sõna või organisatsiooni kaudu annab! Kui me nõnda toimime, ilmutame tõelist andumust Jehoovale, Universumi Suveräänile.
Kordamisküsimusi aruteluks
● Millise suure vaidlusküsimuse ees seisab kogu loodu? Kuidas meid sellesse kaasa haarati?
● Millisel väljapaistval viisil iga 49. leheküljel toodud mees ja naine Jehoova ees laitmatuks osutus?
● Miks on eluliselt tähtis, et me iga päev oma käitumisega Jehoovat austaksime?
[Pildid lk 49]
NEMAD TOETASID JEHOOVA SUVERÄÄNSUST
Noa
Saara
Mooses
Joosep
Hiiob
Kuidas meie võime nende eeskujust kasu saada?