Ole hoolas lugema

LOOMAD ei saa teha seda, mida sina praegu teed. Kuid igast kuuest inimesest üks pole õppinud lugema, mille põhjuseks on tihti see, et neil pole olnud võimalik koolis käia. Ja nende hulgas, kes on lugema õppinud, on palju neid, kes ei loe regulaarselt. Ometi võimaldab sul see, et sa suudad trükisõna lugeda, reisida teistesse maadesse, kohtuda inimestega, kelle elu võib sind rikastada, ning hankida praktilisi teadmisi, mis aitavad sul elumuredega toime tulla.

Lugemisoskus mõjutab seda, kui palju kasu saab noor inimene kooliskäimisest. Kui ta tööd otsib, võib tema lugemisoskus avaldada mõju sellele, millist tööd ta saab ja kui pikki tööpäevi tal tuleb elatise teenimiseks teha. Hea lugemisoskusega koduperenaised on suutelised paremini oma pere eest hoolt kandma selles osas, mis puudutab õiget toitumist, hügieeni ja haiguste ennetamist. Samuti võivad emad, kes on head lugejad, avaldada oma laste intellektuaalsele arengule vägagi positiivset mõju.

Suurim lugemisest ammutatav kasu on loomulikult see, et nii võid sa leida ”Jumala tunnetuse” (Õpet. 2:5). Paljud meie jumalateenimise moodused eeldavad lugemisoskust. Koguduse koosolekutel loetakse Pühakirja ja sellel põhinevaid väljaandeid. Sinu tõhusust põlluteenistuses mõjutab oluliselt see, kuidas sa loed. Et kõigeks selleks valmistuda, on tarvis ka lugeda. Sel põhjusel sõltub sinu vaimne kasv suurel määral sinu lugemisharjumustest.

Mõnedel, kes on õppinud tundma Jumala teid, on haridust napilt. Parema vaimse edenemise nimel on neid ehk vaja õpetada lugema. Ka on neil ehk tarvis aidata parandada lugemisoskust. Paikades, kus selleks on vajadus, püüavad kogudused organiseerida väljaande ”Ole hoolas lugema ja kirjutama” (”Apply Yourself to Reading and Writing”) baasil kirjaoskuskursusi. Sellest on olnud suur abi tuhandetele inimestele. Kuna hea lugemisoskus on tähtis, korraldavad mõned kogudused ühenduses teokraatliku teenistuskooliga lugemiskursusi. Ka siis, kui sellistel kursustel pole võimalik käia, võib inimene teha häid edusamme, kui ta võtab iga päev aega selleks, et valjusti lugeda, ning käib ja osaleb regulaarselt teokraatlikus teenistuskoolis.

Kahjuks on ka koomiksid ja televisioon lükanud lugemise paljude inimeste elus tagaplaanile. Telerivaatamine ja vähene lugemine võib takistada inimese lugemisoskuse arengut ning võimet selgelt mõelda, arutleda ja end hästi väljendada.

”Ustava ja mõistliku sulase” väljaanded aitavad meil Piiblit mõista. Neist saab ammutada oluliste vaimsete asjade kohta rikkalikult teadmisi (Matt. 24:45; 1. Kor. 2:12, 13). Samuti hoiavad need meid kursis tähtsate maailmasündmuste arengu ja nende tähendusega, tutvustavad meile loodusmaailma ning õpetavad meid, kuidas murettekitavate probleemidega toime tulla. Kuid kõigepealt on nende fookuses see, kuidas teenida Jumalat talle meelepärasel viisil ja pälvida tema heakskiit. Selline kasulik lugemismaterjal aitab sul arendada oma vaimset isiksust.

Loomulikult pole lugemisoskus väärtus iseenesest. Seda oskust peab õigesti kasutama. Nii nagu tuleb valida, mida süüa, tuleb ka valida, mida lugeda. Miks süüa toitu, mis tegelikult ei toida või on ehk koguni mürgine? Samuti, miks lugeda kas või juhuslikult materjali, mis võib rikkuda meelt ja südant? Et kaaluda, millist lugemismaterjali valida, peaksime võtma aluseks Piibli põhimõtted. Enne kui otsustad, mida lugeda, mõtle sellistele kirjakohtadele nagu Koguja 12:12, 13; Efeslastele 4:22—24; 5:3, 4; Filiplastele 4:8; Koloslastele 2:8; 1. Johannese 2:15—17 ja 2. Johannese 10.

See, kui tähtis on lugeda õigel ajendil, saab selgeks, kui uurida evangeeliumide jutustusi. Me võime näiteks näha, et Matteuse evangeeliumis esitab Jeesus kogenud usujuhtidele selliseid küsimusi nagu ”Eks te ole lugenud?” ja ”Kas te iganes pole lugenud?”, enne kui annab nende riukalikele küsimustele Pühakirjal põhinevad vastused (Matt. 12:3, 5; 19:4; 21:16, 42; 22:31). Sellest võime õppida seda, et kui meil pole õiget lugemisajendit, võime jõuda valedele järeldustele või mõttest üldsegi mitte aru saada. Variserid lugesid Pühakirja, sest nad arvasid, et nad saavad just seeläbi igavese elu. Jeesus aga rõhutas, et need, kes Jumalat ei armasta ja tema päästeteed vastu ei võta, jäävad sellest tasust ilma (Joh. 5:39—43). Variseride eesmärgid olid isekad, mistõttu paljud nende järeldused olid väärad.

Armastus Jehoova vastu on tema Sõna lugemise puhtaim motiiv. Selline armastus õhutab meid õppima tundma Jumala tahet, sest armastus ”rõõmutseb ühes tõega” (1. Kor. 13:6). Kuigi meile ehk varem lugeda ei meeldinud, ajendab meid see, et me armastame Jehoovat ”kõigest oma meelest”, tegema tarmukaid pingutusi, et täita oma meel Jumala tunnetusega (Matt. 22:37). Armastus virgutab huvi, huvi aga stimuleerib õppima.

Lugemine käib käsikäes mõistmisega. Ka praegu lugedes haarad sa sõnu ja jätad meelde nende tähenduse. Sa saad lugemistempot tõsta, kui haarad korraga rohkem teksti. Selle asemel et vaadata igat sõna eraldi, püüa näha mitut sõna samaaegselt. Seda oskust arendades leiad, et sa mõistad loetavat palju paremini.

Ent sügavamat materjali lugedes saad paremaid tulemusi üht teist meetodit kasutades. Soovitades Joosual Pühakirja lugeda, ütles Jehoova: ”Ärgu lahkugu see käsuõpetuse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele [”loe seda poolel häälel”, UM]” (Joos. 1:8). Tihti räägib inimene poolel häälel siis, kui ta mõtiskleb. Sellepärast tõlgitakse seda heebrea terminit nii ”poolel häälel lugema” kui ka ”mõttes mõlgutama” või ”mõtisklema” (Laul 63:7; 77:13; 143:5). Mõtisklev inimene on sügavais mõtteis, ta ei kiirusta. Kui lugeda Jumala Sõna süvenenult, avaldab see mõistusele ja südamele tugevamat mõju. Piibel sisaldab prohvetikuulutusi, nõuandeid, õpetussõnu, poeesiat, jumalike kohtuotsuste kuulutusi, Jehoova eesmärgiga seonduvaid üksikasju ning hulgaliselt näiteid tõsielust — kõik see on kallis neile, kes tahavad käia Jehoova teedel. Kui kasulik on Piiblit lugeda nõnda, et see saaks meie mõistusele ja südamele sügavat mõju avaldada!

Lugedes sea ennast igasse kirjeldatavasse pilti. Püüa vaimusilmas näha igat tegelast ning ela nende elujuhtumitele emotsionaalselt kaasa. Seda on võrdlemisi kerge teha, kui lugeda näiteks jutustust Taavetist ja Koljatist, mis on kirjas 1. Saamueli 17. peatükis. Ent ka 2. ja 3. Moosese raamatu üksikasjad kogudusetelgi ehitamise ning preestriameti sisseseadmise kohta muutuvad värvikaks, kui kujutad ette mõõtmeid ja materjale või seda, kuidas lõhnasid viiruk, suitsutusrohi ja põletusohvriks toodud loomad. Mõtle sellele, millist aukartust pidi sisendama preestrikohustuste täitmine (Luuka 1:8—10)! Kui su meeled ja tunded on sel kombel haaratud, aitab see tajuda loetava tähtsust ning hõlbustab meelespidamist.

Kui sa aga pole lugeda püüdes hoolas, võivad su mõtted rändama minna. Su pilk on küll kinnitunud leheküljele, ent mõtted võivad olla kusagil mujal. Kas ehk mängib muusika? Võib-olla on teler sisse lülitatud? Kas pereliikmed ajavad juttu? Kõige parem on lugeda võimaluse korral vaikses kohas. Ent tähelepanu hajutajaks ei pruugi olla midagi välist. Ehk oli sul toimekas päev. Kui kergesti küll võivad päevaaskeldused taas meelde tulla! Päevasündmuste meenutamine on kasulik — kui sa vaid ei tee seda lugemise ajal. Võib-olla on algul su meel keskendunud või ehk alustad lugemist koguni palvega. Ent lugemise käigus võivad su mõtted uitama minna. Ürita uuesti. Kutsu end korrale, et koondada mõtted lugemismaterjalile. Siis näed, et tasapisi asi paraneb.

Mida teha siis, kui satud sõnale, mida sa ei mõista? Mõned tundmatud sõnad defineeritakse või võetakse arutusele tekstis või siis selgub nende tähendus kaastekstist. Kui mitte, siis võta aega, et otsida see sõna üles sõnaraamatust, juhul kui see on võimalik, või märgi sõna üles, et saaksid selle tähendust hiljem kellegi käest küsida. See laiendab sinu sõnavara ning aitab sul loetut paremini mõista.

Kui apostel Paulus ütles Timoteosele, et ta oleks jätkuvalt hoolas ette lugema, pidas ta silmas eelkõige lugemist teiste kasuks (1. Tim. 4:13). Mõjus ettelugemine on midagi enamat kui vaid leheküljel toodud sõnade väljaütlemine. Ettelugejal on tarvis mõista sõnade tähendust ning taibata nendega väljendatavaid mõtteid. Vaid sel juhul saab ta anda mõtteid ning emotsioone õigesti ja täpselt edasi. Loomulikult eeldab see põhjalikku ettevalmistust ja harjutamist. Seepärast õhutas Paulus: ”Ole hoolas ette lugema.” (Meie kursiiv.) Selle oskuse omandamiseks annab sulle kallihinnalist väljaõpet teokraatlik teenistuskool.

”Virga kavatsused toovad küll kasu, aga kõik ruttajad saavad ometi kahju!” (Õpet. 21:5.) Kui hästi peab see küll paika meie lugemissoovi suhtes! Et saada ”kasu”, tuleb meil lugemist hoolega planeerida, nii et muu tegevus seda välja ei tõrjuks.

Millal sa loed? Kas on sul hea lugeda varahommikul? Või ehk oled teistel päevatundidel erksam? Kui varud lugemiseks iga päev kas või 15—20 minutit, võid üllatuda, kui palju sa võid korda saata. Võtmetegur on regulaarsus.

Miks on Jehoova arvanud heaks lasta panna oma ülevad eesmärgid raamatusse kirja? Selleks, et inimesed saaksid tema kirjapandud Sõnast nõu otsida. Tänu sellele saavad nad mõelda Jehoova imelistele töödele, kõnelda neist oma lastele ning pidada meeles Jumala tegusid (Laul 78:5—7). Seda, kui palju me hindame Jehoova suuremeelsust selles asjas, näitab kõige paremini see, kui hoolega me tema eluandvat Sõna loeme.