Tühhikos — usaldusväärne kaassulane
TÜHHIKOS reisis mitu korda koos apostel Paulusega ning tegutses tema sõnumiviijana. Ta oli erisaadik, kellele sai usaldada raha ning ülevaataja kohustusi. Kuna Pühakiri tõstab esile tema usaldusväärsust — kõigile kristlastele vajalikku omadust —, soovid ehk teda paremini tundma õppida.
Paulus ütles, et Tühhikos on tema ”armas vend ja ustav abiline ning kaassulane Issandas” (Koloslastele 4:7). Miks apostel temast niimoodi kirjutas?
Ülesanne abistada Jeruusalemma kogudusi
Umbes 55. aastal m.a.j. tuli mõnedel Judea kristlastel puudus kätte. Euroopa ja Väike-Aasia koguduste kaasabil korraldas Paulus nende abistamiseks korjanduse. Aasialasel Tühhikosel oli selles abiprogrammis tähtis osa.
Paulus andis korjanduse kohta juhendeid ning tegi seejärel ettepaneku, et usaldusväärsed mehed toimetaksid annetused Jeruusalemma või juhul, kui ta ise sinna läheb, tuleksid ühes temaga (1. Korintlastele 16:1—4). Sellele pikale teekonnale Kreekast Jeruusalemma tuligi temaga kaasa mitu meest, teiste hulgas ilmselt ka Tühhikos (Apostlite teod 20:4). Selline suur grupp võis olla vajalik sellepärast, et nende käes oli raha, mida mitu kogudust oli nende hoolde usaldanud. Julgeoleku kindlustamine võis olla tähtis tegur, sest teekäijaid ohustasid maanteeröövlid (2. Korintlastele 11:26).
Kuna Aristarhos ja Trofimos saatsid Paulust Jeruusalemma, arvavad mõned, et temaga oli ilmselt ka Tühhikos ja veel teisigi (Apostlite teod 21:29; 24:17; 27:1, 2). Et Tühhikos oli kaasatud sellesse abiprogrammi, on mõned seisukohal, et teiste hulgas võis ka tema olla see ”vend”, kes koos Tiitusega Kreekas korjanduse korraldas ning kelle kohta Paulus kirjutas, et ta oli ”koguduste poolt valitud meie teekonna kaaslaseks kohale viima seda armastuseandi” (2. Korintlastele 8:18, 19; 12:18). Kui juba Tühhikose esimene ülesanne oli olnud vastutusrikas, siis teine polnud seda mitte vähem.
Roomast Kolossasse
Viis-kuus aastat hiljem (aastatel 60—61) oli Paulus esimest korda Roomas vangis ning lootis, et ta vabastatakse. Tühhikos oli tema juures, kodust sadade kilomeetrite kaugusel. Nüüd pidi Tühhikos minema tagasi Aasiasse. Tänu sellele sai Paulus läkitada kirjad selle piirkonna kristlikele kogudustele ning saata Fileemoni juurest põgenenud orja Oneesimose tagasi Kolossasse. Tühhikosel ja Oneesimosel oli kaasas vähemalt kolm kirja, mis nüüd kuuluvad Piibli kaanonisse: üks kiri efeslastele, üks koloslastele ning üks Fileemonile. Kiri võis neil olla ka Kolossast 18 kilomeetri kaugusel asuva Laodikea linna kogudusele (Efeslastele 6:21; Koloslastele 4:7—9, 16; Fileemonile 10—12).
Tühhikos polnud lihtsalt kirjakandja. Ta oli usaldusväärne isiklik sõnumiviija, kellest Paulus kirjutas: ”Kuidas mu käsi käib, küll seda kõike teatab teile Tühhikos, armas vend ja ustav abiline ning kaassulane Issandas, kelle ma praegu läkitan teie juurde selle tarvis, et te saaksite teada, kuidas meie käsi käib, ja et ta kinnitaks teie südameid” (Koloslastele 4:7, 8).
Õpetlane E. Randolph Richards juhib tähelepanu sellele, et kirjakandja oli ”lisaks kirja teel sidepidamisele tihtipeale isiklikuks ühenduslüliks kirja autori ja saajate vahel. [— — —] [Üks põhjus], miks vajati usaldusväärset kirjakandjat, oli see, et tema andis sageli lisainformatsiooni. Kiri võib kirjeldada olukorda lühidalt, sisaldades sageli kirja autori hinnangut, kuid kirjakandjalt oodatakse seda, et ta täpsustaks kirja saajale kõiki üksikasju”. Kuigi kirjas võidi käsitleda õpetuslikke küsimusi ja kiireloomulisi asju, sai usaldusväärne sõnumitooja edastada muud teavet suusõnal.
Läkitustes efeslastele, koloslastele ja Fileemonile pole just palju kirjas sellest, kuidas Paulusel endal läheb. Tühhikos pidi andma seega isiklikku laadi informatsiooni, rääkima Pauluse olukorrast Roomas ning tutvuma olukorraga kogudustes piisavalt hästi, et osata neid julgustada. Taolisi sõnumeid ja vastutusrikkaid ülesandeid usaldati vaid nendele, kellest teati, et nad esindavad saatjat ustavalt. Tühhikos oli just selline mees.
Ülevaataja-amet kaugetel territooriumidel
Kui Paulus oli Roomas koduarestist vabanenud, kaalus ta, kas saata Kreeta saarele Tiituse juurde Tühhikost või Artemast (Tiitusele 1:5; 3:12). Pauluse teise vangisoleku ajal Roomas (ilmselt 65. aastal) saatis apostel Tühhikose jälle Efesosse, arvatavasti Timoteose ülesandeid täitma, kuna viimane pidi Pauluse juurde sõitma (2. Timoteosele 4:9, 12).
Pole küll selge, kas Tühhikos käis sel ajal nii Kreetas kui Efesoses. Eeltoodud viited kinnitavad aga, et ta oli üks Pauluse lähedastest kaaslastest apostli teenistuse viimaste aastateni. See, et Paulus kavatses anda talle vastutusrikkaid ja võimalik et ka raskeid ülesandeid Timoteose ja Tiituse asemel, näitab selgelt, et Tühhikosest oli saanud küps kristlik ülevaataja. (Võrdle 1. Timoteosele 1:3; Tiitusele 1:10—13.) Oma valmisolekuga reisida mujale ning teenida kaugetes paikades oli ta kasulik nii Paulusele kui tervele kristlikule kogudusele.
Tänapäeval teenivad ennastohverdavad kristlased Jumalat vabatahtlikult Jehoova tunnistajate kogudustes oma kodukohas ning on valmis edendama Kuningriigi huve mujalgi. Tuhanded on rõõmuga vastu võtnud neile määratud ülesande teenida misjonäri või reisiva ülevaatajana, rahvusvahelise teenijana ehitusprojektidel, Vahitorni ühingu peakorteris või mõnes selle harubüroos. Nad tegutsevad silmatorkamatult nagu Tühhikoski, kuid nad on tublid töölised, ’ustavad abilised’, kes on Jumalale kallid ning keda teised kristlased armastavad kui usaldusväärseid ’kaassulaseid Issandas’.