Vastupidavus — kristlastele eluliselt tähtis omadus

„Varustage oma usk . . . vastupidavusega.” — 2. PEETRUSE 1:5, 6, NW.

1, 2. Miks tuleb meil kõigil lõpuni vastu pidada?

REISIV ülevaataja külastas oma abikaasaga üht üle 90-aastast kaaskristlast. Viimane oli aastakümneid täisaegses teenimises osalenud. Vestluse käigus meenutas vanem vend mõnda eesõigust, millest ta oli aastate jooksul saanud rõõmu tunda. „Aga nüüd ei suuda ma enam peaaegu midagi teha,” kurtis ta ja pisarad hakkasid mööda ta nägu alla veerema. Reisiv ülevaataja avas oma Piibli ja luges Matteuse 24:13, kus tsiteeritakse Jeesus Kristust ütlemas: „Kes otsani vastu peab, see pääseb!” Seejärel vaatas ülevaataja oma kallile vennale otsa ja ütles: „Lõplik ülesanne, mis meile kõigile on antud, vaatamata sellele kui palju või vähe me suudame teha, on lõpuni vastu pidada.”

² Tõepoolest, meil kõigil tuleb kristlastena pidada vastu selle asjadesüsteemi lõpuni või oma elu lõpuni. Pole olemas teist teed, et päästeks Jehoova heakskiitu saada. Me osaleme elu võidujooksus ja me peame ’jooksma vastupidavusega’, kuni oleme ületanud finišijoone. (Heebrealastele 12:1, NW) Apostel Peetrus rõhutas selle omaduse tähtsust, kui ta ergutas oma kaaskristlasi: „Varustage oma usk . . . vastupidavusega.” (2. Peetruse 1:5, 6, NW) Aga mida vastupidavus täpselt tähendab?

Mida vastupidavus tähendab

3, 4. Mida vastupidamine tähendab?

³ Mida vastupidamine tähendab? Kreeka verb, mida väljenduse „vastu pidama” (hü·po·meʹno) jaoks kasutatakse, tähendab sõnasõnaliselt „alles jääma või püsima”. See esineb Piiblis 17 korda. Leksikograafide W. Baueri, F. W. Gingrichi ja F. Dankeri sõnade kohaselt tähendab see „põgenemise asemel kohale jääma . . . , kindlaks jääma, edasi tegutsema”. Kreeka nimisõna, mis tähendab „vastupidavust” (hü·po·mo·neʹ), esineb üle 30 korra. Selle kohta ütleb William Barclay toimetatud A New Testament Wordbook (Uue Testamendi sõnaraamat): „See on vaimsus, mis suudab asju taluda mitte lihtsalt alla andes, vaid leegitseva lootusega . . . See on omadus, mis hoiab mehe püsti, näoga tuule poole. See on voorus, mis võib raskeima katse muuta auks, sest see näeb valu taga eesmärki.”

⁴ Seega teeb vastupidavus meid takistuste või raskustega silmitsi seistes võimeliseks jääma kindlaks ja mitte kaotama lootust. (Roomlastele 5:3—5) See näeb praeguse valu taga eesmärki: igavese elu auhinda ehk kingitust kas taevas või maa peal. — Jakoobuse 1:12.

Milleks on vastupidavust vaja?

 5. a) Miks on kõikidel kristlastel „vaja vastupidavust”? b) Millisesse kahte kategooriasse võib meie katsed jagada?

⁵ Kristlastena on meil kõigil „vaja vastupidavust”. (Heebrealastele 10:36, NW) Miks? Peamiselt selle pärast, et me ’kohtame mitmesuguseid katseid’. See Jakoobuse 1:2 (NW) toodud kreekakeelne tekst viitab mingile ootamatule või soovimatule juhtumile, nagu siis, kui inimene kohtub röövliga. (Võrdle Luuka 10:30.) Me kohtame katseid, mille võib jagada kahte kategooriasse: need, mis on inimestele päritud patu tulemusena üldomased, ja need, mis tekivad sellepärast, et me oleme Jumalale andunud. (1. Korintlastele 10:13; 2. Timoteosele 3:12) Millised on mõned nendest katsetest?

 6. Kuidas pidas üks tunnistaja vastu, kui ta põdes piinarikast haigust?

⁶ Raske haigus. Nagu Timoteoski, peavad mõned kristlased pidama vastu „sageda põdemise” pärast. (1. Timoteosele 5:23) Eriti siis, kui meil on krooniline ja võib-olla väga piinarikas haigus, tuleb meil Jumala abiga vastu pidada, kindlaks jääda ja mitte kaotada silmist oma kristlikku lootust. Mõtle ühe pisut üle 50-aastase tunnistaja näitele, kes pidas pikka ja rasket võitlust kiireltareneva pahaloomulise kasvaja vastu. Ta jäi kahes operatsioonis kindlaks oma otsusele mitte võtta vastu vereülekannet. (Apostlite teod 15:28, 29) Kuid kasvaja ilmus uuesti tema kõhus ja kasvas edasi selgroo lähedal. Selle käigus tundis ta kujutletamatut füüsilist valu, mida ei suutnud maha suruda mitte mingisugune annus ravimeid. Sellest hoolimata vaatas ta käesolevast valust kaugemale, elu auhinna poole uues maailmas. Ta jagas pidevalt oma leegitsevat lootust arstide, õdede ja külastajatega. Ta pidas vastu lõpuni — oma elu lõpuni. Võib-olla ei ole sinu terviseprobleem eluohtlik või nii piinarikas nagu haigus, mida see kallis vend koges, kuid siiski võib see kujutada endast suurt vastupidavuse katset.

 7. Millist liiki valu hõlmab vastupidavus mõnede meie vaimsete vendade ja õdede puhul?

⁷ Emotsionaalne valu. Aeg-ajalt puutuvad mõned Jehoova rahva liikmed kokku „südamevaluga”, mille tulemusel „pekstakse vaim rusuks”. (Õpetussõnad 15:13) Raske depressioon ei ole nendel „rasketel aegadel” ebatavaline asi. (2. Timoteosele 3:1) Ajakiri Science News 1992. aasta 5. detsembrist teatas: „Raske ja sageli teovõimetuks muutva depressiooni esinemissagedus on kasvanud iga põlvkonnaga, kes 1915. aastast alates on sündinud.” Sellisel depressioonil on mitmesuguseid põhjusi, ulatudes füsioloogilistest teguritest kuni valusate ebameeldivate kogemusteni. Mõnede kristlaste jaoks hõlmab vastupidavus igapäevast võitlust, et emotsionaalsele valule vaatamata kindlaks jääda. Kuid nad ei anna alla. Nad jäävad pisaratest hoolimata Jehoovale ustavaks. — Võrdle Laul 126:5, 6.

 8. Millised majanduslikud katsed võivad meie ette tulla?

⁸ Mitmesuguste katsete hulka, mis võivad meile ette tulla, võib kuuluda ka tõsiseid majanduslikke raskusi. Kui üks USA-s New Jerseys elav vend end ootamatult töötuna leidis, tundis ta oma pere toitmise ja maja säilitamise pärast loomulikult muret. Kuid ta ei kaotanud silmist Kuningriigi lootust. Teise töö otsimise ajal kasutas ta võimalust teenida abipioneerina. Lõpuks leidis ta töö. — Matteuse 6:25—34.

 9. a) Kuidas võib meil mõne kalli inimese surma tõttu vastupidavust vaja minna? b) Millised pühakirjatekstid näitavad, et kurbusepisarate valamine pole vale?

⁹ Kui sa oled surma tõttu kaotanud sulle kalli inimese, on sul vaja vastupidavust, mis kestaks veel kaua pärast seda, kui sind ümbritsevad inimesed on oma normaalsesse elurütmi tagasi pöördunud. Sa võid isegi leida, et igal aastal umbes sel ajal, mil see sulle kallis inimene suri, on sul eriti raske. Sellise kaotuse all vastupidamine ei tähenda, et oleks vale valada kurbusepisaraid. Kui sureb mõni meile kallis inimene, on leinamine loomulik ja see ei näita mingil juhul usu puudumist ülesäratamise lootusesse. (1. Moosese 23:2; võrdle Heebrealastele 11:19.) Jeesus „nuttis” pärast Laatsaruse surma, kuigi Ta ütles Martale veendunult: „Sinu vend tõuseb üles!” Ja Laatsarus tõesti tõusis üles! — Johannese 11:23, 32—35, 41—44.

10. Miks on Jehoova rahval vaja vastupidavust ühes ainulaadses suhtes?

¹⁰ Lisaks sellistes katsetes vastupidamisele, mis on omased kõikidele inimestele, on Jehoova rahval vaja pidada vastu ühes ainulaadses suhtes. „Te olete kõigi rahvaste [viha] all minu nime pärast,” hoiatas Jeesus. (Matteuse 24:9, meie kursiiv) Samuti ütles ta: „On nemad mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga.” (Johannese 15:20) Millest on kogu see vihkamine ja tagakiusamine tingitud? Sellest et ükskõik kus me selle maa peal Jumala sulastena ka elame, püüab Saatan ikka murda meie laitmatust Jehoovale. (1. Peetruse 5:8; võrdle Ilmutuse 12:17.) Selleks on Saatan tihti õhutanud ägedat tagakiusamist, pannes sellega meie vastupidavuse raskele katsele.

11, 12. a) Millist vastupidavuse katset kohtasid Jehoova tunnistajad ja nende lapsed 1930-ndatel aastatel ja 1940-ndate aastate alguses? b) Miks ei tervita Jehoova tunnistajad riigivappi?

¹¹ Näiteks sattusid Jehoova tunnistajad ja nende lapsed 1930-ndatel aastatel ja 1940-ndate aastate alguses Ameerika Ühendriikides ja Kanadas tagakiusamise alla, sest südametunnistuse alusel keeldusid nad riigi sümboleid tervitamast. Tunnistajad austavad selle riigi sümboleid, kus nad elavad, kuid nad järgivad põhimõtet, mis on toodud Jumala Seaduses 2. Moosese 20:4, 5: „Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Jehoova, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal [„nõuan ainulaadset andumist”, NW].” Kui mõned tunnistajatest koolilapsed koolist välja heideti, kuna nad soovisid kummardada ainult Jehoova Jumalat, rajasid tunnistajad nende õpetamiseks Kuningriigi koolid. Need õpilased läksid tagasi riiklikesse koolidesse, kui Ameerika Ühendriikide Ülemkohus tunnistas nende religioosset seisukohta, nagu tsiviliseeritud riigid seda tänapäeval teevad. Kuid nende noorte inimeste julge vastupidavus on väärtuslikuks eeskujuks eriti nendele kristlikele noortele, keda ehk nüüdsel ajal naeruvääristatakse, kuna nad püüavad elada Piibli normide järgi. — 1. Johannese 5:21.

¹² Mitmesugused katsed, mis meile ette tulevad — nii need, mis on inimestele üldomased, kui ka need, mida kohtame oma kristliku usu pärast —, näitavad, milleks meil on vaja vastupidavust. Aga kuidas me saame vastu pidada?

Pidada lõpuni vastu — kuidas?

13. Kuidas Jehoova meid vastupidavusega varustab?

¹³ Jumala rahval on tohutu eelis nende ees, kes Jehoovat ei kummarda. Me võime abi saamiseks pöörduda „kannatlikkuse [„vastupidavuse”, NW] . . . Jumala” poole. (Roomlastele 15:5) Aga kuidas Jehoova meid vastupidavusega varustab? Muuhulgas teeb ta seda vastupidavuse eeskujude kaudu, kellest tema Sõnas Piiblis räägitakse. (Roomlastele 15:4) Kui me nende üle mõtiskleme, ei julgusta see meid mitte ainult vastu pidama, vaid me õpime ka palju selle kohta, kuidas vastu pidada. Mõtle kahele väljapaistvale eeskujule — Hiiobi julgele vastupidavusele ja Jeesus Kristuse laitmatule vastupidavusele. — Heebrealastele 12:1—3; Jakoobuse 5:11.

14, 15. a) Millistes katsetes pidas Hiiob vastu? b) Kuidas suutis Hiiob oma katsetes vastu pidada?

¹⁴ Millised olukorrad panid Hiiobi vastupidavuse katsele? Teda tabasid majanduslikud raskused, kui ta kaotas suurema osa oma varast. (Iiob 1:14—17; võrdle Iiob 1:3.) Hiiob tundis kaotusevalu, kui kõik tema kümme last tuuletormi käes hukkusid. (Iiob 1:18—21) Teda tabas tõsine ja väga piinarikas haigus. (Iiob 2:7, 8; 7:4, 5) Tema oma naine mõjutas teda Jumalast ära pöörduma. (Iiob 2:9) Lähedased kaaslased rääkisid asju, mis tegid haiget, mis ei olnud lahked ega õiged. (Võrdle Iiob 16:1—3 ja Iiob 42:7.) Kuid kõige selle juures jäi Hiiob kindlaks ja säilitas oma laitmatuse. (Iiob 27:5) See, mida tema kannatas, sarnaneb nende katsetega, millega Jehoova rahvas tänapäeval silmitsi seisab.

¹⁵ Kuidas suutis Hiiob kõikides nendes katsetes vastu pidada? Üks asi, mis Hiiobit eriti kinnitas, oli lootus. „Puulgi on lootus,” kuulutas ta. „Kui ta maha raiutakse, siis ta võrsub taas ja tal pole võsudest puudu!” (Iiob 14:7) Milline lootus oli Hiiobil? Nagu on mõni salm hiljem märgitud, ütles ta: „Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? . . . Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd!” (Iiob 14:14, 15) Tõesti, Hiiob nägi kaugemale oma käesolevast valust. Ta teadis, et tema katsed ei kesta igavesti. Äärmisel juhul pidi ta pidama vastu kuni surmani. Ta lootis kindlalt, et Jehoova, kes oma armastuses igatseb surnuid üles äratada, toob ta ellu tagasi. — Apostlite teod 24:15.

16. a) Mida me Hiiobi eeskujust vastupidavuse kohta õpime? b) Kui reaalne peab Kuningriigi lootus meie jaoks olema ja miks?

¹⁶ Mida me Hiiobi vastupidavusest õpime? Et lõpuni vastu pidada, ei tohi me kunagi oma lootust silmist kaotada. Pea samuti meeles, et kindel lootus Kuningriigile tähendab seda, et kõik kannatused, mida me kohtame, on suhteliselt ’hetkelised’. (2. Korintlastele 4:16—18, UT) Meie hinnaline lootus rajaneb kindlalt Jehoova tõotusel, et lähitulevikus saabub aeg, mil „tema pühib ära kõik pisarad [meie] silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam”. (Ilmutuse 21:3, 4) See lootus, mis „ei vii pettumuseni”, peab meie mõtlemist valvama. (Roomlastele 5:4, 5, NW; 1. Tessalooniklastele 5:8) See peab olema meie jaoks reaalne — nii reaalne, et me võime usu silmade kaudu kujutleda ennast uude maailma, kus meil pole enam võitlust haiguste ja masendusega, vaid kus me ärkame iga päev üles hea tervisega ja selge mõistusega; kus me ei muretse enam tõsiste majanduslike raskuste pärast, vaid elame julgeolekus; kus me ei leina enam armastatud omaste surma, vaid näeme erutusega, kuidas nad üles äratatakse. (Heebrealastele 11:1) Ilma sellise lootuseta võivad käesolevad katsed meid niivõrd enda võimusesse haarata, et me anname alla. Aga kui meil on lootus, siis milline tohutu ajend on see meile, et võitlemist jätkata ja pidada vastu täieliku lõpuni!

17. a) Millistes katsetes pidas Jeesus vastu? b) Millisest tõsiasjast võib näha, kui kohutavaid kannatusi Jeesus läbi elas? (Vaata allmärkust.)

¹⁷ Piibel soovitab meil tungivalt ’vaadata keskendunult’ Jeesust ja ’jälgida teda täpselt’ (NW). Millistes katsetes tema vastu pidas? Mõned neist tulenesid teiste pattudest ja ebatäiuslikkusest. Jeesus ei kannatanud mitte ainult „vastuhakkamist . . . patustelt”, vaid ka probleeme, mis tõusid esile tema jüngrite hulgas, kaasa arvatud nende korduvad vaidlused selle üle, kes on kõige suurem. Peale selle kohtas ta üht usukatset, mis pole millegi muuga võrreldav. Ta „kannatas risti [„piinaposti”, NW]”. (Heebrealastele 12:1—3; Luuka 9:46; 22:24) On raske isegi kujutleda vaimseid ja füüsilisi kannatusi, mis olid seotud postile löömise piinaga, ja häbi, mis kaasnes tema hukkamisega jumalateotajana.a

18. Millised kaks asja olid vastavalt apostel Pauluse sõnadele Jeesusele toeks?

¹⁸ Mille tõttu suutis Jeesus lõpuni vastu pidada? Apostel Paulus mainib kahte asja, mis Jeesust toetasid: „palveid ja anumisi” ja ka „tema ette seatud rõõmu”. Jeesus, Jumala täiuslik Poeg, ei pidanud abi palumist häbiväärseks. Ta palvetas „suure hüüdmise ja silmaveega”. (Heebrealastele 5:7; 12:2, NW) Eriti siis, kui oli lähenemas tema suurim katse, tajus ta, et tugevuse saamiseks on hädavajalik korduvalt ja tõsiselt palvetada. (Luuka 22:39—44) Vastusena Jeesuse anumistele ei kõrvaldanud Jehoova katset, vaid tugevdas Jeesust selles vastu pidama. Jeesus pidas vastu ka sellepärast, et ta vaatas piinapostist kaugemale oma tasu poole — rõõmu poole, mida pidi tooma Jehoova nime pühitsemises osalemine ja inimpere lunastamine surmast. — Matteuse 6:9; 20:28.

19, 20. Kuidas aitab Jeesuse näide vastupidavusega seotud asjadesse realistlikult suhtuda?

¹⁹ Jeesuse eeskujust õpime mitmeid asju, mis aitavad meil vastupidavusega seotud asjadesse realistlikult suhtuda. Vastupidamine ei ole kerge. Kui meile tundub, et teatud katses on raske vastu pidada, toob meile lohutust teadmine, et sama käis isegi Jeesuse kohta. Selleks et lõpuni vastu pidada, peame Jumalalt korduvalt tugevust paluma. Mõnikord võime end katse all olles tunda palvetamiseks liiga väärtusetutena. Kuid Jehoova kutsub meid üles valama oma südant tema ette välja, sest ’tema peab hoolt meie eest’. (1. Peetruse 5:7) Ja selle tõttu, mida Jehoova on oma Sõnas tõotanud, on ta võtnud endale kohustuse varustada „jõuga, mis ületab tavapärase,” neid inimesi, kes teda usus appi hüüavad. — 2. Korintlastele 4:7—9, NW.

²⁰ Mõnikord tuleb meil pisarais silmil vastu pidada. Jeesuse jaoks ei olnud piinapostil kogetav piin ise rõõmustamise põhjuseks. Selle asemel peitus rõõm tasus, mis tema ette oli seatud. Ka meie puhul ei ole realistlik arvata, et me oleme katse all olles alati rõõmsad ja ülevas meeleolus. (Võrdle Heebrealastele 12:11.) Aga kui me vaatame ette tasu poole, suudame ehk ’pidada lausa rõõmuks’, kui kohtame olukordi, mis meid väga raskele katsele panevad. (Jakoobuse 1:2—4; Apostlite teod 5:41) Tähtis on see, et me jääme kindlaks — isegi kui peame tegema seda pisarais silmil. Jeesus ei öelnud ju: „Kes valab kõige vähem pisaraid, see pääseb”, vaid: „Kes otsani vastu peab, see pääseb!” — Matteuse 24:13.

21. a) Millega soovitatakse 2. Peetruse 1:5, 6 (NW) meil oma vastupidavus varustada? b) Milliseid küsimusi vaadeldakse järgmises artiklis?

²¹ Seega on vastupidavus pääsemiseks eluliselt tähtis. Kuid 2. Peetruse 1:5, 6 (NW) soovitatakse meil tungivalt varustada oma vastupidavus Jumalale andumisega. Mis on Jumalale andumine? Kuidas on see seotud vastupidavusega ja kuidas võib seda saavutada? Neid küsimusi vaadeldakse järgmises artiklis.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Mida vastupidamine tähendab?

◻ Miks on Jehoova rahval vaja ühes ainulaadses suhtes vastu pidada?

◻ Mille tõttu suutis Hiiob vastu pidada?

◻ Kuidas aitab Jeesuse näide meil vastupidamisse realistlikult suhtuda?

[Pilt lk 10]

Et õpetada kristlikke lapsi, kes koolist välja heideti, kuna nad kummardasid ainult Jehoovat, loodi Kuningriigi koolid

[Pilt lk 12]

Jeesus, kes oli täis otsustavust oma Isa austada, palus palves vastupidamiseks tugevust