’Jumal on meid nõnda armastanud’
„Kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis peame ka meie üksteist armastama.” (1. JOHANNESE 4:11)
1. Miks tulevad kogu maailmas miljonid inimesed 23. märtsil pärast päikeseloojangut kokku kuningriigisaalidesse ja muudesse koosolekupaikadesse?
KAHTLEMATA koguneb pühapäeval, 1997. aasta 23. märtsil pärast päikeseloojangut kogu maailmas üle 13000000 inimese kuningriigisaalidesse ja muudesse Jehoova tunnistajate koosolekupaikadesse. Miks? Sellepärast, et Jumala suurim armastuseväljendus on nende südant puudutanud. Jeesus Kristus juhtis tähelepanu sellele võimsale tõendile Jumala armastuse kohta, kui ta ütles: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16).
2. Mida oleks meil kõigil kasulik endalt küsida selle kohta, kuidas me Jumala armastusele vastame?
2 Kui mõtleme armastusele, mida Jumal on osutanud, on meil hea endalt küsida: „Kas ma tõesti hindan seda, mida Jumal on teinud? Kas selles, kuidas ma oma elu kasutan, ilmneb minu hindamine?”
„Jumal on armastus”
3. a) Miks pole armastuse osutamine Jumala puhul ebatavaline? b) Kuidas ilmnevad loomistöödes tema jõud ja tarkus?
3 Pole sugugi ebatavaline, et Jumal osutab armastust, sest „Jumal on armastus” (1. Johannese 4:8). Armastus on tema valitsev omadus. Kui ta maad inimasustuse tarbeks ette valmistas — kergitas mägesid ning kogus vett järvedesse ja ookeanidesse —, avaldus selles vapustavalt tema jõud (1. Moosese 1:9, 10). Kui Jumal pani käima vee- ja hapnikuringluse; kui ta valmistas loendamatud mikroorganismid ja taimeliigid, et need muudaksid maa keemilised elemendid inimorganismile vastuvõetavaks ja inimesed võiksid nende abil elus püsida; kui ta seadis meie bioloogilise kella vastavusse planeedi Maa päevade ja kuude pikkusega, ilmnes sellest suur tarkus (Laul 104:24; Jeremija 10:12). Kuid veelgi tähelepanuväärsemalt ilmneb füüsilise loodu kaudu Jumala armastus.
4. Milliseid tõendeid Jumala armastuse kohta peaks igaüks meist nägema ja hindama füüsilise loodu kaudu?
4 Jumala armastusest räägib meie maitsmismeel, kui hammustame mahlakat küpset puuvilja, mida pole ilmselt valmistatud ainult selleks, et kõhtu täis saada, vaid ka selleks, et meile rõõmu valmistada. Meie silmad näevad selle kohta vääramatuid tõendeid, kui vaatleme imekauneid päikeseloojanguid, tähistaevast selgel ööl, mitmesuguse kuju ja erksate värvidega lilli, loomapoegade mängu ning sõprade südamlikke naeratusi. Meie nina annab meile sellest teada, kui me nuusutame kevadlillede meeldivat lõhna. Meie kõrvad tajuvad seda, kui me kuulame kose kohinat, linnulaulu ja lähedaste hääli. Me tunneme seda siis, kui meile kallis inimene meid südamlikult embab. Mõningatele loomadele on antud võime näha, kuulda ja haista seda, mida inimene ei suuda. Kuid inimesed, kes on loodud Jumala näo järgi, on võimelised tajuma Jumala armastust viisil, mis pole võimalik ühelegi loomale (1. Moosese 1:27).
5. Kuidas osutas Jehoova Aadamale ja Eevale rohkesti armastust?
5 Kui Jehoova Jumal lõi esimesed inimesed Aadama ja Eeva, ümbritses ta nad tõenditega oma armastusest. Ta oli istutanud aia, paradiisi, ja pannud sinna kasvama igasuguseid puid. Ta oli rajanud selle kastmiseks jõe ning täitnud aia võluvate lindude ja loomadega. Kõik selle andis ta koduks Aadamale ja Eevale (1. Moosese 2:8—10, 19). Jehoova kohtles neid kui oma lapsi, kes kuuluvad tema üleuniversumilisse perre (Luuka 3:38). Seadnud Eedeni aia esimesele inimpaarile mudeliks, andis taevane Isa neile rahuldustpakkuva ülesande laiendada paradiis üle kogu maakera. Kogu maa pidi saama täis nende järglasi (1. Moosese 1:28).
6. a) Mida arvad sina mässumeelsest teguviisist, mille valisid Aadam ja Eeva? b) Milles võib ilmneda, et me oleme Eedenis toimunust õppust võtnud ja et see teadmine on meile kasuks tulnud?
6 Kuid peagi seisis Aadamal ja Eeval veel ees sõnakuulelikkuse, lojaalsuse katse. Kõigepealt näitas üks neist ja seejärel ka teine, et nad ei hinda seda armastust, mis on neile osaks saanud. Nende tegu oli šokeeriv. See oli täiesti andestamatu! Selle tagajärjel katkesid nende suhted Jumalaga, nad tõugati välja tema perekonnast ja aeti ära Eedenist. Me tunneme veel tänapäevalgi nende patu mõju (1. Moosese 2:16, 17; 3:1—6, 16—19, 24; Roomlastele 5:12). Aga kas me oleme juhtunust midagi õppinud? Kuidas vastame meie Jumala armastusele? Kas ilmneb meie igapäevastest otsustest, et me hindame tema armastust? (1. Johannese 5:3.)
7. Kuidas osutas Jehoova Aadama ja Eeva järglastele armastust, vaatamata sellele, mida need kaks tegid?
7 Vaatamata äärmisele hoolimatusele, millega esimesed inimesed suhtusid kõigesse, mida Jumal nende heaks oli teinud, ei lämmatanud see tema armastust. Kaastundest inimeste vastu, keda veel sündinudki polnud — ka meie vastu, kes elame tänapäeval —, lasi Jumal Aadamal ja Eeval enne surma perekonna üles kasvatada (1. Moosese 5:1—5; Matteuse 5:44, 45). Kui ta poleks seda teinud, ei oleks mitte keegi meist sündinud. Järk-järgult oma tahet ilmutades on Jehoova andnud ka aluse lootuseks kõigile neile Aadama järglastele, kes usku üles näitavad (1. Moosese 3:15; 22:18; Jesaja 9:5, 6). Tema korralduste kaudu võivad ka kõigist rahvustest inimesed saada tagasi selle, mille Aadam kaotas, nimelt täiusliku elu Jumala heakskiidetud liikmetena tema üleuniversumilises peres. Ta tegi seda sellega, kui korraldas lunastuse.
Miks on vaja lunastust?
8. Miks ei saanud Jumal anda lihtsalt sellist korraldust, et kuigi Aadam ja Eeva peavad surema, ei pea seda juhtuma ühegi nende sõnakuuleliku järglasega?
8 Kas tõesti oli hädavajalik maksta lunastushinnaks inimelu? Kas poleks Jumal saanud lihtsalt sellist korraldust anda, et kuigi Aadam ja Eeva peavad vastuhaku tõttu surema, võivad igavesti elada kõik nende järglased, kes Jumalale kuuletuvad? Lühinägelikule inimesele võib see mõistlik tunduda. Kuid Jehoova „armastab õigust ja õiglust” (Laul 33:5). Aadamale ja Eevale sündisid lapsed alles pärast seda, kui nad pattu olid teinud, mistõttu ükski nende lastest ei sündinud täiuslikuna (Laul 51:7). Nad kõik pärisid patu, kuid karistus patu eest on surm. Kui Jehoova poleks sellest välja teinud, millist eeskuju oleks ta sellega andnud kogu oma perekonnale? Ta ei saanud oma õiglasi mõõdupuid eirata. Ta pidas õigusnormidest lugu. Mitte kellelgi pole kunagi olnud alust kritiseerida seda, kuidas Jumal kerkinud vaidlusküsimused lahendas (Roomlastele 3:21—23).
9. Millist lunahinda nõudsid Jumala õiglased mõõdupuud?
9 Aga mille alusel oleks siis võimalik päästa need Aadama järglased, kes kuuletuvad Jehoovale armastusest? Kui üks täiuslik inimene sureks ohvrisurma, oleks õiglane katta tema täiusliku elu väärtusega kinni nende patud, kes usuvad lunastusse ja tunnustavad seda. Kuna ühe inimese, Aadama patu tõttu sai kogu inimpere patuseks, võib teise, temaga täpselt samaväärse täiusliku inimese äravalatud veri tasakaalustada õigluse vaekausid (1. Timoteosele 2:5, 6, UM). Aga kust selline inimene küll leida?
Kui suur oli hind?
10. Miks olid Aadama järglased võimetud vajalikku lunastushinda maksma?
10 Patuse Aadama järglaste hulgas polnud mitte kedagi, kes oleks suutnud pakkuda Aadama kaotatud eluvõimaluse tagasiostmiseks vajaminevat. „Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti [„piiramata ajaks”, UM] tasumata selleks, et keegi jääks elama lõppemata ega näeks hauda!” (Laul 49:8—10). Selle asemel et inimkonda väljapääsmatusse olukorda jätta, tegi Jehoova ise vajalikke korraldusi.
11. Mil viisil korraldas Jehoova täiusliku inimelu andmise, mida oli vaja piisava väärtusega lunastusohvri toomiseks?
11 Jehoova ei saatnud maa peale inglit, et see teeskleks suremist, jättes maha oma lihaks saanud keha, ja elaks samal ajal vaimuna edasi. Selle asemel tegi ta hoopis ime, mis on jõukohane vaid Jumalale, Loojale — ta kandis oma taevase poja elujõu ja isiksuse üle ühe naise, Juuda soost Eeli tütre Maarja emaihusse. Jumala tegev jõud, tema püha vaim, kaitses lapse arengut emaüsas, tänu millele ta sündis täiusliku inimesena (Luuka 1:35; 1. Peetruse 2:22). Temal oli võimalik tasuda lunastuseks vajalik hind, mis vastaks täielikult Jumala õiglastele nõuetele (Heebrealastele 10:5).
12. a) Mis mõttes on Jeesus Jumala „ainusündinud Poeg”? b) Kuidas rõhutab Jumala armastust meie vastu see, et ta saatis oma Poja lunastuseks?
12 Kellele oma loendamatutest taevastest poegadest andis Jehoova selle ülesande? Sellele, keda Pühakirjas nimetatakse tema „ainusündinud Pojaks” (1. Johannese 4:9). Seda väljendit kasutades ei peeta silmas mitte seda, kelleks ta sai inimesena sündides, vaid seda, kes ta varem taevastes oli. Tema on ainus, kelle Jehoova lõi otseselt, ilma kedagi teist sellesse kaasamata. Ta on kogu loodu Esmasündinu. Tema on see, kelle kaudu Jumal tõi olemasollu kogu ülejäänud loodu. Inglid on Jumala pojad, nii nagu ka Aadam oli Jumala poeg. Kuid Jeesuse kohta öeldakse, et temal oli „Isast ainusündinud Poja au”. Tema kohta öeldakse, et ta on „Isa süles” (Johannese 1:14, 18). Ta on Isaga lähedastes, usalduslikes, hellades suhetes. Ta armastab inimkonda nii nagu tema Isagi. Õpetussõnad 8:30, 31 (Piibli Raamat, 1945) näitab, mida Isa tunneb selle Poja vastu ja mida Poeg tunneb inimeste vastu: „Ma olin [Jehoova] südame rõõm igapäev, ja mängisin tema ees igal ajal .. ja minu [Jeesuse ehk Jehoova Meistertöölise, tarkuse kehastuse] südame rõõm on inimese lastega olla.” Jumal saatis oma kõige kallima Poja maa peale lunastuseks. Kui tähendusrikas on seega Jeesuse ütlus: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud”! (Johannese 3:16.)
13., 14. Mida peaks Jehoova teo kohta aitama meil mõista Piibli jutustus sellest, kuidas Aabraham hakkas Iisakit ohvriks tooma? (1. Johannese 4:10.)
13 Et aidata meil mingilgi määral mõista selle tähendust, ütles Jumal Aabrahamile umbes 3890 aastat tagasi, kaua aega enne seda, kui Jeesus maa peale tuli: „Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morija maale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!” (1. Moosese 22:1, 2). Täis usku, kuulas Aabraham sõna. Pane ennast Aabrahami olukorda. Kujutle, et see on sinu poeg, sinu ainus poeg, keda sa väga armastad. Mida sa tunneksid samal ajal, kui lõhud põletusohvri puid, matkad mitu päeva Morija maa poole ja paned oma poja altarile?
14 Miks tekivad kaastundlikul lapsevanemal taolised tunded? Esimene Moosese 1:27 ütleb, et Jumal lõi inimese oma näo järgi. Meie tunded, armastus ja kaastunne, peegeldavad väga ähmaselt Jehoova armastust ja kaastunnet. Jumal takistas Aabrahami, nii et see Iisakit tegelikult ei ohverdanud (1. Moosese 22:12, 13; Heebrealastele 11:17—19). Aga Jehoova ise ei loobunud viimasel hetkel lunastusohvrit toomast, kuigi see läks nii talle kui ka tema Pojale kalliks maksma. Jumalal ei olnud selle tegemiseks vähimatki kohustust, ta tegi seda hoopis ärateenimata headuse erakordse väljendusena. Kas me hindame seda täiel määral? (Heebrealastele 2:9.)
Mille see võimalikuks teeb
15. Kuidas on lunastus mõjutanud inimeste elu juba praeguses asjadesüsteemis?
15 See Jumala armastav korraldus muudab täielikult nende elu, kes seda usus tunnustavad. Varem olid nad patu tõttu Jumalast võõrdunud. Nagu ütleb tema Sõna, olid nad „oma meelsuse poolest vaenlased, tehes kurja” (Koloslastele 1:21—23). Kuid neid „lepitati [Jumalaga] tema Poja surma kaudu” (Roomlastele 5:8—10). Kuna nad on oma eluviisi muutnud ja võtnud vastu andestuse, mille Jumal teeb võimalikuks neile, kes usuvad Kristuse ohvrisse, on neil nüüd selle eest puhas südametunnistus (Heebrealastele 9:14; 1. Peetruse 3:21).
16. Millised õnnistused saavad osaks väikesele karjale, kuna selle liikmed usuvad lunastusse?
16 Jehoova on nende hulgast vähestele, väiksele karjale, osutanud ärateenimata soosingut, nii et nad võivad olla koos tema Pojaga taevases Kuningriigis selleks, et teha teoks Jumala algne eesmärk maa suhtes (Luuka 12:32). Nad on võetud ’kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahõimudest ja tehtud kuningriigiks ja preestriks meie Jumalale, ja nad valitsevad maa peal [„üle”, UM]’ (Ilmutuse 5:9, 10). Neile kirjutas apostel Paulus: „Te olete saanud lapsepõlve Vaimu, kelles me hüüame: ’Abba! Isa!’ Seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad” (Roomlastele 8:15—17). Kuna Jumal on nad oma poegadeks lapsendanud, on neil temaga hinnalised suhted, millest Aadam ilma jäi, kuid neile poegadele antakse veel lisaeesõigusi taevase teenistuse näol, mida Aadamal kunagi pole olnud. Seega pole midagi imestada, et apostel Johannes ütles: „Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks!” (1. Johannese 3:1). Neile ei osuta Jumal mitte üksnes põhimõtetest lähtuvat armastust (a·gaʹpē), vaid ka hella kiindumust (phi·liʹa), mis iseloomustab tõeliste sõprade vahelisi suhteid (Johannese 16:27).
17. a) Milline võimalus antakse kõigile, kes näitavad üles usku lunastusse? b) Mida tähendab neile „Jumala laste au vabadus”?
17 Ka teistele — kõigile, kes usuvad, et Jumal annab heldekäeliselt elu Jeesuse Kristuse kaudu — annab Jehoova võimaluse rajada endaga hinnalised suhted, mis Aadam kaotas. Apostel Paulus selgitas: „Kogu loodu [Aadamast põlvnev inimloodu] ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist [ehk aega, mil saab täiesti selgeks, et Jumala pojad, kes pärivad koos Kristusega taevase Kuningriigi, hakkavad inimkonna heaks konkreetseid samme astuma]. On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla [inimesed sündisid patustena ja neid ootas ees surm, kusjuures neil polnud enda päästmiseks vähimatki võimalust] — mitte vabatahtlikult, vaid allaheitja tahtest — ometi [Jumala antud] lootuse peale, sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse” (Roomlastele 8:19—21). Mida see vabadus tähendab? Seda, et nad on vabanenud patu ja surma ahelatest. Nad saavad täiusliku mõistuse ja keha, koduks paradiisi ning nad võivad elada igavesti, tundes rõõmu oma täiuslikkusest ja näidates üles hindamist Jehoova, ainsa tõelise Jumala vastu. Aga kuidas see kõik võimalikuks sai? Jumala ainusündinud Poja lunastusohvri kaudu.
18. Mida me hakkame tegema 23. märtsil pärast päikeseloojangut ja miks?
18 Niisanikuu 14. päeval aastal 33 m.a.j. seadis Jeesus ühes Jeruusalemma ülemises toas sisse oma surma mälestusõhtu. Tema surma iga-aastane mälestamine on kõigi tõeliste kristlaste elus tähtsaks sündmuseks saanud. Jeesus ise käskis: „Seda tehke minu mälestuseks!” (Luuka 22:19). Aastal 1997 peetakse mälestusõhtut 23. märtsil pärast päikeseloojangut (mil algab 14. niisan). Sel päeval ei saa olla midagi tähtsamat kui viibida kohal sel mälestusõhtul.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mil viisil on Jumal inimkonnale rikkalikult armastust osutanud?
◻ Miks oli vaja täiuslikku inimelu selleks, et lunastada Aadama järglased?
◻ Kui kalli hinnaga korraldas Jehoova lunastuse?
◻ Mida lunastus võimaldab?
[Pilt lk 10]
Jumal andis oma ainusündinud Poja