36. UURIMISARTIKKEL
Jehoova armastab õigeid
„Õnnelikud on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele.” (MATT. 5:6)
LAUL 9 „Jehoova on saanud kuningaks!”
ÜLEVAADEa
1. Millises olukorras oli Joosep ja kuidas ta toimis?
JAAKOBI poeg Joosep oli keerulises olukorras. Tema isanda Pootifari naine käis talle päevast päeva peale, et ta temaga magaks. Joosep aga ei teinud seda. Tänapäeval võivad mõned mõelda, miks Joosep kiusatusele järele ei andnud. Pootifari polnud ju kodus. Pealegi oli Joosep ori ja teadis hästi, et keeldumise korral võib naine tema elu väga raskeks teha. Joosepi sõnadest on näha, miks ta naise lähenemiskatsed tagasi tõrjus. Ta ütles: „Kuidas ma siis võiksin teha seda suurt kurja ja patustada Jumala vastu!” (1. Moos. 39:7–12.)
2. Kust teadis Joosep, et abieluvälised suhted on valed?
2 Kust Joosep teadis, et abieluvälised suhted on Jumala silmis patt? Moosese seaduses oli küll käsk „Sa ei tohi abielu rikkuda”, kuid see pandi kirja alles 200 aastat hiljem. (2. Moos. 20:14.) Joosep tundis Jehoovat piisavalt hästi, et mõista, kuidas Jehoova nendesse asjadesse suhtub. Näiteks teadis ta kahtlemata seda, et Jehoova sõlmis esimese abielu vaid ühe mehe ja ühe naise vahel. Samuti oli ta ilmselt kuulnud, kuidas Jehoova polnud lasknud ei Egiptuse vaaraol ega Gerari kuningal võtta naiseks tema vanavanaema Saarat, kes juba oli abielus. Jehoova oli kaitsnud ka Iisaki naist Rebekat, kui too oli samasuguses ohus. (1. Moos. 2:24; 12:14–20; 20:2–7; 26:6–11.) Arvatavasti oli Joosep kõigele sellele mõelnud ja saanud aru, mis on Jehoova silmis õige ja mis vale. Ja kuna Joosep armastas Jehoovat, ei tahtnud ta mingil juhul teha midagi, mida Jehoova peab vääraks.
3. Mida me selles artiklis arutame?
3 Kahtlemata tahad sinagi teha seda, mis on õige Jehoova silmis. Ent kuna me kõik oleme ebatäiuslikud ja elame jumalatus maailmas, võib meie arusaam õigest ja valest kergesti moonduda. (Jes. 5:20; Rooml. 12:2.) Vaatame nüüd, milline inimene on Jehoova silmis õige ja kuidas Jumala normide järgimine meile kasuks tuleb. Samuti vaatame kolme nõuannet selle kohta, kuidas tugevdada endas soovi teha alati seda, mis meeldib Jehoovale.
MILLINE INIMENE ON JUMALA SILMIS ÕIGE?
4. Kuidas Jumal suhtub inimesse, kes on iseenda silmis õige?
4 On suur vahe, kas inimene on õige iseenda silmis või Jumala silmis. Kui keegi on iseenese silmis õige, siis on ta enamasti ka üleolev, teiste suhtes kriitiline ja peab end neist paremaks. Jumalale aga sellised omadused ei meeldi. Kui Jeesus oli maa peal, mõistis ta hukka usutegelased, kes olid täis oma õigust ja jätsid kõrvale Jumala sõna. (Kog. 7:16; Luuka 16:15.) Sellised inimesed polnud tollal ega ole ka nüüd Jumalale meelepärased.
5. Mida tuleb teha, et olla Jumala silmis õige? Too näide.
5 Selleks et olla Jumala silmis õige, tuleb elada tema normide järgi, mis on kõige ülevamad normid üleüldse. Näiteks ütles Jehoova iisraellastele, et kauplemisel tuleks kasutada õiget kaalukivi. (5. Moos. 25:15.) Heebrea sõna, mis on tõlgitud vastega „õige”, võib tähendada ka „aus”. Järelikult kui tahame olla Jumala silmis õiged, tuleb meil äriasju ausalt ajada. Õige inimene on ka õiglane ja ei salli ebaõiglust. Ta püüab elada oma elu nii, et ta oleks Jehoovale kõigiti meelepärane. (Kol. 1:10.)
6. Miks me võime usaldada Jehoova norme õige ja vale kohta? (Jes. 55:8, 9.)
6 Piibel ütleb Jehoova kohta, et temas elab õigus. (Jer. 50:7.) Nii see tõesti on. Loojana saab Jehoova ainsana öelda, mis on õige ja mis vale, samuti on tal õigus kehtestada normid oma loodutele. Kuna Jehoova on täiuslik, ei anna tema õiglustaju võrreldagi meie ebatäiusest rikutud õiglustajuga. (Õpet. 14:12; loe Jesaja 55:8, 9.) See aga ei tähenda, et me ei küüni tema norme järgima. Ta on loonud meid endasarnaseks ja seega on meil võimalik teda eeskujuks võtta. (1. Moos. 1:27; Efesl. 5:1.) Ja kuna me armastame teda, tahame jäljendada teda nii hästi, kui suudame.
7. Miks on vaja ühtseid norme?
7 Jehoova normide järgimine tuleb meile kasuks. Mõtle, milline oleks elu, kui iga pank määraks rahaühikule väärtuse oma äranägemise järgi või kui igas ehitusfirmas oleks käibel oma mõõdusüsteem. Tagajärjeks oleks kaos. Või kui meditsiinitöötajad ei järgiks kindlaid norme, võiks see patsientidele eluohtlik olla. Kahtlemata on sellised ühtsed normid meile kaitseks ja sama võib öelda ka Jumala normide kohta.
8. Millist elu on Jumal tõotanud neile, kes teevad seda, mis on õige?
8 Jehoova õnnistab neid, kes püüavad teha seda, mis on õige. Ta on lubanud: „Õiged pärivad maa ja elavad sellel igavesti.” (Laul 37:29.) Jehoova tahab, et sinagi oleksid nende hulgas. Kujutle, milline ühtsus, rahu ja õnn valitseb inimperes, kui kõik teevad seda, mis on Jehoova silmis hea. Tema normid on tõesti võrratud. Kuidas aga kasvatada endas soovi kuulata alati oma taevast isa? Vaatame kolme nõuannet, mis aitavad seda teha.
KOLM NÕUANNET
9. Mis aitab meil armastada Jumala seadusi ja põhimõtteid?
9 1. Kasvata armastust Jehoova vastu. Armastus Jehoova vastu hõlmab seda, et armastame ka tema seadusi ja põhimõtteid. Kui meie armastus Jehoova vastu kasvab, tugevneb ka meie soov tema norme järgida. Seda ilmestab hästi Aadama ja Eevaga juhtunu. Kui nad oleksid Jehoovat armastanud, poleks nad tema seadust rikkunud. (1. Moos. 3:1–6, 16–19.)
10. Mida tegi Aabraham, et Jehoovat paremini mõista?
10 Muidugi ei taha meie teha sama viga, mille tegid Aadam ja Eeva. Selleks, et nii ei juhtuks, tuleb meil Jehoovat paremini tundma õppida ja püüda mõista tema mõtteviisi. Nii kasvab meie armastus tema vastu. Mõtleme Aabrahamile. Tema armastas Jehoovat kogu südamest. Ta ei keeranud Jehoovale selga ka siis, kui ei mõistnud täielikult tema otsuste tagamaid. Selle asemel püüdis ta Jehoovast paremini aru saada. Kord sai ta teada, et Jehoova kavatseb hävitada Soodoma ja Gomorra linna. Esialgu jäi talle mulje, et Jehoova, kogu maa kohtumõistja, hävitab koos õelatega ka õiged. Kuna ta ei suutnud seda uskuda, esitas ta Jehoovale selle kohta küsimusi, ja Jehoova vastas talle kannatlikult. Tänu sellele mõistis Aabraham, et Jehoova uurib läbi iga inimese südame ega karista kunagi õigeid koos jumalatutega. (1. Moos. 18:20–32.)
11. Millest oli näha, et Aabraham armastas ja usaldas Jehoovat?
11 See vestlus Jehoovaga avaldas Aabrahamile suurt mõju. Ta hakkas teda veel rohkem armastama ja austama. Aastaid hiljem palus Jehoova tal teha midagi, mis pani tema usalduse oma taevase isa vastu tõsiselt proovile. Nimelt palus Jehoova tal oma poja Iisaki ohvriks tuua. Kuna Aabraham tundis selleks ajaks Jehoovat palju paremini, ei esitanud ta seekord ühtegi küsimust, vaid lihtsalt tegi, mida Jehoova ütles. Kujutle, millist ängi ta võis tunda, kui ta ohvri toomiseks ettevalmistusi tegi. Kuid tõenäoliselt mõtiskles ta selle üle, milline Jehoova on. Ta teadis, et Jehoova ei ole kunagi ebaõiglane või südametu. Paulus ütles, et Aabraham mõtles ka sellele, et Jehoova suudaks Iisaki isegi surnuist üles äratada. (Heebr. 11:17–19.) Jehoova oli ju tõotanud, et Iisakist põlvneb suur rahvas, ja tol hetkel ei olnud Iisakil veel lapsi. Kuna Aabraham armastas Jehoovat, oli ta kindel, et Jehoova teeb alati seda, mis on õige. Seepärast kuuletus ta talle, kuigi see oli äärmiselt raske. (1. Moos. 22:1–12.)
12. Milles on Aabraham heaks eeskujuks? (Laul 73:28.)
12 Aabraham on meile heaks eeskujuks. Meilgi tuleb Jehoovat järjest paremini tundma õppida. Nii saame temaga lähedasemaks ja hakkame teda rohkem armastama. (Loe Laul 73:28.) Nõnda me ka treenime oma südametunnistust, et see reageeriks, nagu Jehoova ootab. (Heebr. 5:14.) Kui siis keegi ahvatleb meid tegema midagi väära, keeldume otsustavalt. Ainuüksi mõte teha midagi, mis kurvastaks meie taevast isa ja kahjustaks meie suhteid temaga, on meile vastumeelne.
13. Kuidas me saame taotleda õigust? (Õpet. 15:9.)
13 2. Kasvata soovi teha seda, mis on õige. Just nagu lihas kasvab, kui seda regulaarselt treenime, kasvab ka meie soov teha seda, mis on õige, kui püüame iga päev Jehoova põhimõtteid järgida. Jehoova on mõistlik ja ta ei oota meilt rohkemat, kui me suudame teha. (Laul 103:14.) Ta kinnitab meile, et „armastab neid, kes taotlevad õigust”. (Loe Õpetussõnad 15:9.) Kas pole nii, et kui tahame saavutada Jehoova teenistuses mõnd eesmärki, siis teeme selle nimel pingutusi? Sama on õiguse taotlemisega. Ja kui meie teeme oma osa ja püüame alati toimida nii, nagu on õige, siis teeb ka Jehoova oma osa ja aitab meil edusamme teha. (Laul 84:5, 7.)
14. Mida sümboliseerib õiguse rinnaturvis ja miks me seda vajame?
14 Jehoova käskude järgi elamine ei ole koormav. (1. Joh. 5:3.) Vastupidi, see on meile kaitseks, ja kaitset vajame kõik iga päev. Meenutagem Jumala antud sõjavarustust, millest Paulus rääkis. (Efesl. 6:14–18.) Selle hulka kuulub õiguse rinnaturvis, mis sümboliseerib Jehoova õigusnorme. Just nagu rinnaturvis kaitses sõduri südant, kaitseb õiguse rinnaturvis meie südant, seda, kes me seesmiselt oleme. Seega on väga oluline, et õiguse rinnaturvis oleks meil alati ümber. (Õpet. 4:23.)
15. Kuidas me saame panna ümber õiguse rinnaturvise?
15 Kuidas me saame õiguse rinnaturvise endale ümber panna? Selleks tuleb meil igal ajal ja igas asjas järgida Jehoova põhimõtteid. Näiteks kui mõtleme, millest rääkida, mida kuulata, vaadata või lugeda, siis võiksime endalt küsida: kuidas see minu südant mõjutaks; mida Jehoova sellest arvab; kas seal seatakse positiivsesse valgusesse midagi, mida Jehoova vihkab, näiteks moraalitust, vägivalda, ahnust või isekust? (Filipl. 4:8.) Kui arvestame otsuseid tehes alati Jehoova tahtega, paneme endale ümber õiguse rinnaturvise ja see kaitseb meie südant maailma halva mõju eest.
16., 17. Miks me võime kindlad olla, et suudame Jehoova normide järgi elada? (Jes. 48:18.)
16 Kas oled vahel mõelnud, kas sa ikka suudad päevast päeva ja aastast aastasse Jehoova normide järgi elada? Mõtle näitele tekstis Jesaja 48:18 (loe). Jehoova ütleb seal, et meie õigus võib olla nagu merelained. Kujutle, et seisad merekaldal ja vaatad, kuidas lained üksteise järel randa veerevad. Sul ei tule pähegi, et need võiksid ühel päeval otsa lõppeda. Sa tead, et lained on rannale rullunud juba aastatuhandeid, ja oled kindel, et see jätkub ka edaspidi.
17 Ka sinu õigeid tegusid võib olla lõputult nagu merelaineid. Kui sul on vaja teha mingi otsus, mõtle esmalt, mida Jehoova tahaks, et sa teeksid, ja siis tee seda. Ükskõik kui raske see otsus ka poleks, Jehoova on alati sinu kõrval ja aitab sul teha seda, mis on õige. (Jes. 40:29–31.)
18. Miks me ei tohiks teiste üle kohut mõista?
18 3. Jäta kohtumõistmine Jehoova hooleks. Meil kõigil tuleb teha oma parim, et alati Jehoova põhimõtteid järgida. Kuid samas ei tohiks me end teistest õigemaks pidada ega nende üle kohut mõista. Jehoova on kogu maa kohtumõistja ja ta ei ole andnud meile õigust otsustada, kas keegi teine ikka teeb seda, mida Jehoova temalt ootab. (1. Moos. 18:25.) Ka Jeesus ütles: „Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut.”b (Matt. 7:1.)
19. Millest on näha, et Joosep jättis kohtumõistmise Jehoova hooleks?
19 Joosep ei mõistnud kohut isegi nende üle, kes teda julmalt kohtlesid. Tema oma vennad pöördusid tema vastu, müüsid ta orjaks ja ütlesid isale, et ta on surnud. Aastaid hiljem sai Joosep vendadega taas kokku. Ta oli nüüd võimas valitseja ja oleks võinud neile kätte maksta. Ka vennad ise – kuigi neil oli tehtu pärast kahju – kartsid, et Joosep võib seda teha. Joosep aga ütles neile: „Ärge kartke! Kas mina olen Jumal?” (1. Moos. 37:18–20, 27, 28, 31–35; 50:15–21.) Joosep oli alandlik ja jättis kohtumõistmise Jehoova hooleks.
20., 21. Mida me saame teha, et me ei läheks enda õigust täis?
20 Meilgi tuleks jätta kohtumõistmine Jehoova hooleks. Näiteks ei peaks me arvama, et meie teame, miks vennad ja õed midagi teevad. Me ei näe teiste sisse, üksnes Jehoova teab, millised on kellegi ajendid. (Õpet. 16:2.) Ta armastab kõiksuguseid inimesi, ükskõik milline on kellegi taust või kultuur. Ja ta ergutab ka meid oma südant avardama. (2. Kor. 6:13.) Meil tuleks vendi ja õdesid armastada, mitte nende üle kohut mõista.
21 Me ei tohiks mõista kohut ka nende üle, kes ei ole Jehoova teenijad. (1. Tim. 2:3, 4.) Näiteks kui me väidaks mõne sugulase kohta, et tema küll kunagi tõe juurde ei tule, kas ei mõistaks me siis tema üle kohut? Kui nii teeksime, näitaks see, et oleme enda õigust täis. Annab ju Jehoova kõigile inimestele võimaluse oma patte kahetseda. (Ap. t. 17:30.) Pidagem meeles, et see, kes on täis oma õigust, ei ole õige Jehoova silmis.
22. Miks tasub teha seda, mis on Jehoova silmis õige?
22 Kui püüad alati teha seda, mis meeldib Jehoovale, oled rõõmsam ja teistele eeskujuks ning see tõmbab neid nii sinu kui ka Jehoova ligi. Olgu sul siis alati „nälg ja janu õiguse järele”. (Matt. 5:6.) Ära heitu sellest, et maailm vajub järjest sügavamale moraalituse mülkasse. Taevane isa näeb sinu pingutusi teha seda, mis on õige, ja tal on sinust hea meel. „Jehoova armastab õigeid.” (Laul 146:8.)
LAUL 139 Näe end vaimus uues maailmas
a Selles kurjas maailmas on vähe neid, kes püüavad teha seda, mis on Jumala silmis õige. Siiski on miljoneid, kes seda teevad, ja tõenäoliselt oled sinagi nende hulgas. Sa püüad elada Jehoova normide järgi, kuna armastad teda. Selles artiklis vaatame, milline inimene on Jumala silmis õige, miks on tark alati Jehoovat kuulata ning kuidas kasvatada endas soovi teha seda, mis on õige.
b Kui keegi on rängalt patustanud, tuleb kogudusevanematel teha kindlaks, kas inimene kahetseb oma väärtegu. (1. Kor. 5:11; 6:5; Jaak. 5:14, 15.) Kuid seda otsust tehes hoiavad kogudusevanemad meeles, et nemad ei näe inimese südamesse ja et nad mõistavad kohut Jehoova nimel. (Vrd 2. Ajar. 19:6.) Nad püüavad võtta eeskujuks Jehoovat, kes on mõistlik, halastav ja õiglane.