Jehoova hiilgav loomistöö

„Mere rohke varandus”

PÄIKESELOOJANGUL paneb kerge tuul merepinna värelema ja lained loksuvad õrnalt kaldale. Lainete rahustaval laksumisel on võimas külgetõmme neile paljudele, kes tulevad randa lõõgastust ja rahu otsima.a

Selliseid rannaribasid on maailmas tuhandeid kilomeetreid. Nende alaliselt muutuv liivajoon hoiab lainetavat merd kindlates piirides. Looja on selle nõnda seadnud. Jumal kuulutab, et ta on „pannud liiva merele rajaks”. Ta lisab: „Kuigi ta lained kohisevad, ei suuda need midagi; kuigi need mühavad, ei pääse nad üle!” (Jeremija 5:22; Iiob 38:8; Laul 33:7).

Erinevalt teistest meie päikesesüsteemi planeetidest on meie Maa tõeliselt veerikas planeet. Vesi katab Maast üle 70 protsendi. Kui Jehoova maakera inimasustuseks ette valmistas, teatas ta: „Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!” Ja just nimelt „nõnda sündis”. Ülestähenduses öeldakse edasi: „Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see hea oli” (1. Moosese 1:9, 10). Milleks on mered vajalikud?

Mereveed on kavandatud elu ülal hoidma mitmel tähelepanuväärsel moel. Näiteks on veel võime talletada soojust. Mered on seega nagu hiigelsuured soojuse varamud, mis pehmendavad talve jäist külmust.

Veel on üks teinegi elu alalhoidev omadus. Vesi suudab paremini kui ükski muu vedelik teisi aineid lahustada. Kuna eluprotsessid toimuvad tänu keemilistele reaktsioonidele, on vee olemasolu vajalik selleks, et lahustada reageerivaid aineid ja viia kokku nende molekule. Mitmed eluskoes leiduvad keemilised ühendid sisaldavad vett. Raamatus „The Sea” märgitakse: „Kõik eluvormid vajavad vett – vett meredest, kust lõppkokkuvõttes tuleb isegi see vesi, mida kasutavad maismaataimed ja -loomad.”

Maailmamered täidavad ka olulist rolli atmosfääri puhastamises. Meredes leiduv plankton neelab süsihappegaasi ja vabastab hapnikku. Üks uurija on öelnud, et „70 protsenti hapnikust, mis igal aastal atmosfääri paisatakse, tuleb mereplanktonilt”.

Mered annavad ka looduslikke ravimeid haigustega võitlemiseks. Juba sajandeid on ravimina kasutatud kalast saadud ekstrakte. Kalamaksaõli on olnud pikka aega tarvitusel. Hiljaaegu hakati kaladest ja muudest mereolenditest saadud keemilisi ühendeid kasutama astmaravis ning võitluses viiruste ja vähiga.

On proovitud välja arvutada merega seotud kaupade ja teenuste majanduslikku väärtust. Ehkki täpset arvestust ei saa ilmselt teha, on uurijate hinnangul meredest pärit ligi kaks kolmandikku globaalse ökosüsteemi teenustest. See kinnitab tõsiasja, et merede loomisel oli eesmärk – hoida ülal elutegevust. Kui hästi on see küll kooskõlas Piibli sõnadega, mis räägivad „mere rohkest varandusest”! (5. Moosese 33:19, P 1945.)

Au kogu selle varanduse eest kuulub Jehoovale kui Suurele Kavandajale ja Valmistajale. Nehemja kiitis teda järgmiste sõnadega: „Sina, Jehoova, oled ainus! Sina oled teinud taevad, ... mered ja kõik, mis neis on! Sina annad neile kõigile elu” (Nehemja 9:6).

[Allmärkus]

[Kast/pildid lk 9]

Vesi, tuul ja lained

Vesi ja tuul tekitavad suuri laineid, mis viskuvad kõrvulukustavalt möirates kaljudele, nagu seda võib kogeda Ameerika Ühendriikides Californias. Lained on läbi aegade olnud imepäraseks tõendiks merede aukartustäratavast vägevusest. Need tuletavad meelde ka Looja suurt jõudu. Jehoova on see, kes „kõnnib mere lainete peal”. „Oma rammuga ta liigutab merd ja oma taibukuses ta peksab Rahabit!” (Iiob 9:8; 26:12.) Tõesti, „ülevam kui paljude vete kohin, ülevam kui mere lained on Jehoova ülal kõrgel” (Laul 93:4).

Liivaskulptuurid

Vahetevahel on mererand taustaks muljetavaldavatele liivaskulptuuridele, nagu liivaluited Namiibia rannikul Lõuna-Aafrikas, mida siin pildil näha võib. Tuul on peamine jõud, mis annab liivale eriomase kuju. Kuigi mõned luited pole suuremad väikestest küngastest, on teised kuni 400 meetri kõrgused. Selline tohutu liivahulk aitab meil mõista Piibli väljendit „nagu liiva mere ääres”. Seda kasutatakse millegi määratu, raskesti loendatava iseloomustamiseks. (1. Moosese 22:17.) Meid valdab aukartus Looja ees, kes on loonud sellise leidliku liivast kaitsevalli tormise mere pealetungi vastu.

[Pilt lk 9]

Päikeseloojang Kamerunis Biafra lahe rannikul