„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

7.–13. SEPTEMBER

AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. MOOSESE 23–24

„Ära mine massiga kaasa”

it-1, lk 11, lõik 3

Aaron

On tähelepanuväärne, et kõigi kolme eksimuse puhul pole Aaron ilmselt väärteo algataja. Pigem andis ta pinge all teiste survele järele. Aaron oleks võinud rakendada põhimõtet „Ära mine massiga kaasa kurja tegema”. (2Mo 23:2.) Hiljem räägitakse Piiblis Aaronist siiski positiivselt. Ka Jumala poeg tunnustas maa peal olles Aaroni järeltulijate õigust teenida preestriametis. (L 115:10, 12; 118:3; 133:1, 2; 135:19; Mt 5:17–19; 8:4.)

it-1, lk 343, lõik 5

Pimesus

Korrumpeerunud kohtunikke kujutati nägemisvõimetutena. Seadus hoiatas eelarvamuste ning altkäemaksu ja kingituste eest, kuna need võivad kohtunikku pimestada ja takistada erapooletult kohut mõista. „Altkäemaks pimestab isegi õiglasi.” (2Mo 23:8.) „Altkäemaks pimestab tarkade silmi.” (5Mo 16:19.) Kingitus kohtuasjaga seotud isikult võis isegi õiglast ja arukat kohtunikku alateadlikult mõjutada. Ka tunded võisid pimestada, seetõttu ütles Jumala seadus: „Te ei tohi olla erapoolikud: ärge eelistage ei vaest ega rikast.” (3Mo 19:15.) Niisiis ei tohtinud isegi vaeste kasuks langetada kohtuotsust lihtsalt haletsusest või soovist rahvale meeldida. (2Mo 23:2, 3.)

Otsi vaimseid vääriskive

it-2, lk 393

Miikael

1. Ainuke ingel peale Gabrieli, keda on Piiblis nimepidi mainitud. Ainult Miikaeli nimetatakse „peaingliks”. (Ju 9.) Esimest korda mainitakse Miikaeli Taanieli raamatu 10. peatükis, kus teda on kirjeldatud sõnadega „üks tähtsamaid vürste”. Ta tuli appi inglile, kellele seisis vastu „Pärsia kuninglike valduste vürst”. Miikaeli kohta öeldakse ka, et ta on „suur vürst, kes seisab su [Taanieli] rahva eest”. (Tn 10:13, 20, 21; 12:1.) See viitab Miikaelile kui inglile, kes juhtis Moosest ja iisraellasi kõrberännakul. (2Mo 23:20, 21, 23; 32:34; 33:2.) Seda järeldust toetab tõik, et peale Moosese surma „Miikael polnud Kuradiga sama meelt ja vaidles temaga Moosese keha pärast”. (Ju 9.)

14.–20. SEPTEMBER

AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. MOOSESE 25–26

„Telkpühamu tähtsaim ese”

it-1, lk 165

Lepingulaegas

Kavand ja teostus. Kui Jehoova käskis Moosesel ehitada kogudusetelgi, andis ta esmalt juhised laeka valmistamiseks. Laekal oli keskne roll kogudusetelgis ja iisraellaste laagris. Laegas oli 2,5 küünart pikk, 1,5 küünart lai ja 1,5 küünart kõrge (1,1 m pikk, 65 cm lai ja 65 cm kõrge). See oli valmistatud akaatsiapuust ja kaetud nii seest kui väljast puhta kullaga. Selle ülaserva ümbritses kunstipärane kullast ehisliist. Laeka kaas oli valmistatud puhtast kullast, mitte lihtsalt kullaga kaetud, ja kaas vastas laeka mõõtudele. Kaane peal kummaski otsas oli kullast sepistatud keerub. Mõlema keerubi tiivad olid välja sirutatud ja nad katsid tiibadega kaant. Nad asetsesid vastamisi ja nende näod olid suunatud kaane poole. (2Mo 25:10, 11, 17–22; 37:6–9.) Laeka kaant nimetati ka lepituskaaneks. (2Mo 25:17; Heb 9:5.)

it-1, lk 166, lõik 2

Lepingulaegas

Laekas hoiti pühi esemeid. Kõige tähelepanuväärsemad neist olid kaks tunnistustahvlit, millele oli kirjutatud kümme käsku. (2Mo 25:16.) Laekasse pandi ka „kuldnõu mannaga ja Aaroni kepp, mis oli kord punga läinud”, kuid need kõrvaldati millalgi enne Saalomoni templi valmimist. (Heb 9:4; 2Mo 16:32–34; 4Mo 17:10; 1Ku 8:9; 2Aj 5:10.) Ka seaduseraamatut hoiti laeka läheduses, kuid mitte laeka sees. Vahetult enne surma andis Mooses leviitpreestritele seaduseraamatu juhistega: „Võtke see seaduseraamat ja pange oma Jumala Jehoova lepingulaeka kõrvale ning see olgu seal tunnistajaks teie vastu.” (5Mo 31:24–26.)

it-1, lk 166, lõik 3

Lepingulaegas

Jumala kohalolek. Laegast peeti märgiks Jumala kohalolekust. Jehoova lubas: „Ma ilmutan end sulle seal ja räägin sinuga laeka kohalt. Kahe keerubi vahelt, mis on tunnistuslaeka peal.” „Ma ilmutan end kaane kohal pilve sees.” (2Mo 25:22; 3Mo 16:2.) Saamuel kirjutas, et Jehoova istub keerubite kohal. (1Sa 4:4.) Keerubid sümboliseerivad Jehoova sõjavankrit. (1Aj 28:18.) „Alati, kui Mooses läks kogudusetelki Jumalaga rääkima, kuulis ta häält tunnistuslaeka kaane kohalt. Jumal rääkis temaga kahe keerubi vahelt.” (4Mo 7:89.) Hiljem küsisid ka Joosua ja ülempreester Piinehas lepingulaeka ees Jehoovalt nõu. (Jos 7:6–10; Koh 20:27, 28.) Kuid kõige pühamasse paika siseneda ja lepingulaegast näha võis vaid ülempreester ainult kord aastas. Tema aga ei läinud Jehoovaga rääkima, vaid lepituspäeva toimetusi tegema. (3Mo 16:2, 3, 13, 15, 17; Heb 9:7.)

Otsi vaimseid vääriskive

it-1, lk 432, lõik 1

Keerub

Kõrbes valmistatud kogudusetelgi sisustusse kuulusid keerubite kujutised. Lepingulaeka kaane peal kummaski otsas oli kullast sepistatud keerub. Need asetsesid vastamisi ja kummardasid aupaklikult kaane suunas. Mõlema keerubi tiivad olid sirutatud kaane kohale, seda justkui valvates ja kaitstes. (2Mo 25:10–21; 37:7–9.) Telkpühamu seinteks olevad kangadki olid seestpoolt kaunistatud keerubitega, samuti püha ja kõige pühamat paika eraldav eesriie. (2Mo 26:1, 31; 36:8, 35.)

it-2, lk 936

Vaateleivad

Kaksteist leiba, mis asetati telkpühamu ja hiljem ka templi pühas paigas olevale lauale. See Jumalale toodud ohvriand asendati igal hingamispäeval värskete leibadega. (2Mo 35:13; 39:36; 1Ku 7:48; 2Aj 13:11; Neh 10:32, 33.) Heebreakeelne väljend vaateleiva kohta tähendab sõna-sõnalt „palgeleib”. Need leivad olid alati Jehoova palge ees, tema silme all, ning seega ta otsekui vaatas neid. (2Mo 25:30.)

21.–27. SEPTEMBER

AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. MOOSESE 27–28

„Mida me võime preestrite riietusest õppida?”

it-2, lk 1143

Uurim ja tummim

Mitmed piiblikommentaatorid usuvad, et uurim ja tummim olid pühad liisuheitmisvahendid. (2Mo 28:30.) Mõned arvavad, et uurim ja tummim koosnes kolmest osast, ühele oli kirjutatud „jah”, teisele „ei” ja kolmas oli tühi. Liisku tõmmates saadi vastus esitatud küsimusele, välja arvatud juhul, kui tõmmati see, mis oli tühi. Kuid teiste meelest koosnes uurim ja tummim kahest lapikust kivist, mille üks pool oli valge ja teine must. Maha visates tähendas kaks valget poolt „jah”, kaks musta „ei” ning must ja valge, et Jehoova ei vasta. Näiteks, kord küsis Saul preestrite kaudu, kas ta peaks vilisteid taga ajama, kuid jäi vastuseta. Saul järeldas, et mõni tema meestest on patustanud ja palus: „Iisraeli Jumal, vasta tummimi kaudu!” Kohalviibijate hulgast langes valik Saulile ja Joonatanile. Seejärel heideti nende kahe vahel liisku. Seega mainitakse selles jutustuses liisuheitmist ja tummimi kaudu vastuse palumist. Need paistavad olevat eri tegevused, kuid võivad olla omavahel mingil moel seotud. (1Sa 14:36–42.)

it-1, lk 849, lõik 3

Laup

Iisraeli ülempreester. Iisraeli ülempreestri laubal, turbani esiküljel, oli „puhtast kullast särav plaat, püha pühitsusmärk, ja sellesse uurendati, nagu uurendatakse pitsatit, sõnad „Jehoova on püha””. (2Mo 28:36–38; 39:30.) Kuna ülempreester esindas Jehoova teenimist, pidi ta olema püha. Kiri kuldplaadil tuletas kogu Iisraeli rahvale meelde, et Jehoova teenimiseks peab alati olema püha. See oli sobiv pilt suuremast ülempreestrist Jeesus Kristusest. Jehoova oli ta pühitsenud pühasse preestriametisse, mis peegeldab Jumala pühadust. (Heb 7:26.)

Otsi vaimseid vääriskive

it-1, lk 1130, lõik 2

Pühadus

Kariloomad, aia- ja põllusaak. Esmasündinud pullid, jäärtalled ja sikud olid pühad ja neid ei tohtinud vabaks osta. Need tuli Jehoovale ohvriks tuua ja osa sellest läks preestritele. (4Mo 18:17–19.) Uudsevili ja kümnis olid pühad nagu kõik ohvrid ja annid, mis olid eraldatud Jehoova teenistuseks. (2Mo 28:38.) Kõik, mis oli pühitsetud Jehoovale, oli püha. Sellesse tuli suhtuda austusega ja seda ei tohtinud kasutada muuks otstarbeks. Üks näide sellest oli seadus kümnise kohta. Oletame, et keegi oli pannud kõrvale kümnise oma nisusaagist. Kui seda hiljem kasutati kogemata millekski muuks, võib-olla toidu valmistamiseks, oli see patt pühade andide vastu. Seadus nõudis, et sel juhul tuleb anni väärtus pühamule korvata, lisada 20 protsenti ja tuua süüohvriks veatu jäär. See õpetas rahvale austust pühade andide vastu. (3Mo 5:14–16.)

28. SEPTEMBER – 4. OKTOOBER

AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. MOOSESE 29–30

„Annetus Jehoovale”

it-2, lk 764–765

Rahvaloendus

Siinai kõrbes. Esimene rahvaloendus toimus Siinai kõrbes laagris olles. Jehoova käskis rahva üle lugeda teise aasta teisel kuul peale Egiptusest väljumist. Igast suguharust valiti peamees oma suguharu ülelugemisel Moosest aitama. Üle loeti kõik meesterahvad, 20-aastased ja vanemad, kes olid kõlblikud sõjaväes teenima. Seaduse järgi pidi iga arvelevõetu maksma pool seeklit kogudusetelgi teenistuse heaks. (2Mo 30:11–16; 4Mo 1:1–16, 18, 19.) Arvelevõetuid oli kokku 603 550. Leviite ei võetud koos teistega arvele, sest nad ei saanud endale pärandmaad. Nad ei pidanud maksma kogudusetelgi maksu ega teenima sõjaväes. (4Mo 1:44–47; 2:32, 33; 18:20, 24.)

it-1, lk 502

Annetus

Mõned annetused olid Moosese seaduses ette nähtud. Rahvaloenduse ajal pidid üle 20-aastased meesterahvad andma oma elu eest lunastushinnaks „pool seeklit püha paiga seekli järgi”. See oli annetus Jehoovale „kogudusetelgi teenistuse heaks, et see meenutaks Jehoovale iisraellasi ja et toimetada lepitust”. (2Mo 30:11–16.) Juudi ajaloolase Josephuse sõnul maksti seda püha maksu igal aastal. („The Jewish War” (Juudi sõda), VII, 218 [vi, 6].) (2Aj 24:6–10; Mt 17:24.)

Otsi vaimseid vääriskive

it-1, lk 1029, lõik 4

Käsi

Käte pealepanek. Käte pealepanekul oli erinevaid tähendusi. Harilikult tähendas see kellegi või millegi tunnustamist või ametisseseadmist. Preestriametisse pühitsemisel panid Aaron ja tema pojad käed pulli ja kahe jäära pea peale. Käte pealepanek näitas, et need loomad ohverdatakse Aaroni ja tema poegade ametisse seadmiseks. (2Mo 29:10, 15, 19; 3Mo 8:14, 18, 22.) Mooses andis Jehoova käsul oma ameti üle Joosuale ja pani käed tema peale. Joosua sai „täis tarkuse vaimu” ja sobis nüüd rahvast juhtima. (5Mo 34:9.) Käed asetati inimeste peale ka nende õnnistamiseks. (1Mo 48:14; Mr 10:16.) Mõningaid inimesi tervendades puudutas Jeesus neid või asetas oma käed nende peale. (Mt 8:3; Mr 6:5; Lu 13:13.) Püha vaimu anti mõnikord apostlite kaudu, kui nad panid oma käed kellegi peale. (Ap 8:14–20; 19:6.)

it-1, lk 114, lõik 1

Võidmine

Moosese seaduses andis Jehoova püha võideõli retsepti. Sinna kuulusid tahke mürr, healõhnaline kaneel, healõhnaline roog, kassia ja oliiviõli. (2Mo 30:22–25.) Sellise segu valmistamine ja kasutamine muuks otstarbeks oli surmaga karistatav. (2Mo 30:31–33.) See rõhutas, kui püha ja tähtis oli võidmine, milleks seda õli kasutati.