„Jehoova sõdade raamatus” läheneb lõppvaatus
’Jehoova sõdade raamatus öeldakse.’ — 4. MOOSESE 21:14.
1, 2. Millises muiste toimunud olukorras esitas Jehoova end egiptlastele sõjamees-Jumalana ja kuidas ta seda tegi?
TÄNAPÄEVA inimesed vaevalt hindavad seda, et Piibli Jumal, Jehoova, on sõjamees, mehine sõdalane. Seda fakti näidati dramaatiliselt siis, kui ta muistsetel aegadel päästis oma rahva Egiptusest rõhumise alt. Selle rahva nähtamatu vaenlane Kurat-Saatan õhutas vaaraod nii, et ta püüdis panna rahva ennast surnuks töötama. Kuid mõistnud, mida ta kaotas, lubades iisraellastel vabalt minna, läks vaarao oma sõjaväega neid jälitama.
2 Vaarao ei suutnud siiski mõista, et iisraellaste Jumal võib saada sõjamees-Jumalaks, et vabastada oma rahvas. Kui Egiptuse väed olid kättemaksuihas jälitades tungimas läbi Punase mere kuivanud sängi, hakkas Jumal tegutsema ohtusattunud iisraellaste abiks ja uputas sõjavankrid ning ratsanikud, lastes üleskuhjunud veed langeda põgenemiskoridori, mis oli ime läbi avanenud iisraellastele. — 2. Moosese 14:14, 24—28.
3. Millise Jumalana kujutasid iisraellased Jehoovat oma võidulaulus, kuid millist tõsiasja ignoreerivad tänapäeva rahvad?
3 Olles turvaliselt Punase mere idakaldal, laulsid juubeldavad iisraellased võidulaulu, ülistades oma taevast Päästjat: „Ma laulan Jehoovale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud ta heitis merre! Mu jõud ja mu tugevus on Jehoova, tema oli mulle päästeks! Tema on minu Jumal, ja ma ülistan teda, tema on mu isa Jumal, ja ma kiidan teda kõrgeks! Jehoova on sõjamees [„mehine sõdalane”, NW], Jehoova on ta nimi! Vaarao sõjavankrid ja väe ta heitis merre, selle valitud võitlejad uputati Kõrkjameres!” (2. Moosese 15:1—4) Seal, Punase mere ääres, näitas Jehoova enda kui sõjamehe võimekust tähelepanuväärsete tegudega. Maailma rahvad on seda fakti ignoreerinud.
4, 5. Millisest ühisest esiisast põlvnesid 12 juubeldavat Iisraeli suguharu ja kelle sõbraks sai see esiisa ning millise omaduse tõttu?
4 Prohvet Mooses, kes oli selle inspireeritud laulu eeslaulja, kõneles Jehoovast kui ’mu isa Jumalast’. Heebrealane Aabraham oli Iisraeli rahva tähelepanuvääriv esiisa. Temast tulid Iisaki ja Jaakobi ning Jaakobi 12 poja läbi esile Iisraeli 12 suguharu. Aabraham tõestas, et ta on eeskujulik Jehoova Jumala kummardaja. Ta oli nii tugeva usuga mees, et kui Jehoova kutsus teda lahkuma oma kodust Kaldea Uurist, läks ta kõhklematult teele maa suunas, mida Jehoova lubas talle näidata, olles kindel, et Jehoova täidab oma tõotuse anda see maa temale ja ta järeltulijatele.
5 Aabrahami suurepärase usu tõttu tõotas Jehoova anda talle „seemne” ehk järeltulija, kelle kaudu kõik maailma suguvõsad, kaasa arvatud tänapäeval elavad suguvõsad, õnnistavad endid. (1. Moosese 12:2, 3; 22:17, 18) Aabraham oli nii lähedastes suhetes oma Jumalaga, et teda tunti kui „Jehoova sõpra”. Jumal ise nimetas ustavat patriarhi oma „sõbraks”. — Jakoobuse 2:23, NW; Jesaja 41:8.
6. Kuidas Aabrahamist sai Jehoovale lootev võitleja, kuigi ta oli rahuarmastav rändaja Tõotatud maal?
6 Kuigi Aabraham Tõotatud maal nagu võõras paigast paika liikus, tõestas ta, et suudab tegutseda nagu võitleja, sõjamees. Kord tulid neli võõramaa kuningat Tõotatud maale ja viisid ära Aabrahami vennapoja Loti ja tema perekonna. Aabraham, kelle tundeid mõjutasid tugevad sugulussidemed, relvastas oma sulaste hulgast 318 meest ja koos kolme lähedase liitlase Aaneri, Eskoli ja Mamrega hakkas röövleid taga ajama. Korraldanud öösel ootamatu rünnaku, lõi Aabraham oma salgaga kallaletungijaid, vaatamata nende suurele ülekaalule. Ta sai „võidu kuningate üle”. (Heebrealastele 7:1; 1. Moosese 14:13—17) Aabraham vabastas Loti ja ta perekonna ning tõi tagasi kõik varastatu.
7—9. a) Millise preestri juures käis Aabraham ja millise õnnistuse ta sai? b) Kuidas Aabraham näitas, et ta tahtis rikkaks saada ainult Kõigekõrgema Jumala kaudu? c) Kes, vastavalt Melkisedeki kinnitusele, andis Aabrahamile sõjalise võidu?
7 Aabraham tunnistas, et ta lahinguline kangelastegu oli edukas ainult tänu Jehoova abile, ja oma triumfeerival koduteekonnal võis ta seda tõsiasja avalikult teadustada. Ta teadis, et tema Jumala poolt heakskiidetud preestrit võib leida Saalemi linnast. Nii ta marssiski sellesse linna. Esimese Moosese 14. peatüki lõpuosas kirjeldatakse meile, mis sai edasi:
8 „Ja Melkisedek, Saalemi kuningas, tõi leiba ja viina, sest tema oli kõige kõrgema Jumala preester, ja õnnistas teda ning ütles: ’Olgu õnnistatud Aabram, kõige kõrgema Jumala, taeva ja maa Looja poolt! Olgu kiidetud kõige kõrgem Jumal, kes sinu vaenlased su kätte andis!’ Ja Aabram andis temale kümnist kõigest. Ja Soodoma kuningas ütles Aabramile: ’Anna hingelised mulle, aga varandus võta enesele.’ Kuid Aabram ütles Soodoma kuningale: ’Ma tõstan oma käe üles Jehoova, kõige kõrgema Jumala poole, kes on taeva ja maa Looja, et ma ei võta lõngaotsa ega kingapaelagi kõigest sellest, mis sinu oma on, et sa ei saaks öelda: mina olen Aabrami rikkaks teinud! Mul pole midagi vaja — ainult, mis poisid sõid, ja mehed, kes ühes minuga käisid — Aaner, Eskol ja Mamre — need võtku oma osa!’ ” — 1. Moosese 14:18—24.
9 Nagu need salmid näitavad, kinnitas Saalemi linna kuninglik preester Melkisedek Aabrahami veendumust selles, et see oli Kõigekõrgem Jumal, kes võitles tema ja ta sõjaväe eest ning andis temale võidu. Kuningas-preester Melkisedek ei vähendanud Jehoova osa asetleidnud sündmustes.
Jehoova sõdade raamat
10. Milline on esimene Piiblis mainitud sõjategevus ja miks see oli alles algus Jehoova võidukatele sõdadele?
10 Esimeses Moosese raamatus 14. peatükis kirjeldatud sissetung Tõotatud maale ja Aabrahami võit sissetungijate üle on esimene Pühakirjas mainitud sõjategevus. Nii et juba neli sajandit enne Punase mere juures sooritatud kangelastegu oli Jehoova näidanud ennast sõjamehena, „mehise sõdalasena”. Kuid see oli siiski alles algus. Järge ootasid palju suuremad ja tähelepanuväärsemad võidud, kaasa arvatud ka lõplik võit „asjadesüsteemi lõpu” ajal. — Matteuse 24:3, NW.
11. Mis on „Jehoova sõdade raamat”, kuid kus on veel rikkalikult kirjeldusi tema sõjalistest vägitegudest?
11 „Jehoova sõdade raamatu” üleskirjutamisest räägitakse 4. Moosese raamatus 21:14. See usaldusväärne aruanne ehk Jumala poolt oma rahva eest peetud sõdade ajalugu saigi võib-olla alguse lahingust, mille ta pidas õiglase Aabrahami eest. Mooses oli sellest raamatust teadlik, kuid ta ei räägi sellest lähemalt. Niisiis, me ei tea kõigist nendest erinevatest viisidest, mida Jehoova kasutas, demonstreerides ennast sõjamehena ajajärgul, millest räägib Jehoova sõdade raamat. Siiski kirjutati enamik Piiblist pärast selle raamatu mainimist ja sealt me võime leida ohtralt lugusid Jehoova sõjalistest vägitegudest.
Suurem Melkisedek — sõjamees
12. Millist suuremat Kõigekõrgema Jumala Esindajat kujutas Melkisedek ja milline Taaveti poolt loodud laul on adresseeritud sellele isikule, kes on preester ja sõjamees?
12 Pärast seda, kui Aabraham oli võitnud Kedorlaomeri ja temaga liidus olnud kuningad, õnnistas teda Melkisedek. Kuningas-preester Melkisedek kujutas prohvetlikult kedagi, kellest saab Kõigekõrgema Jumala Ülempreester ja samuti Kõikväelise Jumala poolt toetatud vägev sõjamees. Laulus 110, mille komponeeris sõjamees-kuningas Taavet inspiratsiooni all, osutatakse Saalemi Melkisedekist suuremale Isikule, kui seal öeldakse: „Sinu võimuse valitsuskepi läkitab Jehoova Siionist! Valitse keset oma vaenlasi! Jehoova on vandunud ja tema ei kahetse seda mitte: ’Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!’ Issand on su paremal käel, ta purustab kuningad oma viha päeval!” — Laul 110:2, 4, 5.
13. Kelleks osutub see vanaaja Melkisedekist suurem Isik Heebrealastele 7. ja 8. peatüki järgi ja millisesse kõrgesse paika see Isik sisenes ning millise ohvriga?
13 Kirjas Heebrealastele paljastas inspireeritud kirjutaja meile selle Isiku olemuse, kelle kohta need sõnad tegelikult käisid, kui ta ütles: „Eeljooksjana meie heaks on läinud sisse Jeesus, kui ta sai ülempreestriks igavesti Melkisedeki korra järgi.” (Heebrealastele 6:20) Heebrealastele kirjutatud kirja järgmises peatükis selgitatakse vanaaja Melkisedeki suurust. Kuid tema preesterlikust suurusest saab suuremaks siiski See, keda ta ette tähendas. Selleks sai ülestõusnud ausseseatud Jeesus Kristus, kes ise ilmus Jehoova Jumala püha palge ette koos ohvriga, mis oli palju kallihinnalisem sellest, mida Saalemi kuningas-preester Melkisedek oleks iganes suutnud ohverdada. — Heebrealastele 7:1—8:2.
14. Kas Suurem Melkisedek on volitanud ristiusumaailma vaimulikke osalema niinimetatud kristlike rahvaste sõjategevuses?
14 Kuninglik preester Melkisedek õnnistas sõjameest, võidukat Aabrahami. Kuid mida me võime öelda Suurema Melkisedeki, tõelise kristluse Rajaja kohta? Ristiusumaailma vaimulikkond väidab end esindavat Jeesus Kristust, kui ta õnnistab niinimetatud kristlike rahvaste armeesid ja palvetab nende eest. Kuid kas Jehoova Ülempreester taevas on toetanud ristiusumaailma vaimulikke selles tegevuses? Kas on ta sellega võtnud endale vastutuse kogu verevalamise eest, mis on toimunud kogu niinimetatud kristliku ajajärgu jooksul, kaasa arvatud Esimese ja Teise maailmasõja ajal valatud veri? Kindlasti mitte! Mitte iialgi ei ole ta volitanud oma tõelisi jüngreid saama osaks sellest maailmast ja osalema selle verevalamist pooldavas militarismis.
Sõjamees-Jumal teeb endale kauni nime
15, 16. Mida Jehoova endale tegi, kui ta võitles oma rahva eest, et neid Egiptusest vabastada?
15 Nehemja 9:10 käsitletakse seda, kuidas Jehoova vabastas Egiptusest Iisraeli 12 suguharu. Seal öeldakse: „Sina tegid tunnustähti ja imetegusid vaarao ja kõigi tema sulaste ja kogu tema maa rahva kallal, sest sa teadsid, et nad nende [iisraellaste] vastu ülbed olid olnud, ja sa tegid enesele nime, nagu see tänapäevalgi on!” — Võrdle 2. Moosese 14:18.
16 Prohvet Jesaja viitab selle nime väärtusele, kui ta ütleb, et Jehoova on see, „kes oma aulist [„kaunist”, NW] käsivart laskis käia Moosese paremal pool, kes lõhestas nende ees veed, et teha enesele igavest nime”. Seejärel, pöördudes Jehoova poole, ta ütleb: „Nõnda juhtisid sa oma rahvast, et teha enesele aulist [„kaunist”, NW] nime!” (Jesaja 63:12—14) Paludes Jehooval jälle tegutseda oma rahva eest, pöördus Taaniel tema poole sõnadega: „Meie Jumal, kes oled oma rahva Egiptusemaalt ära toonud oma vägeva käega ja oled teinud enesele nime, nagu see tänapäeval on.” — Taaniel 9:15; Jeremija 32:20.
17. Keda Jehoova saadab võitlema oma nimel ja mida ta sellega kõigile tänapäeva rahvastele näitab?
17 Määratud ajal läkitab Jehoova Jumal võimsa sõjamehe Jeesus Kristuse, Suurema Melkisedeki. Tema vahendusel teeb Jehoova endale nime, mis ületab kaugelt kõik selle, mida kirjeldatakse Jehoova sõdade raamatus või Piibli Heebrea Kirjades. Heebrea Kirjade eelviimase raamatu viimases peatükis antakse ennustus rahvusvahelisest rünnakust Jeruusalemma vastu. (Sakarja 14:2) Siis, vastavalt 3. salmile, „läheb Jehoova välja ja sõdib nende paganate [„rahvaste”, NW] vastu, nagu oma võitluspäeval, lahingupäeval”. Nii näitab Piibli Jumal kõigile tänapäeva rahvastele, et ta on ikka veel see sõjamees-Jumal, nagu ta oli muistse Iisraeli päevadel.
18, 19. Milline Jeruusalemm saab rahvaste suurrünnaku objektiks?
18 See vaatepilt on alles ees. Kuid millisele Jeruusalemmale saab osaks selline suurrünnak? See prohvetiennustus ei täitunud Sakarja ajal Jeruusalemmas. Selle linna hävitasid roomlased aastal 70 m.a.j. Jeruusalemm ehitati üles ja tänapäeval peavad nii ristiusumaailm kui ka lihalik Iisraeli rahvas seda pühaks. Kuuepäevases sõjas 1967. aastal võttis lihalik Iisrael oma valdusse kogu ülesehitatud Jeruusalemma. Kuid pole mingit tõendit selle kohta, et Jehoova oleks sellest lahingust kuidagi osa võtnud. Tema troonileseatud Kuningas, Jeesus Kristus, ei valitse maises Jeruusalemmas ning see ei ole enam „suure Kuninga”, see tähendab Jehoova linn. — Matteuse 5:35.
19 Juudi riik on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige ja selle ametlik pealinn ei ole see Jeruusalemm, mida mainitakse Sakarja prohvetiennustuses. Pigem viitab Sakarja Jeruusalemmale, millest me loeme kirjas Heebrealastele. Seal pöördub Paulus võitud kristlaste poole ja ütleb: „Te olete tulnud Siioni mäe ligi ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja lugematu hulga inglite juurde.” (Heebrealastele 12:22) See taevane Jeruusalemm ei ole midagi muud kui Jumala Messia-Kuningriik, mida praegu esindab maa peal väike kogu võitud kristlasi, kellel on lootus olla Jeesus Kristuse kaasvalitsejad selles Kuningriigis. Nemad on selle ennustatud rünnaku objektiks.
20. Millised sõnad lausus kuningas Hiskija ohusolevale rahvale, et teda kinnitada, ja millise Hiskijast suurema Kuninga sõnadest tänapäeva Jehoova tunnistajad kinnitust saavad?
20 Kuid ei nendel ega ka suurel hulgal kristlastel, kellel on maine lootus ja kes on tulnud kõigist rahvastest, et liituda nendega puhtas kummardamises, ei ole vaja karta selle rünnaku lõpptulemust. Kui Assüüria kuninga Sanheribi hirmuäratavad väed ründasid Jeruusalemma kuningas Hiskija valitsemise ajal, anti ohusolevatele iisraellastele rahustav olukorra kirjeldus, kui kuningas Hiskija neile ütles: „Temaga on lihane käsivars, aga meiega on Jehoova, meie Jumal meid aitamas ja meie võitlusi võitlemas!” Tulemus oli see, et „rahvas toetus Juuda kuninga Hiskija sõnadele”. (2. Ajaraamat 32:8) Kui selle maailmasüsteemi rahvuslikud väed ähvardavad tänapäeva Jehoova tunnistajaid, võivad nad saada kinnitust samasugustest sõnadest, mis lähtuvad võimsamalt kuningalt kui Hiskija, Jeesus Kristuselt.
21. a) Miks tulevad meelde Jahasieli sõnad, kui tulevikus rünnatakse taevast Jeruusalemma? b) Milline on tulevikus peetava lahingu lõpptulemus?
21 Siis tulevad kindlasti meelde leviidi Jahasieli uskutugevdavad sõnad: „Seejuures ei ole teil vaja sõdida. Astuge ette, seiske ja vaadake, kuidas Jehoova teid päästab, Juuda ja Jeruusalemm! Ärge kartke ja ärge tundke hirmu! Minge homme nende vastu ja Jehoova on teiega!” (2. Ajaraamat 20:17) Jah tõesti, selle ohtliku aja jooksul on Jehoova oma rahvaga. Nende ohutus ja säilimine on sõltuv Jehoova võitlemisest nende eest. Ja ta tõesti võitleb oma sõjamees-Kuninga Jeesus Kristuse vahendusel! Kuid milline on lõpptulemus? Kuradi maapealse nähtava organisatsiooni täielik hävitamine. — Ilmutuse 19:11—21.
22. a) Milline on Jehoova sõdade raamatu triumfaalne lõpp ning mida Jehoova sellega endale teeb? b) Mida Jehoova võit paneb tegema neid, kes armastavad Jehoova nime?
22 Millise kauni nime teeb siis Jumal endale, saades aukartustäratava võidu ’kõikväelise Jumala suure päeva sõjas’ Harmagedoonis! (Ilmutuse 16:14, 16) Jehoova sõdade raamatule lisatakse justkui uus peatükk. See on triumfaalne lõpp, suurepärane lõppvaatus praegusele asjadesüsteemile. Kogu see raamat näitab, et Kõikvõimas Jumal pole kunagi ühtegi lahingut kaotanud. Kui juubeldavalt ülistavad teda peale seda need, kes armastavad Jehoova nime! Siis täitub tõesti suurepäraselt Laulude raamatu viimane salm: „Kõik, kellel on eluõhku, kiitku Jehoovat! Halleluuja!” — Laul 150:6.
Küsimused kordamiseks
◻ Mida tänapäeva inimesed Piibli Jumala, Jehoova puhul vähe hindavad?
◻ Millist sõda pidas Aabraham ning kes andis talle võidu?
◻ Mis on „Jehoova sõdade raamat”?
◻ Milline on „Jehoova sõdade raamatu” lõppvaatus ning selle tulemus?