Jehoova hoolitseb meie igapäevaste vajaduste eest
„Ärge olge kärsitud! ... teie Isa teab ju, et te seda vajate.” (LUUKA 12:29, 30)
1. Kuidas Jehoova lindude-loomade eest hoolitseb?
KAS oled näinud varblast või mingit muud lindu nokaga maapinda toksimas? Võib-olla sa imestasid, mida söödavat ta sealt küll leiab. Jeesus näitas mäejutluses, et me võime õppida sellest, kuidas Jehoova hoolitseb lindude eest. Ta ütles: „Pange tähele taeva linde, nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam kui nemad?” (Matteuse 6:26). Jehoova annab imelisel viisil toitu kõigile oma loodutele (Laul 104:14, 21; 147:9).
2., 3. Mida me õpime sellest, et Jeesus õpetas meid paluma „igapäevase leiva” eest?
2 Miks siis pani Jeesus oma näidispalvesse sõnad: „Meie igapäevane leib anna meile tänapäev”? (Matteuse 6:11.) See lihtne palve õpetab meile sügavaid vaimseid tõdesid. Kõigepealt tuletab see meelde, et kõik, mida me vajame, tuleb Jehoovalt (Laul 145:15, 16). Inimesed võivad istutada ja harida, kuid ainult Jumal paneb kõik vaimselt ja füüsiliselt kasvama (1. Korintlastele 3:7). Meie söök ja jook on and Jumalalt (Apostlite teod 14:17). Kui palume temalt igapäevaeluks vajalikku, siis näitame, et ei pea seda endastmõistetavaks. Muidugi ei vabasta selline palve meid töötegemise kohustusest, kui suudame seda teha (Efeslastele 4:28; 2. Tessalooniklastele 3:10).
3 Teiseks, leiva palumine ’tänaseks päevaks’ näitab, et me ei peaks olema liiga mures tuleviku pärast. Jeesus lisas hiljem: „Ärge siis olge mures, küsides, mida me sööme? või mida me joome? või millega me riietume? Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest” (Matteuse 6:31–34). Palve „igapäevase leiva” eest aitab elada lihtsat elu jumalakartlikult ja rahulolevalt (1. Timoteosele 6:6–8).
Vaimne toit iga päev
4. Millised juhtumid Jeesuse ja iisraellaste elus rõhutavad seda, et vaimselt toitumine on tähtis?
4 Palve igapäevase leiva eest peaks meile meelde tuletama ka seda, et vajame iga päev vaimset toitu. Jeesus oli pärast pikka paastu küll väga näljane, kuid ta seisis vastu Saatana ahvatlusele muuta kivid leivaks, öeldes: „Kirjutatud on: inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!” (Matteuse 4:4). Jeesus tsiteeris prohvet Moosest, kes ütles Iisraelile: „[Jehoova] alandas sind ja laskis sind nälgida, ja ta söötis sind mannaga, mida ei tundnud sina ega su vanemad, et teha sulle teatavaks, et inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Jehoova suust” (5. Moosese 8:3). Moodus, kuidas Jehoova andis iisraellastele mannat, võimaldas neil kõhtu täita ja ka vaimseid asju õppida. Näiteks pidid nad koguma „iga päev oma osa”. Kui nad kogusid rohkem kui üheks päevaks vaja, hakkas ülejääk haisema ja sellesse ilmusid ussid (2. Moosese 16:4, 20). Seda aga ei juhtunud kuuendal päeval, kui nad korjasid kahe päeva koguse, millest pidi jätkuma ka hingamispäevaks (2. Moosese 16:5, 23, 24). Manna tuletas neile seega jõuliselt meelde, et nad peavad sõnakuulelikud olema ja et nende elu ei sõltu mitte ainult leivast, vaid „kõigest, mis lähtub Jehoova suust”.
5. Kuidas annab Jehoova meile iga päev vaimset toitu?
5 Meiegi peame iga päev toituma vaimsest roast, mida Jehoova annab oma Poja kaudu. Jeesus on määranud „ustava ja mõistliku sulase” usuperele „rooga andma õigel ajal” (Matteuse 24:45). See ustav sulaseklass annab rikkalikult vaimset rooga Piibli uurimise abivahendite näol ja õhutab meid iga päev Piiblit lugema (Joosua 1:8; Laul 1:1–3). Meiegi võime Jeesuse sarnaselt olla vaimselt hästi toidetud, kui pingutame iga päev, et Jehoova tahet mõista ja selle järgi tegutseda (Johannese 4:34).
Andestus pattude eest
6. Milliseid võlgu me andeks palume ja millistel tingimustel on Jehoova valmis neid tühistama?
6 Järgmine osa näidispalvest kõlab nii: „Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele” (Matteuse 6:12). Jeesus ei rääkinud siin rahalistest võlgadest. Ta pidas silmas pattude andestamist. Luuka ülestähendatud näidispalves öeldakse: „Anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kellel on meiega võlgu” (Luuka 11:4). Kui patustame, siis jääme Jehoovale otsekui võlgu. Ent meie armastav Jumal on valmis selle võla ’kustutama’ ehk tühistama, kui me siiralt kahetseme, pöördume ja palume andestust usu alusel Kristuse lunastusohvrisse (Apostlite teod 3:19; 10:43; 1. Timoteosele 2:5, 6).
7. Miks me peaksime paluma andestust iga päev?
7 Me patustame ka siis, kui ei suuda elada Jehoova õigusnormide järgi. Päritud patu tõttu me kõik räägime, tegutseme ja mõtleme valesti või ei suuda teha seda, mida peaksime (Koguja 7:20; Roomlastele 3:23; Jakoobuse 3:2; 4:17). Seega, ükskõik kas me oleme teadlikud oma pattudest või mitte, meil tuleb iga päev nende eest andestust paluda (Laul 19:13; 40:13).
8. Mida peaks andestuse palumine meid tegema panema ja millised head tulemused sel on?
8 Enne kui oleme andestust palunud, toetudes usule, et Kristuse verel on lunastav vägi, peaksime end ausalt läbi uurima, kahetsema ja oma patte tunnistama (1. Johannese 1:7–9). Et tõestada oma palve siirust, peab seda kinnitama „meeleparanduse tegudega” (Apostlite teod 26:20). Siis võime uskuda, et Jehoova on valmis meie patte andestama (Laul 86:5; 103:8–14). Tulemuseks on võrreldamatu meelerahu – „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest” ja mis ’hoiab meie südamed ja mõtted Kristus Jeesuses’ (Filiplastele 4:7). Ent Jeesuse näidispalves on veelgi õpetust selle kohta, mida me peame tegema, et patud andeks saada.
Et meile andestataks, peame ise andestama
9., 10. a) Millise selgituse lisas Jeesus näidispalvele ja mida see rõhutas? b) Kuidas Jeesus hiljem näitlikustas vajadust olla andestav?
9 On huvitav, et lause „anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele” on ainus osa näidispalvest, mida Jeesus selgitas. Ta lisas pärast palvet: „Sest kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie taevane Isa ka teile andeks. Aga kui te inimestele nende eksimusi andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks” (Matteuse 6:14, 15). Jeesus tegi täiesti selgeks, et Jehoova andestab meile siis, kui meie oleme valmis teistele andestama (Markuse 11:25).
10 Ühel teisel korral tõi Jeesus näite selle kohta, et meil tuleb andestada, kui tahame, et Jehoova meile andestaks. Ta rääkis kuningast, kes tühistas suuremeelselt oma sulase tohutu võla. Hiljem karistas kuningas sedasama sulast, sest too keeldus tühistamast palju väiksemat võlga, mida kaassulane talle võlgnes. Jeesus lõpetas selle näite järeldusega: „Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui te igaüks omast südamest andeks ei anna oma vennale!” (Matteuse 18:23–35). Siin on selge õppetund: võlg, mille Jehoova meile on andestanud, on võrreldamatult suurem igast patust, mida keegi meie vastu on teinud. Lisaks sellele andestab Jehoova meile iga päev. Kindlasti peaksime siis meiegi andestama teiste juhuslikud solvangud.
11. Millist apostel Pauluse nõuannet me järgime, kui tahame, et Jehoova meile andestaks, ja millised on tulemused?
11 Apostel Paulus kirjutas: „Olge lahked üksteise vastu, südamlikud, andke andeks üksteisele, nõnda nagu ka Jumal Kristuses teile on andeks andnud” (Efeslastele 4:32). Vastastikune andestamine edendab rahu kristlaste seas. Paulus innustas veelgi: „Riietuge siis kui Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega, sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus [„Jehoova”, UM] teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie. Aga kõigele sellele lisaks olgu armastus; see on täiuslik side” (Koloslastele 3:12–14). Kõike seda on mõeldud palves, mida Jeesus meile õpetas: „Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.”
Kaitse kiusatuses olles
12., 13. a) Mida näidispalve eelviimane mõte ei tähenda? b) Kes on suur Kiusaja, ja mida tähendab palve, et meid ei saadetaks kiusatusse?
12 Eelviimane mõte Jeesuse näidispalvest on: „Ära saada meid kiusatusse” (Matteuse 6:13). Kas Jeesus mõtles sellega, et me peaksime Jehoovat paluma, et ta meid ei kiusaks? See ei saa nii olla, sest jünger Jakoobust inspireeriti kirjutama: „Ärgu ükski kiusatuses olles öelgu: „Mind kiusab Jumal!” Sest Jumalat ei kiusata kurjaga ja tema ise ei kiusa kedagi” (Jakoobuse 1:13). Ja laulik kirjutas: „Kui sina, Jehoova, hoiaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?” (Laul 130:3). Jehoova ei oota, et me eksiksime, ja kindlasti ei püüa ta meid kuidagi ahvatleda. Mida see näidispalve osa siis tähendab?
13 Kurat-Saatan on see, kes püüab meile jalga taha panna, oma kavalate võtetega eksitada ja meid isegi alla neelata (Efeslastele 6:11). Ta on suur Kiusaja (1. Tessalooniklastele 3:5). Paludes Jehoovalt mitte saata meid kiusatusse, me soovime, et ta ei laseks meil kiusatuses pattu langeda. Me palume Jumalalt abi, et „saatan meid kavalasti ei petaks” ja et me ahvatlustele järele ei annaks (2. Korintlastele 2:11). Me palume, et võiksime jääda „Kõigekõrgema kaitse alla” ja kogeda vaimset tuge, mis saab osaks neile, kes kõigi oma tegudega Jehoova ülemvõimu tunnustavad (Laul 91:1–3).
14. Kuidas apostel Paulus meile kinnitab, et Jehoova ei hülga meid, kui me kiusatuses Temale loodame?
14 Võime kindlad olla, et Jehoova ei hülga meid kunagi, kui me oma palvete ja tegudega eelmainitud siirast soovi väljendame. Apostel Paulus kinnitab meile: „Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus; aga ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda” (1. Korintlastele 10:13).
„Päästa meid kurjast”
15. Miks on praegu tähtsam kui kunagi varem paluda ’päästet kurjast’?
15 Kristlike Kreeka kirjade kõige usaldusväärsemate käsikirjade järgi lõpeb Jeesuse näidispalve sõnadega: „Päästa meid kurjast” (Matteuse 6:13).a Kaitse Kuradi eest on väga vajalik nüüdsel lõpuajal. Saatan ja tema deemonid sõdivad võitute jäägiga, „kes peavad Jumala käske ja kellel on Jeesuse tunnistus [„Jeesusest tunnistamise töö”, UM]”, ning nende kaaslastega, kes kuuluvad suurde rahvahulka (Ilmutuse 7:9; 12:9, 17). Apostel Peetrus manitses kristlasi: „Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata! Tema vastu seiske kindlad usus” (1. Peetruse 5:8, 9). Saatan tahaks meie tunnistustööd peatada. Oma maiste käsilaste abil – kelleks võivad olla usujuhid, ärimehed või poliitikud – püüab ta meid hirmutada. Kui me aga jääme kindlaks, siis Jehoova päästab meid. Jünger Jakoobus kirjutas: „Alistuge Jumalale! Seiske vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest” (Jakoobuse 4:7).
16. Kuidas saab Jehoova aidata oma teenijaid, kes on katsumuses?
16 Jehoova lubas oma Pojal katsumusi kogeda. Ent pärast seda, kui Jeesus oli Kuradile vastu hakanud ja kaitseks Jumala Sõna kasutanud, saatis Jehoova oma inglid talle appi (Matteuse 4:1–11). Jehoova kasutab oma ingleid ka meie aitamiseks, kui me usus palvetame ja ta oma „varjupaigaks” teeme (Laul 34:8; 91:9–11). Apostel Peetrus kirjutas: „Issand teab päästa jumalakartlikke kiusatusest, aga ülekohtusi säilitada kohtupäevaks, et neid nuhelda” (2. Peetruse 2:9).
Lõplik pääsemine on lähedal
17. Kuidas seadis Jeesus näidispalvega asjad õigesse tähtsusjärjekorda?
17 Jeesus seab oma näidispalves asjad õigesse tähtsusjärjekorda. Meie peamine mure peaks olema Jehoova suure ja püha nime pühitsemine. Kuna seda tehakse Messia Kuningriigi abil, siis palume, et see Kuningriik tuleks ja hävitaks kõik ebatäiuslikud inimvalitsused ning kindlustaks, et Jumala tahe sünniks täielikult nii taevas kui ka maa peal. Igavese elu lootus paradiislikul maal sõltub Jehoova nime pühitsemisest ja tema õiglase ülemvõimu tunnustamisest kogu universumis. Kui oleme selliste kõige tähtsamate asjade eest palunud, siis võime paluda ka oma igapäevaste vajaduste eest, andestust pattude pärast ning pääsemist Kurat-Saatana kiusamisest ja kavalustest.
18., 19. Kuidas aitab Jeesuse näidispalve meil vaimselt erksaks jääda ja lootuse ’otsani kindla hoida’?
18 Lähedal on aeg, mil pääseme täielikult Saatanast ja tema rikutud süsteemist. Ta teab, et tal on jäänud ainult „pisut aega”, et lasta maal – eriti just Jehoova ustavatel teenijatel – tunda oma „suurt viha” (Ilmutuse 12:12, 17). „Maailmaajastu lõpetuse” koondtundemärki andes ennustas Jeesus põnevaid sündmusi, millest mõned pole veel toimunud (Matteuse 24:3, 29–31). Nende täitumist nähes tugevneb meie pääsemislootus. Jeesus ütles: „Kui see kõik hakkab sündima, siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!” (Luuka 21:25–28).
19 Jeesuse sisutihe näidispalve, mida ta oma jüngritele õpetas, annab meile tarka juhatust selles osas, mida meie palved peaksid nüüdsel lõpuajal sisaldama. Olgem kindlad, et Jehoova hoolitseb kuni lõpuni meie igapäevaste vajaduste eest, seda nii materiaalses kui vaimses mõttes. Kui me vaimselt erksatena palvetame, aitab see meil ’esimese usulootuse otsani kindla hoida’ (Heebrealastele 3:14; 1. Peetruse 4:7).
[Allmärkus]
a Mõningates tõlgetes, nagu ka enamikus eestikeelsetes Piiblites, lõpeb Meie Isa palve kiitusväljendiga: „Sest sinu on riik ja vägi ja au igavesti! Aamen.” Kuid üks teatmeteos ütleb: „Seda kiitusväljendit ... ei ole kõige usaldusväärsemates [käsikirjades].” („The Jerome Biblical Commentary”.)
Kordamiseks
• Mida me silmas peame, kui palume leiba ’tänaseks päevaks’?
• Selgita, mida tähendab palve: „Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.”
• Mida tähendab see, kui me palume Jehoovat, et ta ei saadaks meid kiusatusse?
• Miks meil on vaja palvetada, et ’meid päästetaks kurjast’?
[Pildid lk 15]
Me peame teistele andestama, et ka meile andestataks
[Pildi allikaviide lk 13]
Lydekker