Jehoova on meie Abimees

„Abi tuleb mulle Jehoova käest, kes on teinud taeva ja maa!” (LAUL 121:2)

1., 2. a) Miks võib öelda, et me kõik vajame aeg-ajalt abi? b) Milline Abimees on Jehoova?

KAS on meie seas kedagi, kes ei vaja mitte kunagi abistavat kätt? Tegelikult me kõik vajame aeg-ajalt abi, et tulla toime mõne keeruka probleemiga, elada üle valus kaotus või saada hakkama raske katsumusega. Abi otsides pöörduvad inimesed tihti hooliva sõbra poole. Niisuguse sõbraga on murekoormat kergem kanda. Ent inimesed saavad üksteist aidata vaid piiratud määral. Ja alati nad ei suudagi abi pakkuda, kui see oleks vajalik.

² On aga üks Abimees, kellel on piiramatult jõudu ja oskusi. Pealegi kinnitab ta meile, et ei hülga meid kunagi. See on Isik, kelle kohta laulukirjutaja kindla usaldusega kuulutas: „Abi tuleb mulle Jehoova käest” (Laul 121:2). Miks oli see laulukirjutaja veendunud, et Jehoova teda aitab? Et sellele küsimusele vastust leida, uurigem Laulu 121. See aitab meil aru saada, miks meiegi võime Jehoovat kindlustundega enda Abimeheks pidada.

Usaldusväärne abiallikas

 3. Milliste mägede poole võis laulukirjutaja oma silmad tõsta, ja miks?

³ Kõigepealt viitas laulukirjutaja sellele, et tema kindlustunde aluseks on Jehoova loomistööd. Ta ütles: „Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust mulle abi tuleb! Abi tuleb mulle Jehoova käest, kes on teinud taeva ja maa!” (Laul 121:1, 2). Laulukirjutaja ei tõstnud oma silmi ükskõik millise mäe poole. Nende sõnade kirjapanemise ajal asus Jehoova tempel Jeruusalemmas. See kõrgel Juuda mägedes asuv linn oli Jehoova piltlik asukoht (Laul 135:21). Laulukirjutaja tõstis oma silmad ilmselt Jeruusalemma mägede poole, kuhu oli ehitatud Jehoova tempel. Ta ootas veendunult abi Jehoovalt. Miks oli laulukirjutaja nii kindel, et Jehoova teda aidata suudab? Sellepärast, et Jehoova „on teinud taeva ja maa”. Sisuliselt ütles ta, et miski ei saa takistada kõikväelisel Loojal teda aitamast (Jesaja 40:26).

 4. Kuidas ilmneb laulukirjutaja sõnadest, et Jehoova paneb alati tähele oma teenijate vajadusi ja miks on see mõte lohutav?

⁴ Edasi selgitas laulukirjutaja, et Jehoova on alati valvas märkama oma teenijate vajadusi. Ta sõnas: „Ei ta lase su jalga vääratada, ei su hoidja tuku! Vaata, ei tuku ega uinu magama see, kes Iisraeli hoiab!” (Laul 121:3, 4). On võimatu, et Jumal laseks neil, kes temale loodavad, „jalga vääratada” ehk kogeda sellist katsumust, millest nad ei suuda üle saada (Õpetussõnad 24:16). Miks võib nii öelda? Sellepärast, et Jehoova on nagu tähelepanelik karjane, kes oma lambaid valvab. Kas pole lohutav mõte? Tal ei jää hetkekski märkamata oma teenijate vajadused. Päeval ja öösel valvab ta neid.

 5. Miks on öeldud, et Jehoova on „paremal käel”?

⁵ Laulukirjutaja oli täiesti veendunud, et Jehoova kaitseb oma rahvast lojaalselt, ning ta kirjutas seepärast: „Jehoova on su hoidja, Jehoova on su vari su paremal käel! Päeval ei pista sind päike ega kuu öösel!” (Laul 121:5, 6). Lähis-Idas jalgsi rändavale inimesele pakub varjuline koht vajalikku kaitset lõõmava päikese eest. Jehoova on otsekui selline vari, sest ta kaitseb oma rahvast hädade eest, mida võiks võrrelda kõrvetava kuumusega. Pane tähele, et Jehoova on „paremal käel”. Vanal ajal oli sõduri parem käsi kaitsetum kui vasak, mis hoidis kilpi. Sõduri ustav sõber võis oma kaaslasele kaitset pakkuda nii, et võitles temast paremal pool. Jehoova on nagu selline ustav sõber – ta seisab oma teenijate kõrval ja on alati valmis neid aitama.

6., 7. a) Kuidas laulukirjutaja meile kinnitab, et Jehoova ei lakka kunagi oma rahvast aitamast? b) Miks me võime olla sama veendunud nagu see laulukirjutaja?

⁶ Kas Jehoova lõpetab kunagi oma teenijate abistamise? See on mõeldamatu! Laulukirjutaja tegi kokkuvõtteks järelduse: „Jehoova hoiab sind kõige kurja eest, tema hoiab sinu hinge! Jehoova hoiab su väljumist ja su tulemist nüüd ja igavesti!” (Laul 121:7, 8). Pane tähele, et kuigi laulukirjutaja rääkis olevikuvormis, näitavad sõnad „nüüd ja igavesti”, et ta pidas silmas ka tulevikku. Tõelistele jumalateenijatele kinnitab see, et Jehoova aitab neid edaspidigi. Ükskõik kuhu nad lähevad või milline häda neid tabab, jäävad nad alati Jehoova abistava käe ulatusse (Õpetussõnad 12:21).

⁷ Laulu 121 kirjutaja oli veendunud, et kõikvõimas Looja valvab oma teenijaid nagu hoolas ja õrn karjane ning tähelepanelik valvur. Meil on igati põhjust olla selles sama veendunud, sest Jehoova ei muutu (Malakia 3:6). Kas see tähendab seda, et ta kaitseb meid alati füüsiliselt? Ei, ent niikaua, kuni loodame temale kui oma Abimehele, hoiab ta meid kõige eest, mis võiks meile vaimset kahju teha. On täiesti loomulik tunda huvi selle vastu, kuidas Jehoova meid aitab. Uurime nelja viisi, kuidas ta seda teeb. Selles artiklis käsitleme seda, kuidas ta aitas oma teenijaid Piibli aegadel. Järgmisest artiklist aga uurime, kuidas ta aitab oma rahvast tänapäeval.

Abi inglitelt

 8. Miks pole üllatav, et inglid tunnevad elavat huvi Jumala maiste teenijate heakäekäigu vastu?

⁸ Jehoova käsutuses on miljoneid-miljoneid ingleid (Taaniel 7:9, 10). Need vaimpojad täidavad ustavalt tema tahet (Laul 103:20). Nad on täiesti teadlikud sellest, et Jehoova armastab väga oma teenijaid maa peal ja et ta soovib neid aidata. Pole siis üllatav, et ka inglid tunnevad elavat huvi Jumala maiste teenijate heakäekäigu vastu (Luuka 15:10). Kindlasti tunnevad inglid rõõmu, et Jehoova kasutab neid inimeste abistamiseks. Kuidas kasutas Jehoova ingleid minevikus nende aitamiseks?

 9. Too mõni näide selle kohta, kuidas Jumal on andnud inglitele volituse ja väe ustavaid inimesi kaitsta?

⁹ Jumal andis inglitele volituse ja väe ustavaid inimesi kaitsta ning päästa. Kaks inglit aitasid Lotil ja tema tütardel Soodoma ja Gomorra hävingust pääseda (1. Moosese 19:1, 15–17). Vaid üks ingel lõi maha 185 000 Assüüria sõdurit, kel oli plaan vallutada Jeruusalemm (2. Kuningate 19:35). Kui Taaniel visati lõvide auku, siis Jehoova „läkitas oma ingli ja sulges lõukoerte suud” (Taaniel 6:22, 23). Ka Peetruse vabastas vangikongist üks ingel (Apostlite teod 12:6–11). Piiblis on palju teisigi näiteid selle kohta, kuidas inglid on kedagi kaitsnud. Need kinnitavad sõnu, mis on kirjas Laulus 34:8: „Jehoova ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad!”

10. Kuidas kasutas Jehoova prohvet Taanieli julgustamiseks üht inglit?

¹⁰ Mõnikord kasutas Jehoova ingleid selleks, et ustavaid inimesi julgustada ja kinnitada. Liigutav lugu on Taanieli 10. peatükis. Taaniel oli sel ajal ilmselt ligi 100-aastane. See prohvet võis olla väga masendunud selle pärast, et Jeruusalemm oli varemetes ja templi taastamine viibis. Samuti tegi teda rahutuks hirmuäratav nägemus. (Taaniel 10:2, 3, 8.) Jumal saatis armastavalt ühe ingli teda julgustama. Rohkem kui korra tuletas ingel Taanielile meelde, et ta on Jumala silmis „armas mees”. Mis oli tulemus? Eakas prohvet sõnas inglile: „Sa oled mind kinnitanud!” (Taaniel 10:11, 19.)

11. Too näide, kuidas ingleid on kasutatud selleks, et juhatada hea sõnumi kuulutamist?

¹¹ Jehoova kasutas ingleid ka selleks, et juhatada hea sõnumi kuulutamist. Üks ingel juhatas Filippuse rääkima Kristusest Etioopia kojaülemale, kes seepeale ristiti (Apostlite teod 8:26, 27, 36, 38). Veidi aega hiljem oli Jumala tahe see, et head sõnumit kuulutataks ka ümberlõikamata mittejuutidele. Korneelius, jumalakartlik mittejuut, nägi nägemuses üht inglit, kes käskis tal kutsuda enda juurde apostel Peetruse. Kui Korneeliuse käskjalad Peetruse leidsid, ütlesid nad: „Korneelius ... on pühalt inglilt saanud sõna, et ta sind peab kutsuma oma kotta ja kuulama sinu kõnet!” Peetrus tegutses vastavalt ja nii said esimesed ümberlõikamata mittejuudid kristliku koguduse liikmeteks (Apostlite teod 10:22, 44–48). Kujutle, kuidas sina end tunneksid, kui teaksid, et ingel on aidanud sul leida õigesti meelestatud inimese!

Abi püha vaimu kaudu

12., 13. a) Miks oli Jeesuse apostlitel põhjust uskuda, et püha vaim suudab neid aidata? b) Kuidas püha vaim 1. sajandi kristlastele väge andis?

¹² Vahetult enne surma kinnitas Jeesus apostlitele, et nad ei jää ilma abita. Isa pidi andma neile „Trööstija [„aitaja”, UM], Püha Vaimu” (Johannese 14:26). Apostlitel oli põhjust uskuda, et püha vaim suudab neid aidata. Oli ju inspireeritud Pühakiri täis näiteid sellest, kuidas Jehoova oli aidanud oma rahvast püha vaimuga – võimsaima jõuga.

¹³ Paljudel juhtudel kasutati püha vaimu selleks, et anda inimestele voli ja väge Jehoova tahte täitmiseks. Püha vaim andis kohtumõistjatele väe Iisraeli vabastamiseks (Kohtumõistjate 3:9, 10; 6:34). Sama vaim andis 1. sajandi kristlastele väe julgelt edasi kuulutada, hoolimata igasugusest tagakiusamisest (Apostlite teod 1:8; 4:31). Nende teenistuse edukus oli veenvaks tõendiks püha vaimu tegevusest. Mis muu võiks selgitada seda, kuidas „kirjatundmatud ja õppimatud” inimesed suutsid levitada Kuningriigi sõnumit kogu sel ajal tuntud maailmas (Apostlite teod 4:13; Koloslastele 1:23).

14. Kuidas on Jehoova kasutanud püha vaimu oma rahva valgustamiseks?

¹⁴ Jehoova kasutas püha vaimu ka oma rahva valgustamiseks. Jumala vaimu abiga suutis Joosep seletada vaarao prohvetlikud unenäod (1. Moosese 41:16, 38, 39). Oma vaimu abil korraldas Jehoova asjad nii, et tema eesmärkidest said aru alandlikud inimesed, kuid uhkete eest jäid need varjule (Matteuse 11:25). Apostel Paulus ütles, et Jehoova on „neile, kes teda armastavad”, kõike „ilmutanud Vaimu läbi” (1. Korintlastele 2:7–10). Inimene võib Jumala tahet tõeliselt mõista vaid püha vaimu abiga.

Abi Jumala Sõnast

15., 16. Mida pidi Joosua tegema, et ta ettevõtmised korda läheks?

¹⁵ Jehoova inspireeritud Sõna on „kasulik õpetuseks” ning see aitab Jumala teenijatel olla „täielikud ja kõigele heale tööle valmistunud” (2. Timoteosele 3:16, 17). Piiblis on palju näiteid selle kohta, kuidas Jumala teenijad said minevikus abi neist Pühakirja osadest, mis olid juba kirja pandud.

¹⁶ Pühakiri aitas Jumala teenijatel leida usaldusväärset juhatust. Kui Joosuale usaldati Iisraeli juhtimise kohustus, öeldi talle: „Ärgu lahkugu see [Moosese kirjutatud] käsuõpetuse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!” Pane tähele, et Jumal ei lubanud Joosuat imekombel tarkusega täita. Joosua pidi lugema „käsuõpetuse raamatut” ja mõtisklema selle üle – alles siis ootas teda kordaminek. (Joosua 1:8; Laul 1:1–3.)

17. Kuidas said nii Taaniel kui ka kuningas Joosija abi neist Pühakirja osadest, mis olid nende eluajal juba kirjas?

¹⁷ Oma kirjaliku Sõna abil Jehoova ka ilmutas oma tahet ja eesmärki. Näiteks Taaniel sai Jeremija kirjutistest teada, kui kauaks jääb Jeruusalemm varemetesse (Jeremija 25:11; Taaniel 9:2). Mõtle ka sellele, mis juhtus Juuda kuninga Joosija valitsusajal. Selleks ajaks oli rahvas Jehoovast eemale triivinud ning kuningad ilmselt ei teinud enam endale Seadusest koopiat ega järginud seda (5. Moosese 17:18–20). Ent templi parandustööde ajal leiti sealt „käsuõpetuse raamat”. Arvatavasti oli see Moosese kirjapandud originaal, mis oli valminud umbes 800 aastat tagasi. Kui Joosijale raamatu sisu ette loeti, mõistis ta, et rahvas on Jehoova tahte täitmisest väga kaugele kaldunud. Kuningas hakkas otsustavalt tegutsema, et teha seda, mis oli raamatus kirjas. (2. Kuningate 22:8; 23:1–7.) On selge, et vanal ajal said Jumala teenijad abi neist Pühakirja osadest, mis olid nende eluajal juba olemas.

Abi usukaaslaste kaudu

18. Miks võib öelda, et Jehoova on alati selle taga, kui üks tõeline jumalateenija teist aitab?

¹⁸ Jehoova aitab meid tihti usukaaslaste kaudu. Jumal on tõepoolest alati selle taga, kui üks tõeline jumalateenija teist aitab. Miks võib nii öelda? Kahel põhjusel. Esiteks on asjaga seotud Jumala püha vaim. See vaim toob esile vilja – sealhulgas armastuse ja headuse – neis inimestes, kes pingutavad, et lasta sel vaimul end mõjutada (Galaatlastele 5:22, 23). Seega võib öelda, et kui üks jumalateenija soovib siiralt teist aidata, siis on see tõend Jehoova vaimu tegutsemisest. Teine põhjus on see, et me oleme loodud Jumala näo järgi (1. Moosese 1:26). See tähendab, et me võime peegeldada tema omadusi, kaasa arvatud tema lahkust ja kaastunnet. Järelikult iga kord, kui mõni Jehoova teenija teist aitab, on selle abi tegelik allikas Isik, kelle omadusi peegeldatakse.

19. Kuidas ilmneb Piibli näidetest, et Jehoova andis oma teenijatele abi usukaaslaste kaudu?

¹⁹ Kuidas andis Jehoova Piibli aegadel oma teenijatele abi usukaaslaste kaudu? Tihti lasi ta mõnel oma teenijal teisele nõu anda, nagu Jeremija andis elupäästvat nõu Baarukile (Jeremija 45:1–5). Mõnikord pakkusid tõelised jumalakummardajad kaasusklikele materiaalset toetust. Näiteks aitasid Makedoonia ja Ahhaia kristlased innukalt Jeruusalemma vendi, kes olid puuduses. Apostel Paulus märkis, et selline heldekäelisus „valmistab tänu Jumalale” (2. Korintlastele 9:11).

20., 21. Mida olid Rooma vennad valmis tegema apostel Pauluse kinnitamiseks?

²⁰ Eriti liigutavad on lood sellest, kuidas Jehoova teenijad pingutasid, et üksteist kinnitada ja julgustada. Mõtle ühele apostel Pauluse kogemusele. Vangina Rooma minnes rändas ta ühel Rooma maanteel, mida tunti Appiuse teena. Rännaku lõpuosa oli eriti ebameeldiv, sest tuli läbida madal soine ala.a Rooma koguduse vennad teadsid, et Paulus on teel. Mida nad tegid? Kas nad ootasid mugavalt oma linnakodudes, kuni Paulus kohale jõudis, ja läksid teda siis tervitama?

²¹ Piiblikirjutaja Luukas, kes Paulust sel rännakul saatis, kirjeldab juhtunut: „Kui sealsed [Rooma] vennad meist kuulda said, tulid nad meile vastu Appiuse turuni ja Trestabernani.” Proovi seda olukorda kujutleda. Kuna Rooma vennad said teada Pauluse tulekust, läksid nad talle vastu. Osa vendi ootas Appiuse turul, mis oli tuntud postijaam umbes 75 kilomeetri kaugusel Roomast. Teised vennad ootasid Trestabernas – peatuspaigas, mis asus linnast umbes 60 kilomeetri kaugusel. Kuidas Paulus vendade tegevusele reageeris? Luukas teatab: „Neid nähes tänas Paulus Jumalat ja sai julgust” (Apostlite teod 28:15). Mõelda vaid! Paulust lohutas ja kinnitas juba ainuüksi see, et ta nägi vendi, kes olid teinud pingutusi talle vastu tulemiseks. Keda aga Paulus selle toetuse eest tänas? Ta tänas Isikut, kes oli kõige selle taga – Jehoova Jumalat.

22. Mis on aasta 2005 aastatekst ja mida arutatakse järgmises artiklis?

²² Jumala teod, mis on Piiblisse kirja pandud, näitavad selgelt, et Jehoova aitab oma teenijaid. Teist temasarnast Abimeest ei ole. On kohane, et Jehoova tunnistajate aastatekstiks 2005. aastal on Laul 121:2 sõnad: „Abi tuleb mulle Jehoova käest.” Ent kuidas Jehoova meid tänapäeval aitab? Seda arutatakse järgmises artiklis.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

Kuidas andis Jehoova abi . . .

• inglite kaudu?

• püha vaimu kaudu?

• inspireeritud Sõna abil?

• usukaaslaste kaudu?

[Väljavõte lk 15]

Aasta 2005 aastatekst on: „Abi tuleb mulle Jehoova käest.” (Laul 121:2)

[Pilt lk 16]

Paulus tänas Jumalat selle abi eest, mida Rooma vennad talle osutasid